Vööt- ja kuld-lehelinnu esinemine Eestis 1973-2009: Yellow-browed Warbler and Pallas's Leaf Warbler in Estonia 1973-2009
U. Paal
Käesolevas kokkuvõttes on analüüsitud Eesti linnuvaatluste andmebaasidest ja kirjandusest kogutud vööt-lehelinnu (Phylloscopus inornatus) ja kuld-lehelinnu (P.proregulus) vaatlusi, mis on tehtud kuni 2009. aastani.
Mõlemad liigid olid kuni 1997. aastani Eesti Linnuharulduste Komisjoni poolt käsitletavate liikide seas. Kuna vaatluste hulk on kõikjal Euroopas paarikümne aasta jooksul kasvanud, siis neid liike ei peeta enamiku Euroopa riikide haruldustekomisjonide nimekirjades (välja arvatud piirkondlikud haruldustekomisjonid osades riikides). Viimasel kolmel kümnendil on kuld- ja vööt-lehelind esinenud ka meil regulaarselt. Paaril aastal (2003, 2008) on kohatud ka suuremaid numbreid, mis korreleeruvad hästi naaberriikides täheldatud invansioonidega. Erandina on 1989. aasta, mil suurinvansiooni ajal oli Eestis vaid üksikuid vaatlusi.
Kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus) pesitseb Lõuna-Siberis, Mongoolias ning mitmetel aladel Tiibetis ja Hiinas. Talvitab subtroopilises Aasias. Euroopas on ta Siberi eksikülalistest üks tavalisemaid (kuigi pesitsusaladeni on üle 3000 km), parimatel aastatel kohatakse Lääne-Euroopas sadu isendeid. Näiteks Suurbritannias kohati perioodil 1958 – 2003 1783 isendit.
Eestis kohati kuld-lehelindu esimest korda Kablis 17.10.1973 (Lätis 1967, Soomes 1934). Parimad aastad on olnud 1996, mil Pärnumaal püüti 7 isendit (Suurbritannias 116 isendit) ja 2003, kui Saaremaal vaadeldi 5 lindu (mujal Euroopas uued rekordid – Soomes 132 ja Suurbritannias 303). Keskmine aastas vaadeldud isendite arv Eestis on perioodil 1973-2009 olnud 1,54 isendit.
Vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) pesitseb Uuralitest Ida- Siberini ja lõuna suunas kuni Mongoolia, Mandžuuria ja arvatavasti ka Põhja-Koreani. Meile lähimad pesitsusalad on kirdepooleimas Euroopas. Talvitab Lõuna-Hiinas ja Kagu-Aasias. Tegemist on kõige tavalisema Siberist pärit eksikülalisega Euroopas ja parimail aastail kohatakse Euroopas kuni paar tuhat isendit ning üksikud jäävad Lääne-Euroopasse talvituma. Näiteks Suurbritannias kohati perioodil 1958 – 2003 kokku 9093 isendit, seega on liik Euroopas oluliselt tavalisem kui kuld-lehelind.
Vööt-lehelindu kohati Eestis esimest korda Kablis 13.10.1974 (Lätis 1967, Soomes 1962). Rekordaastal 2003 kohati siin 11 isendit ja see peegeldab kogu Euroopas täheldatud suurinvansiooni (Suurbritannias rekordilised 853, Soomes 155 isendit, Lätis vaid 3). 2008. aastal kohati meil 10 isendit ja seegi kattub mujal Euroopas täheldatud arvuka esinemisega (Soomes rekordilised 245 isendit, Lätis 4). Keskmine aastas vaadeldud isendite arv Eestis on perioodil 1974-2009 olnud 2,22 isendit.
Tabel 1. Kuld- ja vööt-lehelinnu vaatlused Eestis 1973 – 2009
Table 1. Records of Pallas’s Leaf Warbler and Yellow-browed Warbler in Estonia 1973-2009
Enamik vaatlusi on tehtud Pärnumaal ja Saaremaal. Pärnumaa vaatluste rohkus on tingitud Kabli ja Lao linnujaama pikaaegsest tegevusest. Saaremaa vaatlused on tehtud eelkõige Sõrve linnujaamas.
Tabel 2. Vaatluste jaotumus maakonniti
Table 2. Records per county
Mõlema liigi puhul on üle 70% isenditest püütud linnujaamades, kuid viimasel kümnendil on tehtud järjest enam ka maastikuvaatlusi. Seda saab selgitada kahe nähtusega. Esiteks ei toimi Lao linnujaam alates 2005. aastast ja Sõrves on massrõngastamine samuti lõpetatud. See alandab protsentuaalselt rõngastatud isendite hulka võrreldes maastikuleidudega ja loomulikult vähendab ka vaatluste üldhulka. Samas on linnuvaatlejad õppinud liike paremini tundma (mõlemal iseloomulik kutsehüüd) ja teadlik liikide otsimine tõstab maastikust leitud isendite arvu oluliselt. Esimesed maastikuleiud tehti Eestis üllatavalt hilja – kuld-lehelinnul 1998 ja vööt-lehelinnul 1995 (Soome vaatlejate poolt), see illustreerib keskmist linnutundmise ning -otsimise taset Eestis.
Tabel 3. Püütud ja maastikus vaadeldud isendite hulga võrdlus
Table 3. Comparison: field observations and caught birds
“Triibuliste” lehelindude esinemine keskendub lühikesele perioodile septembrist novembrini.
Vööt-lehelind on varasem liik ja esimesi isendeid nähakse Eestis sageli septembris. 10.9.1985 Laos rõngastatud lind on erakordselt varajane. Esinemistipp keskendub 1.-5. oktoobri pentaadile. Pärast oktoobri keskpaika vööt-lehelinnu vaatluste hulk väheneb selgelt. Ka Läti 138 vaatlusest on enamik tehtud oktoobri esimesel kolmandikul ja ka Soome vaatlustest on enamik oktoobri algusest. Eestist pole veel ühtegi kevadvaatlust. Soomes ja Rootsis on vööt-lehelindu kohatud ka kevadel, kuid mõlemad liigid on kevadkuudel kõikjal Euroopas väga haruldased. Rootsis on liiki kohatud ka jaanuaris.
Kuld-lehelind on tüüpiliselt oktoobri liik. Esinemistipp jääb 11.-15. oktoobri pentaadi. See on sarnane Läti 38 vaatluse statistikaga, kus enamik vaatlusi oli tehtud oktoobri keskpaigas. Eestist on vaid üks septembrikuine vaatlus – 27.9.2000 rõngastatud Sõrves. Viimaseid isendeid nähakse isegi novembris ja hiliseim vaatlus on 18.11.2001 Lohusalus vaadeldud isendist. Soomest on teada ka kaks detsembrikuist vaatlust ning Rootsis on liik isegi paaril korral talvitanud. Pärast novembri keskpaika vaatluste hulk langeb oluliselt ja detsembris on liik Põhja-Euroopas siiski väga haruldane. Rootsist on teada ka mitmeid kevadvaatlusi, kuid sarnaselt vööt-lehelinnule on need väga erandlikud üksikjuhtumid.
Tabel 4. Vaatluste jaotumus pentaadide kaupa
Table 4. Records per pentads
Kasutatud allikad:
1. Kabli Linnujaam
2. Estbirding
3. Sõrve linnujaama vaatluste andmebaas
4. Soome rariteetide infoliin “Lintutiedotus”
5. Tiira
6. Eesti rariteetide infoliin “Rariliin”
7. Matsalu Rõngastuskeskuse andmebaas
8. Svalan
9. Latvian Birding
10. Fraser, P., Lansdown, P., Rogers M. Report on Scarce Migrant Birds in Britain in 1996. British Birds 92:1. 3-35.
11. Fraser, P., Rogers M. Report on Scarce Migrant Birds in Britain in 2003. Part 2: Short-toed Lark to Little Bunting. British Birds 99:3, 129-147.
12. Eesti Linnuharulduste Komisjoni andmebaas
13. Tarsiger
