Punajalg-pistrike invasioon Eestis 2005. a. sügisel :: Influx of Red-footed Falcons (Falco vespertinus) in autumn of 2005

U. Paal, R. Marja

Joonis 1. Punajalg-pistrike vaatluskohad Eestis 2005.aasta sügisel. Figure 1. Observation sites of Red-footed Falcons in Estonia in autumn 2005.   Joonis 1. Punajalg-pistrike vaatluskohad Eestis 2005.aasta sügisel. Figure 1. Observation sites of Red-footed Falcons in Estonia in autumn 2005. Punajalg-pistrik on Eestis harv, kuid iga-aastane läbirändaja (Kontkanen et al. 2004) ja väga haruldane pesitseja, keda pesitseb Eestis ebaregulaarselt kuni kümme paari (Elts et al. 2003). Viimane tõenäoline pesitsemine registreeriti Eestis 2004. aasta suvel Raplamaal (www.eoy.ee/atlas).

Kevadeti kohatakse punajalg-pistrikke Eestis eelkõige mais-juunis ja sügiseti augustis-septembris (Leibak et al. 1994). Üksikutel aastatel esineb sügiseti invasioone, siis kohatakse punajalg-pistrikke arvukalt.

 Joonis 2. Punajalg-pistrike isendite arvud Eestis 2005. aasta sügisel. Figure 2. Number of Red-footed Falcons at different sites. Joonis 2. Punajalg-pistrike isendite arvud Eestis 2005. aasta sügisel. Figure 2. Number of Red-footed Falcons at different sites. Suuremad punajalgade invasioonisügised on Eestis seni olnud aastatel 1939, 1954, 1958 ja 1972. (Leibak et al. 1994). Järgneva perioodi kohta pole kirjanduses punajalg-pistrike invasiooniliikumiste kohta märkmeid. Viimane hea invasioon oli tõenäoliselt 1996. a. 24.8.1996 toimunud Estonian Openil osalenud meeskonnad loendasid sel päeval üle 100 punajalg-pistriku (100 juv. + 1 ad.). Enamik sel päeval vaadeldud isenditest suundusid NW-N. Suurimas parves vaadeldi Põõsaspea neeme kohal rekordilised 18 isendit. Kahjuks pole 1996. a. sügisperioodist tehtud põhjalikumat ülevaadet.

Joonis 3. Punajalg-pistrike isendite koguarvud perioodil 20. august kuni 2. september Soomes, Lätis ja Eestis 2005. aasta sügisel. Figure 3. Comparison of daily counts of Red-footed Falcons in autumn 2005 - Finland (blue), Latvia (red) and Estonia Joonis 3. Punajalg-pistrike isendite koguarvud perioodil 20. august kuni 2. september Soomes, Lätis ja Eestis 2005. aasta sügisel. Figure 3. Comparison of daily counts of Red-footed Falcons in autumn 2005 - Finland (blue), Latvia (red) and Estonia 2005. aasta sügisel oli Eestis ja naabermaades taas punajalg-pistrike invasioon. Näiteks Soomes loendati 2005. a. sügisel perioodil 6. august kuni 26. september kokku 353 isendit (www.tarsiger.com) ja Lätis perioodil 13. august kuni 5. oktoober kokku 137 lindu

Esimest sügisrändel olevat punajalg-pistrikku vaadeldi 2005. aastal 10. augustil Hiiumaal Kassaris. Kokku vaadeldi paarikümnes vaatluskohas 47 isendit (joonis 1). Suurim salk oli 28.8. Alatskivil tegutsenud 8-isendiline kogum. Kõige rohkem nähti üksikuid noorlinde, kuid kohati ka suuremaid salku (joonis 2). Viimane teadaolev vaatlus oli 2005. aasta sügisel 13. septembril Sõrves, kus vaadeldi kaht noorlindu (tabel 1).

Joonis 4. Punajalg-pistrike isendite koguarvud päevade kaupa perioodil 10. august kuni 13. september Eestis 2005. aasta sügisel. Figure 4. Daily counts of Red-footed falcons in Estonia in autumn 2005. Joonis 4. Punajalg-pistrike isendite koguarvud päevade kaupa perioodil 10. august kuni 13. september Eestis 2005. aasta sügisel. Figure 4. Daily counts of Red-footed falcons in Estonia in autumn 2005. Nii Soomes kui ka Lätis olid kõige paremad loenduspäevad augusti lõpus ja septembri alguses. Lätis vaadeldi 28 isendit 27. augustil ja Soomes samal päeval kokku 135 isendit. Eestis oli suurima isendite koguarvuga päev 28. august kui vaadeldi 18 isendit (joonis 2; joonis 3). Suur vaatluste hulk 27. ja 28. augustil (laupäev ja pühapäev) nii Soomes, Eestis kui Lätis on seletatav ka sellega, et nädalavahetusel on vaatlemine aktiivsem.

Tabel 1. 2005. aasta sügisel Eestis kohatud punajalg-pistrike kokkuvõttev tabel. Tabel 1. 2005. aasta sügisel Eestis kohatud punajalg-pistrike kokkuvõttev tabel.

Punajalg-pistrike eelnev võimalik invasioon Eestis oli tõenäoliselt aastal 2002, seevastu nii aastal 2003 kui ka 2004 vaadeldi Eestis alla 20 isendi nii kevadel kui ka sügisel.

Kaardid on koostatud MapInfo 6.5-s. Vaatluskohtade koordinaadid leiti Regio Teede Atlasest 2002/2003. Joonised on koostatud MS Excelis.

Kasutatud kirjandus ja allikad

Elts J., Kuresoo A., Leibak E., Leito A., Lilleleht V., Luigujõe L., Lõhmus A., Mägi E. and Ots, M. 2003. Eesti lindude status, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998–2002. Hirundo 16: 58–83.

Kontkanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn.

Leibak, E., Lilleleht, V. and Veroman, H. (eds.). 1994. Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 287 p.

http://www.ltn.lv/~sarda/skaidas/falves.2005.htm

http://www.tarsiger.com

http://www.eoy.ee/atlas

Eesti linnuklubide kodulehed