Rariliin

Rariliin on harulduste ja eksikülaliste kohtamise teadete ning muude põnevate linnuvaatluste (massränded, haruldased talvitajad jms) lühisõnumite teel edastamise süsteem.

Rariliiniga liitumise saavad kõik MTÜ Estbirding liikmed liikmemaksu eest (2017. aasta liikmemaks 15 eurot). Rariliinil eraldi maksu ei ole. Liikmeks astumise kohta loe siit või lingi “Klubist” alt.

Rariliini number edastatakse vaid Rariliiniga liitunutele, sest sellele saavad sõnumeid saata vaid Rariliiniga liitunud (st MTÜ Estbirdingu liikmed). Kõik Rariliini numbrile saadetud lühisõnumid edastatakse automaatselt samuti vaid Rariliiniga liitunutele (st MTÜ Estbirdingu liikmetele). NB! Rariliini numbrile helistada pole mõtet, sest keegi vastu ei võta ja võõrastel (mitteliitunutel) Rariliinile sõnumeid saata pole samuti mõtet, sest neid ei edastata.

Rariliinile teate edastamisel täiendavat maksu ei ole. Maksta tuleb vaid tavaline lühisõnumi saatmise tasu, mis sõltub sellest, millise telefonifirma ja hinnapaketiga sõnumi saatja liitunud on.

Rariliinile võib saata vaid Rariliini reeglite lisas toodud linnuliikide kohtamise teateid
( vt lisa Rariliini liigid.xls).

Kõikvõimalike muude teadete edastamiseks on Estbirdingu kinnine meililist aadressiga estbirding@lists.ut.ee

Kui keegi Rariliiniga liitunu saadab Rariliini numbrile mõne suvalise teate, tervituse või mõne üldlevinud ja tavalise liigi (nt rasvatihane, ronk) kohtamise teate, siis eemaldatakse antud isik koheselt Rariliini süsteemist. Eemaldatud isik liidetakse uuesti Rariliiniga MTÜ Estbirdingu juhatuse otsusega, aga eelnevalt tuleb tasuda trahv, mille suurus on 7 eurot. Rariliinist eemaldatud (ka omal soovil lahkunud) isikule liikmemaksu ei tagastata.

Rariliinile edastatavas teates tuleb välja tuua: kohatud linnuliigi nimi (6-täheline kood), isendite arv, vanus, sugu, linnu tegevus, täpne vaatluskoht, aeg (kindlasti kellaaeg, hilisemal teatamisel ka kuupäev). Kui lindu saadi pildistada või filmida, siis võib ka selle teates ära tuua.

Sõnumi saatja nimi lisatakse teate lõppu tarkvara poolt automaatselt. Kui edastatakse kellegi teise vaatlus, siis tuleb kindlasti ka vaatleja nimi sõnumis ära tuua.

Saadetav sõnum peab mahtuma ühe sõnumi piiridesse, st sõnumi maksimaalne pikkus võib olla 160 tähemärki ja seda koos automaatselt lisanduva nimega. Seetõttu peab piirduma 140 tähemärgiga. NB! „Õ“-tähe puhul kasutada mõnda muud märki.

Sõnumite näited:
1) GAVADA 1 ad kell 9:15 P66saspeal rändel NE
Antud juhul on tegemist kõigile tuntud kohaga ja rändava linnuga, keda bongata on võimatu, mille tõttu asukohta täpsustada ei ole vaja. NB! Ruumi kokkuhoiu mõttes võiks kasutada üldtuntud lühendeid, näiteks: rändel = r, paikne = p, 1 vanalind = 1’’, 1 noorlind = 1’, 1 isaslind 1/ , 1 emaslind /1 jne. Samas on ka 140 tähemärki päris suur maht, mille tõttu võiks pigem pikemalt kui liiga lühidalt vaatlust edastada.
2) CALACU 1 Haversi rannas sügaval j6e suudmes kahlajaparves adrul toitumas kell 10 (video)
Kuna tegemist on paikse linnuga, keda bongarid koheselt otsima tulevad, siis vaja lisada täpne vaatluskoht ja linnu tegevus.
3) ANSCAE 1 (tume vorm) suures BRALEU parves 02.05. kell 17 Matsalu m6isast idas p6llul toitumas JSmith
Antud juhul leidis linnu keegi inglasest linnuturist John Smith, kelle nimi on sõnumis ka ära toodud. Sõnumi saatja nimi lisatakse teatele automaatselt. Kuna info jõudis Eesti linnuvaatlejateni mitu päeva hiljem, siis on ka kuupäev ära toodud.
4) GALCRI 1 Harilaiul Kiipsaare majaka juures luitel paigal kell 12:15-16:00 (foto)
Juhtumisi oli vaatleja sellises kohas, kus tal polnud telefon levis (või oli aku tühi) ja sõnum edastati alles hilja õhtul. Sellisel juhul tuleb sõnumis kindlasti kogu ajavahemik ära näidata.

NB! Sõnumi saabudes tuleb operatiivset lisainfot küsida otse vaatlejalt (nimi lisatud sõnumile automaatselt), aga mitte Rariliini kaudu. Kui keegi peaks juhtumisi Rariliini kaudu tulnud teatele vastuse saatma, siis see sõnum läheb automaatselt kõigile Rariliiniga liitunutele. Sellist teadet loetakse reeglite rikkumiseks ja liige eemaldatakse koheselt Rariliini süsteemist. Eemaldatud liikme uuesti liitmise tingimustest oli juttu eespool.

Rariliini kaudu edastatud sõnum jõuab automaatselt tagasi ka saatjale, mis näitab, et sõnum läks läbi. Kui saatja ise sõnumit ei saa, siis võib olla tegemist tehnilise probleemiga ja tuleks Estbirdingu juhatusega ühendust võtta.

Harulduse leidmisel tuleb üldjuhul (erandid vt allpool) teade Rariliini kaudu edastada võimalikult kiiresti. Kui ollakse üksi vaatlemas ja linnu „kontrolli all hoidmiseks“ tuleb kogu aeg nt toruga lindu jälgida ja endal pole võimalik sõnumit telefoni toksida, siis tuleb mõnele teisele Estbirdingu liikmele helistada ja paluda tal sõnum edastada.

Kui vaatleja pole määrangus kindel, siis tuleks nt mõne Estbirdingu juhatuse liikmega nõu pidada. Vajadusel tuleb sõnum siiski edastada, aga määrangu ebakindlusest peab sõnumis märge olema. Näiteks:
V6imalik ANACAR kell 22:00 Pulgoja torni juures koos teiste partidega roo vahel ujumas.
Antud näite puhul leiti lind viimases õhtuvalguses, aga kadus roostikku enne, kui määrang sai kinnitatud. Teade edastati Rariliini kaudu, sest varahommikul on mingi tõenäosusega võimalik lind uuesti üles leida ja määrang kinnitada.

I-kategooria kaitsealuste liikide (nt habekakk) teateid Rariliini kaudu ei edastata. Madukotka puhul võib edastada vaid selgelt rändel olevate isendite teateid (nt ülelennul Sõrve säärel), pesitsusajal pesitsemiseks sobivas elupaigas territoriaalsete isendite teateid Rariliini kaudu aga ei edastata. Nende liikide (habekakk, madukotkas) vaatluste info edastatakse koheselt vaid linnuharulduste komisjonile, kes omakorda edastab info antud liikidega tegelevatele ekspertidele. Vajadusel pea sõnumi edastamisel eelnevalt Estbirdingu juhatusega nõu.

Harulduste pesitsusteateid üldjuhul Rariliini kaudu ei edastata. Kui pesitsevaid linde saab neid häirimata vaadelda (nt Kuressaare kaelus-kärbsenäpid), siis võib teate siiski ka Rariliini kaudu edastada. Pesitsusteadete avalikustamisel tuleks Estbirdingu juhatusega nõu pidada ja koheselt teade edastada vaid linnuharulduste komisjonile (kui tegemist HK liigiga).

Kui haruldus jääb pikaks ajaks ühte kohta paigale, siis „tavalisemate“ harulduste (nt valgetiib-viires, väikehuik) puhul kordusteateid Rariliini kaudu üldjuhul ei edastata, vaid uuem info edastatakse meililisti estbirding@lists.ut.ee kaudu.

Väga kõvade harulduste (nt sini-rägapart, älverüdi) puhul edastatakse Rariliini kaudu ka kordusteateid (nt kui lind kaob, leitakse uuesti, vahetab asukohta, jääb paigale ööbima), aga sõnumite saatmisse tuleb suhtuda terve mõistusega (iga sõnum ju maksab).

Kui haruldus leitakse suletud alalt (nt talu hoovist või tehase territooriumilt), siis tuleb sellest ka edastatud teates teada anda. Võimalusel korraldatakse maaomaniku või territooriumi valdaja loal organiseeritud bongamine.

Sõnumi edastamisel peab vaatleja arvestama asjaoluga, et mõnda väga haruldast eksikülalist võib suur hulk linnuvaatlejaid bongama tulla. Seetõttu tuleb maaomanikke asjast teavitada. Pole just meeldiv kogemus, kui varahommikul suur hulk bongareid kusagil küla vahel ringi trambib, kõik koerad ärevile ajab ja kogu küla üles ehmatab. Vajadusel aitab bongarite liikumist ohjata Estbirdingu juhatus.

Estbirdingu liige peab oma HK liikide vaatlused HK-le esitama hiljemalt jooksva aasta lõpuks (detsembri vaatlused saavad 10 päeva pikendust). Kui ei esitata, siis lülitatakse selle liikme telefon alates 1. jaanuarist kuni vaatluse HK-le esitamiseni Rariliinist välja.