Reisipäevik: Hispaania (Andaluusia, Extremadura ja Gibraltar) 18.-28.04.2006

Linnuretk Andaluusias, Extremaduras ja Gibraltaril 18.-28.04.2006
Kirja pannud Margus Ots

Osalejad: Marju Erit, Riina Lillemäe, Margus Ots, Hannes Pehlak, Ranno Puumets, Marko Valker ja Tarvo Valker

Retke pildimaterjali leiab Läänemaa Linnuklubi kodulehelt

Kohale lendasime easyJetiga Tallinnast üle Berliini Malagasse. Tagasi tulime sama teed. Kohapealseks sõitmiseks rentisime väikebussi Mercedes Vito.

Enne reisi sai mõne kuu jooksul peamiselt internetist linnupaikade kohta infot otsitud. Kõige olulisema info saime aga raamatust: Where to watch birds in Southern & Western Spain, autorid Ernest Garcia ja Andrew Paterson. Lisaks põhjalikule linnuinfole on raamatus ka kõikide Andaluusia ja Extremadura linnupaikade kaardid koos juurdepääsuinfoga ära toodud. Ilma selle raamatuta oleksime ilmselt päris hätta jäänud.

Ehkki meil oli kaks suuremat paberkaarti, osutus asendamatuks Hannese kaasa võetud GPS-i põhine arvutikaart. Väiksemate asulate läbimine (eriti, kui oli vaja kuhugi ära keerata) oleks ilma arvutita kohati lausa võimatuks osutunud.

18. aprill
Malagasse jõudsime õhtul pärast kella 20 ja linnuretkele me muidugi enam kuhugi ei jõudnud. Esimese ebameeldiva üllatusena selgus, et broneeritud väikebuss Mercedes Vito osutus kolmest võimalikust variandist just kõige lühemaks, mille pagasiruum on õige väike ja 7 inimese kola mahutamisega tekkis mõningaid probleeme. Kuna me olime broneerimisel osa raha ära maksnud ja oleksime auto vahetamisel ettemaksu kaotanud, siis leppisime tekkinud olukorraga. Ruumi oleks võinud rohkem olla, aga saime hakkama. Auto rooli asus kohe Ranno, kes jäi sinna kuni reisi lõpuni. Ranno omandas ülimalt kiiresti Hispaania hullumeelse liiklemise stiili. Hannes oli oma arvutiga kaardilugejaks. Retke kava jäi minu (Marguse) kanda.

Teine ja õnneks retke viimane ebameeldiv üllatus oli seotud esimese ööbimiskohaga. Kuna saabusime Malagasse hilja õhtul, siis sai igaks juhuks öömaja interneti teel varem välja otsitud ja broneeritud. Leidsime Malaga äärelinnas Torremolinos`es odavama koha (20.- eurot per nase), mis osutus aga parajaks „peldikuks” (ma pole nii räpases ja lagunenud kohas mitte kunagi varem ööbinud, pole nii hullus seisus kohta isegi näinud mitte). Hiljem selgus, et üldjuhul öömaja leidmisega probleeme pole (va nädalavahetused) ja oleks võinud tee peal esimese ettejuhtuva viisakama hosteli või hotelli kasuks otsustada.

Kuna saabusime hilja õhtul, siis linde enam eriti ei kohanud. Õhtul läks sealmail kella üheksaks suhteliselt järsku pimedaks. Retke esimeseks liigiks osutus #1 piiritaja (Apus apus), kelle kisa kostus päris hiliste öötundideni.
(Liikide järjekorranumbrid ei vasta täpselt tegelikkusele, ühes kohas või siis ühe päeva jooksul kohatud liigid pole täpses järjestuses)

19. aprill
Hommikul sõitsime hotellist välja umbes 7.30 paiku. Umbes sel ajal läks seal valgeks. Ilm oli terve päeva selge ja päikesepaisteline. Keskpäeval läks õige kuumaks ja sai suvised riided kohe välja otsitud. Esimene sihtpunkt oli Malaga edelapiiril olev Guadalhorce jõe suue. Tegemist on linna sees oleva kaitsealaga, kus elutseb palju veelinde. Fooniliikide tundmaõppimiseks oli see üpriski hea koht, sest igasuguseid tundmata laulvaid vidinaid ei olnud seal lõpmata palju. Esimene elukas, kes kohe autost välja astudes silma ja kõrva hakkas oli #2 munkpapagoi (Myiopsitta monachus), kelle lärmakas koloonia oli kohe auto kõrval puude otsas. Samas tegutses veel teinegi sissetalutud (kategooria C) liik #3 kaeluspapagoi (Psittacula krameri), kes polnud sugugi mitte nii arvukas kui esimene, aga paaril korral ta ikka oma nägu näitas. Kui sissetalutud liigid vaadatud, siis sai lõpuks tähelepanu ka kohalikele lindudele pööratud. Algatuseks saime kohe õige mitukümmend liiki: #4 kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) – tavaline liik kõikjal retke aladel #5 ibeeria kuldnokk (Sturnus unicolor) – tavaline igal pool, ka mägedes #6 koduvarblane (Passer domesticus) – väga tavaline igal pool, sageli suurtes parvedes #7 koldjalg-hõbekajakas (Larus cachinnans (michahellis alamliik)) – kõige tavalisem kajakas retke aladel #8 mesilasenäpp (Merops apiaster) – leidus igal pool, kohati väga arvukalt #9 koldvint (Serinus serinus) – massliik, nende laul segas sageli teiste häälte kuulamist #10 ohakalind (Carduelis carduelis) – väga tavaline #11 rohevint (Carduelis chloris) – tavaline #12 punarind (Erithacus rubecula) – laulis mitmel pool #13 kõnnu-põõsalind (Sylvia conspicillata) – jäigi kogu retke ainsaks kindlalt määratud isendiks #14 tuttlõoke (Galerida cristata) – üks tavalisemaid linde, kõik põllud on neid täis #15 suitsupääsuke (Hirundo rustica) – tavaline #16 räästapääsuke (Delichon urbicum) tavaline #17 kaldapääsuke (Riparia riparia) – nägime vaid paaris kohas #18 roostepääsuke (Hirundo daurica) – tavaline ja kõikjal #19 musträstas (Turdus merula) – massliik, kõik kohad täis (eriti asulad) #20 lõunaööbik (Luscinia megarhynchos) – massliik #21 linavästrik (Motacilla alba) – tavaline #22 hänilane (Motacilla flava) – sage #23 tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus) – kõige tavalisem roolind #24 sametpea-põõsalind (Sylvia melanocephala) – kõige tavalisem põõsalind #25 rohulind (Cisticola juncidis) – tavaline #26 kalda-rädilind (Cettia cetti) – tavaline #27 kaljutuvi (kodutuvi) (Columba livia) – tavaline, mägedes olid siis vast kaljutuvid #28 randpiiritaja (Apus pallidus) – tegutsesid koos tavaliste piiritajatega, üllatavalt raske eristada #29 vaenukägu (Upupa epops) – tavaline lind, varahommikuti oli kõikjal häält kuulda #30 turteltuvi (Streptopelia turtur) – oli mitmel pool kuulda #31 alk (Alca torda) – suur üllatus!!!, ranna lähedal ujusid 2 isendit #32 habeviires (Chlidonias hybridus) – tavaline lind #33 mustviires (Chlidonias niger) – kohtasime paaris kohas #34 tutt-tiir (Sterna sandvicensis) – mere ääres tavaline #35 jõgitiir (Sterna hirundo) – Guadalhorce suue oli ainuke koht, kus nägime #36 karkjalg (Himantopus himantopus) – tavaline kõikjal #37 mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus) – tavaline kõikjal #38 väiketüll (Charadrius dubius) – tavaline #39 leeterisla (Calidris alba) – päris suuri parvi võis mitmel pool näha #40 kivirullija (Arenaria interpes) – mitmel pool rannas #41 vihitaja (Actitis hypoleucos) – tavaline #42 punajalg-tilder (Tringa totanus) – pesitses mitmel pool #43 heletilder (Tringa nebularia) – nägime üksikuid mitmel pool #44 söödikänn (Stercorarius parasiticus) – retke ainuke isend merel #45 sultantait (Porphyrio porphyrio) – kuulsime ühte lindu, hiljem nägime mitmel pool #46 lauk (Fulica atra) – tavaline #47 tait (Gallinula chloropus) – tavaline #48 tuuletallaja (Falco tinnunculus) – tavaline igal pool #49 stepi-händpart (Oxyura leucocephala) – leidsime kõikvõimalikelt järvedelt, tavaline #50 punapea-vart (Aythya ferina) – tavaline #51 luitsnokk-part (Anas clypeata) – nägime paaris kohas #52 sinikael (Anas platyrhynchos) – kõige tavalisem veelind #53 rääkspart (Anas strepera) – nägime retke jooksul paaril korral #54 siidhaigur (Egretta garzetta) – tavaline #55 hallhaigur (Ardea cinerea) – tavaline #56 kormoran (Phalacrocorax carbo) – nägime retke jooksul kokku kümmekond isendit #57 väikepütt (Tachybabtus ruficollis) – tavaline kõikvõimalikel veekogudel #58 mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) – tavaline, aga vähemarvukam kui väikepütt #59 flamingo (Phoenicopterus roseus) – siin 4 isendit, edaspidi kohtasime veel mitmes kohas, eriti suurel arvul aga Laguna de la Fuente de Piedra ääres.
Guadalhorce suudmes saime kokku ka ühe kohaliku linnuvaatlejaga, kes oskas isegi mingil määral inglise keelt. Erilist lisainfot temalt ei saanud, sest olime praktiliselt kõik liigid juba ise omal käel üles leidnud.

Edasi sõitsime Malagast ca 50 km põhjapool oleva Laguna de la Fuente de Piedra juurde. Tegemist on suure järvega, kus asub Hispaania suurim flamingode koloonia. Parimatel aastatel on seal isegi kuni 16000 paari flamingosid pesitsenud. Meie neid üle lugema ei hakanud, aga terve järv oli neid täis – kokku ikka tuhandeid. Retke nimekirja lisandus ka siin õige mitu liiki: #60 kõnnu-pääsujooksur (Glareola pratincola) – 1 isend lendas korra üle, hiljem nägime veel mitmel pool üksikuid #61 naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) – 1 isend, hiljem sattus veel paaril korral mõni ette #62 naerukajakas (Larus ridibundus) – tavaline #63 salenokk-kajakas (Larus genei) – siin nägime 1 isendit, hiljem kohtasime veel paaril korral #64 vahemere kajakas (Larus audouinii) – retke ainuke isend #65 naerutiir (Sterna nilotica) – järvel oli suur koloonia, kohtasime ka hiljem mitmel pool #66 viinamäe-tsiitsitaja (Emberiza cirlus) – kohtasime mitmel pool #67 kaeluskotkas (Gyps fulvus) – retke esimene isend, hiljem kohati massiline #68 must-harksaba (Milvus migrans) – tavaline #69 raipekotkas (Neophron percnopterus) – retke esimene isend, hiljem kohtasime veel mitmel pool õige sageli.
Laguna de la Fuente de Piedra on populaarne linnuvaatluskoht. Selle paari tunni jooksul, mis külastuskeskuse juures viibisime, käis läbi arvukalt kohalikke turiste. Lisaks veel ka mõned Gibraltari ja Inglise linnumehed.

Pärastlõunal liikusime edasi põhjasuunas. Teel külastasime väiksemaid järvekesi, kus veel hiljuti olevat sagarlauk (Fulica cristata) elanud. Aga kahjuks me seda lindu kusagilt ei leidnud. Tegime pikema peatuse Laguna de Rincon’i juures (Cordobast 50 km lõunas). Tegemist on väikse roostunud kallastega järvega, mida ümbritsevad viinamarja- ja oliiviistandused. Retke nimekirja lisandus siingi uusi liike: #70 soo-loorkull (Circus pygargus) – tavaline lind, eriti just steppides #71 liivatüll (Charadrius hiaticula) – siin 1 isend, hiljem nägime veel mõnel korral #72 aed-lepalind (Phoenicurus phoenicurus) – kohtasime mitmel pool #73 rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) – suuremates roostikes üksikud isendid #74 mustpea-roolind (Acrocephalus melanopogon) – retke ainuke isend #75 lääne-käosulane (Hippolais polyglotta) – kohtasime mitmel pool, poseerivad kenasti #76 kanepilind (Carduelis cannabina) – suhteliselt tavaline #77 halltsiitsitaja (Emberiza calandra) – põllumajandusmaastikus massliik. Kui saaks nende hääle kuidagi kinni keerata, siis oleks hulka lihtsam teisi linde otsida.

Pärastlõunal otsustasime, et üritame õhtuks jõuda võimalikult kaugele põhja, s.t. eesmärgiks oli järgmisel hommikul võimalikult vara Serena steppe külastada.
Tee peal lisandus liiginimekirja veel mitmeid liike (enamasti nähtud auto aknast): #78 veisehaigur (Bubulcus ibis) – kõige tavalisem haigur, kohati väga suurtes parvedes #79 valge-toonekurg (Ciconia ciconia) – tavaline, Extremaduras Cacerese lähedal oli ühes kohas tihedalt koos lausa sadu pesi #80 kaelustuvi (Columba palumbus) – tavaline #81 roherähn (Picus viridis) – kokku nägime mitmel pool õige mitut isendit, ilmselt kõige tavalisem rähn #82 põldlõoke (Alauda arvensis) – kogu retke jooksul kohtasime vaid paari isendit #83 kivipääsuke (Ptyonoprogne rupestris) – mägedes tavaline #84 must-lepalind (Phoenicurus ochruros) – kohtasime mitmel pool #85 vahemere kivitäks (Oenanthe hispanica) – kohtasime mitmel pool #86 laulurästas (Turdus philomelos) – kohtasime paaril korral #87 sinitihane (Parus caeruleus) – sage #88 puukoristaja (Sitta europaea) – sage #89 lõuna-hallõgija (Lanius meridionalis) – suhteliselt tavaline lind, istus tee ääres postidel. Meie hallõgijaga võrreldes ikka täiesti teist nägu: üldiselt tumedam, alapool punakas, valget üldse vähe. #90 punapea-õgija (Lanius senator) – tavaline #91 siniharakas (Cyanopica cyana) – kohati õige tavaline #92 harakas (Pica pica) – sage, siniharakast selgelt haruldasem #93 ronk (Corvus corax) – igal pool #94 mustvares (Corvus corone corone) – nägime õige mitut lindu #95 pruunselg-põõsalind (Sylvia communis) – kohtasime retke jooksul paaris kohas.

Õhtuks jõudsime Almadeni linna, kus kahjuks aga olid kõik hotellid uskumatult kalli hinnaga (pole nagu turismipiirkond?). Otsustasime tasapisi edasi liikuda ja jõudsime enne pimedat Serena steppide kagunurgas olevasse Cabeza del-Buey linnakesse, kus jäime piirkonna ainukesse restoran-hostelisse öömajale. Kena ja odav koht, kus sai restoranis koos kohalikega Villareali ja Arsenali jalgpallimängu vaadata. Kahjuks Arsenal võitis ja meeleolu polnud just eriti ülev.

20. aprill
Lahkusime ööbimiskohast varahommikul Serena steppidesse, kus veetsime enamuse päevast. Esmalt liikusime Cabeza del-Buey’st põhjasuunas Puebla de Alcocer´i ja sealt omakorda lõunasse Castuera’sse. Pärastlõunal liikusime taas põhja ning ööbima jäime Guadalupesse. Ilm oli kogu päeva taas päiksepaisteline ja palav.
Päeva jooksul lisandusid nimekirja järgmised liigid: #96 hallhani (Anser anser) – üllatuslikult leidsime ühelt jõelt (üles paisutatud lontsik) üksiku hallhane, kes tegutses koos partidega #97 raisakotkas (Aegypius monachus) – retke esimesed isendid tegutsesid ühe mäeharja ümber koos suurema hulga kaeluskotkastega #98 madukotkas (Circaeetus gallicus) – stepis suhteliselt tavaline, nägime ka mujal #99 kääbuskotkas (Hieraaetus pennatus) – tavaline lind, kaeluskotka kõrval üks tavalisemaid kotkaid #100 haugaskotkas (Hieraaetus fasciatus) – retke esimest isendit nägime Guadalupe linnas mägedes lendamas. Kahjuks näitas lind ennast majade vahelt ainult vilksamisi ja kõigil ei õnnestunud teda näha #101 roo-loorkull (Circus aeruginosus) – üksikuid isendeid võis mitmel pool näha #102 hiireviu (Buteo buteo) – tavaline #103 lääne-kivikana (Alectoris rufa) – tavaline, poseerisid sageli tee servas #104 suurtrapp (Otis tarda) – kokku nägime erinevates kohtades üle 10 isendi #105 väiketrapp (Tetrax tetrax) – retke esimest isendit (isaslind) nägime künka harjal poseerimas #106 jämejalg (Burhinus oedicnemus) – stepis suhteliselt tavaline #107 kägu (Cuculus canorus) – tavaline #108 harakkägu (Clamator glandarius) – retke ainukest isendit nägime stepi servaalal maas tegutsemas (püüdis putukaid) #109 kivikakk (Athene noctua) – nägime mitmel pool tee ääres postil või kivihunnikul või hoonel istumas #110 siniraag (Coracias garrulus) – põllumajandusmaastikus kohati õige sage #111 nõmmelõoke (Lullula arborea) – kohtasime õige mitmel pool #112 stepilõoke (Melanocorypha calandra) – stepis ja ka mujal põllumajandusmaastikus tavaline #113 kivitäks (Oenanthe oenanthe) – nägime mitmel pool (vahemere kivitäks oli tavalisem) #114 kaelustäks (Saxicola torquatus) – tavaline #115 hoburästas (Turdus viscivorus) – nägime Guadalupe lähistel ühte isendit #116 laulu-põõsalind (Sylvia hortensis) – kohtasime retke jooksul mõned korrad #117 rasvatihane (Parus major) – suhteliselt tavaline #118 kukkurtihane (Remiz pendulinus) – retke jooksul kohtasime vaid ühte isendit jõeäärses puistus #119 kaljuhakk (Pyrrhocorax pyrrhocorax) – retke esimest isendit nägime stepiala servas orunõlval tegutsemas #120 hakk (Corvus monedula) – retke jooksul nägime vaid paaril korral #121 pajuvarblane (Passer hispaniolensis) – teel Guadalupesse nägime lõpuks ühte suuremat parve varblasi, kus leidus peaasjalikult vaid puhtaid pajuvarblasi. Enamasti nägime siiski kodu- ja pajuvarblaste hübriide #122 metsvint (Fringilla coelebs) – tavaline #123 põldvutt (Coturnix coturnix) – stepis võis mitmel korral kuulda.
Vaatamata põhjalikule otsimisele ei õnnestunud meil stepis ühtegi vurilat leida. Sügisel ja talvel on nad suurtes parvedes. Pesitsusajal ei taha nad aga ennast üldse näidata.

Pärastlõunal jõudsime Guadalupesse. Lootsime siin lõpuks korralikus metsas linde vaadata, aga just hiljuti oli siin praktiliselt kogu mets mäeahelike kaupa (ruutkilomeetrite kaupa) maha põlenud ja suurt midagi vaadata polnud. Jäime siis varakult öömajale. Ööbisime kuulsa Guadalupe kiriku külje all olevas korralikus hotellis, mille akendest avanes vägev vaade ümbritsevatele mägedele. Ehkki tegemist on tüüpilise turistilõksuga, saime Guadalupes hotelli õige soodsalt kätte. Naised tegid siin esimese shoppamistuuri J. Mehed tegid aga seda, mida tavaliselt, s.t. võtsime mõne õllekese ja jälgisime ärevusega ilmateadet – pidi vihmale minema.

Õllekannu taga sai mõnele liigile ka uus nimi pandud. Kuna paljude liikide eestikeelsed nimed polnud peas ja teadsime vaid ladinakeelseid nimesid, mida jälle omakorda mitmed meist ei teadnud, siis tekkis kiiretes olukordades vajadus nimede järele, millest kõik aru said. Välimuse põhjal muutusidki siis näiteks kääpakotkas kiilsaba-kotkaks ja kivipääsuke punnpääsukeseks. Neid nimesid kasutades oli asi kohe kõigile selge J

21. aprill
Hommikul ärgates selgus, et ilm on sandiks keeranud – sajab ja mäed on pilvedes. Algselt oli hommikul kavas lähedalolevale mäele minna, aga see retk tuli ära jätta. Ka Monfragüe rahvusparki kotkaid vaatama minna polnud mõtet, sest vihmaga ei lenda keegi. Otsustasime siis taas steppi minna ja alles õhtuks Monfragüesse sõita. Hommikul tegime lühikese peatuse Guadalupe külje all olevas orus, kust lisandusid liiginimekirja: #124 suur-kirjurähn (Dendrocopos major) – kohtasime veel mitmel pool, aga roherähn on sealmail ilmselt tavalisem rähn #125 käblik (Troglodytes troglodytes) – tavaline #126 mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) – kohtasime veel paaris kohas #127 tutt-tihane (Parus cristatus) – metsas tavaline #128 sabatihane (Aegithalos caudatus, alamliik ibericus) – kohtasime õige mitmel korral, sealse alamliigi esindajad näevad meie omadest hulka tumedamad välja #129 peoleo (Oriolus oriolus) – kohtasime kokku paaril korral.

Edasi liikusime läände Trujillo ja Caceresi vahelistesse steppidesse. Lootsime taas vurilaid näha, aga ei õnnestunud. Kõigi rõõmuks lendas üle meie peade 1 isane väiketrapp. Tegemist oli teise ja viimase väiketrapiga meie retkel. Retke nimekirja lisandusid siit: #130 puna-harksaba (Milvus milvus) – kokku nägime kogu retke jooksul üldse vaid üksikuid isendeid, must-harksabasid oli aga jällegi kõikjal #131 stepi-tuuletallaja (Falco naumanni) – Trujillo kiriku ümber lendas neid suurem hulk, hiljem leidsime neid veel ka Gibraltari lähedalt Algecirasest #132 metskiur (Anthus trivialis) – retke ainuke isend oli keset steppi jõe kaldal ühe tee peal tegutsemas (läheduses oli ka kõrgemaid puid) #133 punakurk-põõsalind (Sylvia cantillans) – kohtasime retke jooksul üksikuid isendeid.

Pärastlõunal hakkas taas ilm ilusamaks minema ja otsustasime põhja Monfragüe rahvusparki sõita. Tegemist on parima kohaga kotkaste vaatlemiseks – peamine eesmärk on ala külastajatel muidugi aga ibeeria kääpakotka (Aquila adalberti) vaatlemine. Enne õhtut saime mõne tunni siis seda suurt kotkauputust jälgida. Õhus oli kogu aeg arvukalt kaeluskotkaid, lisaks veel ka raisa- ja raipekotkaid, must-harksabasid, kääbuskotkaid jm. Õnnestus korra ka ibeeria kääpakotkast näha, aga lind kadus enne määrangu lõplikku kinnitamist ära. Küll aga õnnestus siin näha retke teist ja viimast haugaskotkast (taas vanalind). Retke nimekirja lisandusid õhtuga: #134 must-toonekurg (Ciconia nigra) – üksikuid isendeid nägime kokku paaril korral #135 kaljukotkas (Aquila chrysaetos) – Monfragües nägime paaril korral #136 nõmme-põõsalind (Sylvia undata) – kokku kohtasime retkel paaril korral

Monfragüe on samuti ülimalt populaarne linnuvaatlejate hulgas. Sai seal kohalike ja ka Briti linnumeestega infot vahetatud. Õhtul üritasime Monfragüe külastuskeskuses öömaja leida, aga kuna tegemist oli reede õhtuga, siis olid kõik kohad kinni. Üks kohalik linnumees soovitas põhjapoole Plasencia külje all olevasse motelli minna. Seal võtsime seitsme inimese peale ühe neljakohalise majakese, kuhu me kõik kenasti sisse mahtusime. Et administraatorile bossid tüli ei teeks, pidime aga igaks juhuks ühe telgi lisaks üles panema, kuhu aga keegi magama ei läinud. See oli ka ainuke kord, kui me telgi kusagil üles panime. Kõik ööd magasime ikka siseruumides. Kämpingu linnuelu kohta seda, et otse meie majakese ukse juures oli puu otsas siniharaka pesa. Neid kirevaid linde oli nii lähedalt päris põnev jälgida.

22.aprill
Hommikul sõitsime kohe Monfragüesse tagasi. Esmalt sai kaljude vahelt mägede liike otsitud. Liiginimekirja lisandus mitu uut liiki: #137 mägitsiitsitaja (Emberiza cia) – mägedes suhteliselt sage, nägime/kuulsime mitmes kohas #138 pasknäär (Garrulus glandarius) – kokku nägime retke jooksul 5 kohas #139 sini-kivirästas (Monticola solitarius) – mägedes tavaline lind, kusagil harja peal võis ikka istumas näha #140 must-kivitäks (Oenanthe leucura) – mägedes sattus mitmel pool ette.

Edasi läksime Monfragüe lääneosas oleva kindluse torni, kust avanes võimas vaade kogu alale. Paarisaja meetri kaugusel oli 60-paarine kaeluskotka koloonia. Vahepeal lendasid kotkad tornist nii lähedalt mööda, et tekkis tahtmine sabast haarata. Lisaks kaeluskotkastele tiirutas torni ümber veel raisakotkaid ja raipekotkaid. Kõrvaloleva väiksema torni peal käis korduvalt istumas üks kaljuhakk ja ka üks sini-kivirästas. Liiginimekirja lisandusid siin: #141 kanakull (Accipiter gentilis) – retke ainuke isend #142 rabapistrik (Falco peregrinus) – kokku nägime rabapistrikke kolmes kohas #143 suurpiiritaja (Apus melba) – mägede vahel lendas mõni isend, ka hiljem kohtasime mägedes #144 hõbehaugas (Eleanus caeruleus) – retke ainuke isend sattus ootamatult toru vaatevälja, kadus kahjuks õige kiiresti mäe taha ja kõigil näha ei õnnestunud.

Lõunaks kogunes torni õige palju turiste ja rahulikust lindude vaatlemisest ei tulnud enam midagi välja. Läksime tagasi ala idaossa, kus olime eelmine päev võimalikku ibeeria kääpakotkast näinud. Kohale jõudes hakkas aga taas sadama ja lootus hakkas tasapisi kustuma. Ootamatult leidis aga Ranno ühe #145 ibeeria kääpakotka (Aquila adalberti) otse pea kohal lendamas. Kahjuks kadus seegi õige kiiresti mäe taha peitu ja kõigil meist ei õnnestunud lindu näha.
Pärast kogu reisi peaeesmärgi leidmist otsustasime tasapisi lõunapoole sõitma hakata. Monfragüest lisandus retke nimekirja veel üks liik: #146 jõgivästrik (Motacilla cinerea) – istus keset teed kõrgel mägedes. Üllatav oli see, et me seda liiki kusagil mujal ei kohanud. Jõgesid sai päris palju läbi vaadatud.

Enne Sevilla poole sõitmist otsustasime veel korra steppi külastada. Caceresest läänes Malpartida linnakese juures on päris korralikud stepid ja seal oleks olnud veel viimane võimalus vurilaid näha. Kahjuks ei näinud me suurt kedagi, pärastlõunal oli ka juba õige palavaks läinud. Retke nimekirja lisandus sel päeval veel ainult #147 tuttpütt (Podiceps cristatus), kes pesitses ühel kinnikasvaval järvel. Ka hiljem sattus neid mõnel järvel ette.
Malpartidas üllatas valge-toonekurgede rohkus. Ühel väikesel põllulapil oli ligi 100 pesaalust üles pandud ja kõik need olid ka asustatud. Vahetus läheduses oli hulganisti pesi veel kõikvõimalikel elektripostidel, hoonetele ja kaljudel. Mõnel ruutkilomeetril oli seal küll vast 200-300 paari. Ei tea, kas miskit sorti linnuaia tagajärg?

Kuna tegemist oli laupäevaga, siis olid peaaegu kõik hotellid puupüsti rahvast täis. Öömaja leidsime lõpuks poolel teel Sevillasse väikelinnast nimega Villafranca de los Barros. Sealses kolmetärnihotellis oli piisavalt ruumi ja hinnad õnnestus 21.- euroni per nase alla kaubelda. See jäigi kogu reisi kõige kallimaks ööbimiskohaks.

23. aprill
Hommikul ärgates selgus, et taas sajab. Asusime kohe kiiresti lõunasse sõitma. Eesmärgiks oli Sevilla külje all oleva kuulsa Donana rahvuspargi külastamine. Teel tegime mõned kõrvalepõiked metsasematesse kohtadesse, kust lisandus siiski vaid paar liiki: #148 aedporr (Certhia brachydactyla) – üllatuslikult kohtasime seda liiki vaid kolmes kohas #149 väänkael (Jynx torquilla) – kokku kohtasime paaris-kolmes kohas #150 põldvarblane (Passer montanus) – õnnestus vaid ühes kohas näha (tegelikult ei otsinudki neid eriti) #151 kadakatäks (Saxicola rubetra) – nägime kokku paaris kohas.

Lõunaks jõudsime Donana rahvuspargi aladele. Kuna Donana on suures osas täiesti suletud territoorium, siis suunatakse külastajad paari külastuskeskusesse. Käisime siis meiegi algatuseks Donana keskuses El Acebuches, kus sai veelinde tervest reast varjeonnidest vaadelda. Retke nimekirja lisandusid: #152 väikehüüp (Ixobrychus minutus) – oli kuulda, aga ei näinud, aga õnneks lisandus järgmisel päeval veel isendeid #153 punanokk-vart (Netta rufina) – tavaline #154 purpurhaigur (Ardea purpurea) – ainuke koht, kus nägime #155 roo-ritsiklind (Locustella luscinioides) – roostikes tavaline #156 sookiur (Anthus pratensis) – retke ainuke isend tegutses kuivanud märgalal #157 väike-lehelind (Phylloscopus collybita) – kuulsime üksikuid isendeid #158 salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) – retke ainuke isend laulis külastuskeskuse kõrval.

Käisime korra ka mere ääres Matalascanas, aga seal ei näinud peale üksikute koldjalg-hõbekajakate ja mustviireste mitte kedagi.

Lõunat sõime piirkonna suurimas turistilõksus El Rocio’s. Tegemist on asulaga, mis meenutab pigem vesternites nähtuid – kõik tänavad on liivakattega, igal pool on lasipuud, isegi mõnda hobust võis näha. Kuna oli pühapäev, siis oli kõikjal palju rahvast. Linnakese servas oleva järve kallastel tegutsesid #159 luitsnokk-iibised (Platalea leucorodia), keda kohtasime hiljem mujalgi.

Majutasime ennast vahepeal El Rocio kämpingusse (päris viisakas koht) ja läksime läheduses oleva külastuskeskusega tutvuma. Kuna ilm kiskus taas vihmale, siis lisandus liiginimekirja vaid #160 kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) – kohtasime üldse vaid paaril korral.

Kõva äike kestis kogu õhtu ja öö. Seetõttu jäi hilisõhtune ööhäälte kuulamine ära.

24. aprill
Ärkasime kell 5.00. Vihm oli õnneks vaiksemaks jäänud ja otsustasime Donana põhjaosa metsadesse ööhääli kuulama minna. Metsas üllatas #161 kodukakkude (Strix aluco) rohkus. Vähemalt 7 isendit oli õige väiksel alal.
Öise retke eesmärk oli aga #162 punakael-öösorr (Caprimulgus ruficollis), kes ennast lõpuks ka kuuldavale tõi.
Kui liik käes, siis läksime tagasi El Rocio külastuskeskusse, lootes hommikul veel ööhääli kuulda ja ööbivaid haigruid leida. Meie suureks üllatuseks lendas üks punakael- öösorr meist vähem kui 10 meetri kaugusele männi oksale ja hakkas siis kõvasti oma „väärakat” häält tegema. Lähedalt kõlas see eriti veidrana. Nägime lõpuks korralikult ka väikehüüpe.
Liiginimekirja lisandusid hommikul veel: #163 rägapart (Anas querquedula) – retke ainuke isend El Rocios #164 ööhaigur (Nycticorax nycticorax) – ööbimiskohast lendas välja õige mitu isendit #165 ibeeria väike-lehelind (Phylloscopus brehmii) – 1 isend tegi paar korda häält, hiljem kuulsime väga selgelt veel ühte lindu.

Lõunaks liikusime Sevilla kaudu Sanlucar de Barrameda juures olevatele Bonanza ja Monte Algaida soolakutele (ala piirneb Donanaga). Ilm hakkas taas kuumaks kiskuma.
Esmalt vaatasime üle Laguna de Tarelo. Tegemist on aiandite ja soolaväljade vahel oleva väikese järvekesega. Siin pesitseb hulganisti haigruid: veisehaigrud, ööhaigrud, siidhaigrud. Siin pidavat ka sagarlauk elama, aga neid me ei kohanud. Vaatasime järvest läänes oleva Guadalquiviri jõe kaldad ka üle, siit tuli lisaks õige mitu liiki: #166 marmorpart (Marmaronetta angustirostris) – retke ainuke isend lendas meist mööda, üllatav et mujal ei näinud #167 plüü (Pluvialis squatarola) – õige mitu parve oli näha #168 kõvernokk-risla (Calidris ferruginea) – ühes suures parves oli üle 100 isendi #169 risla (Calidris alpina) – rislade parvedes võis mitmel pool näha #170 suurrisla (Calidris canutus) – rislade parves oli 2 isendit #171 tutkas (Philomachus pugnax) – rislade parves oli 1 isend #172 väiketiir (Sterna albifrons) – õige mitu isendit lendas ringi #173 jäälind (Alcedo atthis) – 1 isend lendas mööda.
Lisaks leidus siin ka päris palju salenokk-kajakaid.

Vahepeal vaatasime üle veel Algaida männiku/liiviku. Siin tegutses õige mitu roherähni ja lisaks ka #174 lõopistrik (Falco subbuteo), keda kohtasime veel ka hiljemgi.

Edasi liikusime Monte Algaida soolakutele, kus oli lootust väikelõokesi näha. Tee peal lisandus nimekirja #175 kiivitaja (Vanellus vanellus) – retke ainuke isend.
Soolakute vahel ühel lombil tegutsesid #176 tumetildrid (Tringa erythropus).
Samas kohas tegutsesidki ka väikelõokesed. Ühel pool autot üks liik ja teisel pool teine: #177 välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla), #178 kõnnu-väikelõoke (Calandrella rufescens), kumbagi liiki me hiljem ei kohanud.
Vahepeal käis kurvitsalombi kohal üks rabapistrik saagijahil. Ajas tükk aega tildreid ja karkjalgu taga, aga kätte siiski kedagi ei saanud.

Pärastlõunal hakkasime tasapisi lõunasse liikuma. Teel külastasime Laguna Salada’t (Jerez de la Fronterast läänes), kus pidi väidetavalt sagarlauk pesitsema, aga vesi oli järves alla lastud ja suurt kedagi seal ei olnud. Vaatasime üle ka linnuvaatlejate seas tuntud Laguna de Medina. Ka siin ei näinud kedagi põnevat. Ei ühtegi sagarlauku, ega ka marmorparti. Händparte oli küll rohkesti, aga neid leidus igal pool.

Aeg oli nii kaugel, et pidime tasapisi öömaja otsima. Liikusime lõunasse ja jäime peatuma Vejer de la Frontera külje all olevasse hostelisse.

25. aprill
Varahommikul läksime Trafalgari neemele merelinde vaatama. Ilm oli ilus, mäed olid aga kahjuks pilvedes. Linde liikus merel päris kenasti: #179 atlantise tormilind (Calonectris diomedea) – kokku alla 10 isendi #180 vahemere tormilind (Puffinus yelkouan) ja #181 baleaari tormilind (Puffinus mauretanicus), mõlemaid kokku paarkümmend #182 suula (Morus bassanus) – kõikvõimalikus vanuses linde kokku üle 100 #183 suuränn (Stercorarius skua) – kokku 4 isendit #184 suur-koovitaja (Numenius arquata) – 1 isend tuli otse merelt!

Trafalgari neemel tulid piirivalvurid uurima, et mis me teeme. Sai siis neile kuidagi seletatud, et linde vaatame. Palusid ka luba torusse vaadata. Piirivalvur teatas selle peale, et linde ta küll ei näe. Torus oli hoopis sõjalaev. Hispaania on Aafrika põgenikega hädas ja seetõttu valvatakse piiri väga hoolikalt. Merel tegutses üks suurem sõjalaev, lisaks mõned väiksemad kaatrid. Korra käis ka kopter üle. Õnneks olid piirivalvurid sõbralikult meelestatud ja probleeme meil ei tekkinud. Küsisid ainult, et ega me linnugrippi ei karda. Trafalgari neemel oli üleval ka üks väheseid infotahvleid, millel inglisekeelne jutt peal oli. Muu jutu sees räägiti ka natuke ajaloost. Loomulikult ei räägitud stendil midagi sellest, et 200 aastat tagasi admiral Nelson Hispaania ja Prantsusmaa laevastiku seal hävitas. Kuna seda ei mainitud, siis tekkis meil lausa kahtlus, et kas see ikka just see kuulus Trafalgar on. Hiljem Gibraltarile jõudes oli muidugi asi selge. Seal kandis iga teine hoone, plats või tänav Trafalgari nime.

Vaatasime korra ka Barbate ranna kajakad üle. Nimekirja lisandus vaid #185 tõmmukajakas (Larus fuscus, alamliik graellsii) – rannas oli neid õige mitu.

Liikusime edasi lõunasse Sierra de la Plata’le. See mägi olevat parim piiritajate vaatlemise koht. Siin pesitseb vähemalt 10 paari sirppiiritajaid (Apus caffer) ja regulaarselt kohatakse ka väikepiiritajaid (Apus affinis). Kahjuks saabuvad need liigid alles mais ja lisaks oli mägi pilve sees ning suurt kedagi polnud näha. Sinna tuleb kunagi hiljem tagasi minna.

Sõitsime edasi lõunasse ja vaatasime üle Tarifa ranna. Ranna lähedal karjamaal tundus pesitsevat kõnnu-pääsujooksur, kes seal õige ärevalt ringi liikus. Rannas oli maas üle 500 kurvitsa, enamasti mustjalg-tüllid ja leeterislad. Teiste seas oli näha ka 2 #186 väikerislat (Calidris minuta).
Rannaluidetel tegutses vähemalt 2 paari #187 nõmmekiure (Anthus campestris).

Kuna kahjuks Tarifast alates kuni Algeciraseni randa ei lubata (suletud territoorium), siis liikusime itta Algamasillasse (8km Algecirasest läänes), kus asub noortehostel, kus ööbisime kaks järgnevat ööd. Teel tegime ühe peatuse Mirador del Estrecho juures, kus viis aastat tagasi olin kivi-tuttlõokest (Galerida theklae) näinud. Sel korral aga kohvi kõrvale uusi liike ei tulnud.

Käisime Algecirases toiduvarusid täiendamas ja läksime seejärel Punta del Carnero majaka juurde vaadet nautima. Majakas asub Gibraltarist järgmisel neemel läänes ja kogu Gibraltar koos suure hulga suurte laevadega on kenasti näha. Õhtul oli seal päris mõnus vedeleda.

Noortehostelis saabus õhtul ebameeldiv üllatus. Siis kui olime kenasti magama jäämas, saabus kohale suur bussitäis noori, kes lärmasid poole ööni. Magamisest ei tulnud suurt midagi välja. Hommikul kell 6 kolistasime siis ise vastu nii kõvasti kui jaksasime.

26. aprill
Hommikul vara võtsime suuna otse Gibraltarile. Auto jätsime Hispaania poolele La Lineasse. Jalutasime üle piiri ja sõitsime liinibussiga Europa Pointi välja (päevapilet maksab Gibraltaril 2.50 eurot või 1.50 naela). Kuna kohale jõudsime 9.15 ja hakkas juba kuumaks minema, siis merel ei näinud enam kedagi. Kuna ka neemel olev „Last Shop in Europe” oli kinni pandud, siis polnud seal enam midagi teha. Sõitsime bussiga kesklinna tagasi ja sõitsime tõstukiga kalju otsa (pilet 8.50 naela, millest vähemalt poole moodustab mäepilet, mis tuleb ka nt jalgsi üles minnes väravas ära maksta). Ka kalju otsas ei näinud me suurt kedagi. Liiginimekirja lisandusid vaid: #188 raudkull (Accipiter nisus) – nägime 2 isendit #189 herilaseviu (Pernis apivorus) – nägime paari paarikümneisendilist rändeparve.
Mäe otsas oli peamiseks tegevuseks ahvidega võitlemine. Kui unustasid ennast hetkeks ja keerasid näiteks seljakoti ahvi suunas, siis oli ta kohe jaol. Toidukottide avamine on seal muidugi suurim viga.
Otsustasime mäest jala alla tulla, et heita pilk kohalikule linnujaamale. Tee peal saime kätte ühe olulisema Gibraltari liigi #190 berberi kivikana (Alectoris barbara) – Euroopas elab see liik lisaks Gibraltarile veel ainult Sardiinial. Ranno märkas ühte lindu nõlva peal põõsaste vahel tegutsemas umbes samas kohas, kus 5 aastat tagasigi sai nähtud.

Kohalik linnujaam oli mehi täis, aga linde suurt ei nähtud. Ränne olevat juba 2 nädalat peaaegu seisnud. Vaid vähesed herilaseviud lendavad üle. Võrkudest oli ka samal päeval ainult 8 lindu kätte saadud. Meile näidati ühte lääne-käosulast. Osa linnujaama seltskonnast olime kohanud juba ka esimesel retke päeval Laguna de Fuente de Piedra juures. Muidugi oli kõigile üllatuseks, et eestlased nii kaugele retkele on tulnud. Tavaliselt liiguvad sealkandis enamasti britid ja skandinaavlased.

Kuna kuumus hakkas tapma, siis liikusime vanalinna külma õlut jooma (naised olime juba varem shoppama lubanud). Optikapoodides sai igal pool hindu uuritud, aga polnudki hinnad just odavad (enam-vähem Eesti hinnad). Müüjad küsisid, et kas oleme Soomest, keel olla sarnane. Ju siis soomlased käivad sealkandis optikat ostmas. Tänaval tuli üks kohalik tegelane ligi ja küsis, kas oleme linnuvaatlejad ja et kas me tahaksime rabapistriku pesa näha? Kui teatasin, et rabapistrikke juba niigi nähtud, siis lubas ta Gibraltaril lausa 5 rabapistriku pesa ette näidata. Selle peale arvasime, et nii palju rabapistrikke Gibraltaril nüüd küll ei ela ja see üks jama jutt on. Selle peale saime tüütajast muidugi lahti.

Õhtuks sõitsime noortehostelisse tagasi, kus sai koos Rannoga väike jalgsimatk tehtud. Leidsime lähedusest ühe korralikult laulva ibeeria väike-lehelinnu. Muud põnevat ei näinud.

Õhtul tuli hostelisse taas suur bussitäis lärmavaid noori, aga õnneks olid need palju nooremad ja läksid varem magama. Ehkki alla 26. aastastele maksis öö hostelis vaid 9,5 eurot, ei olnud keegi enam nõus analoogsesse kohta ööbima minema.

27. aprill
Sõitsime hommikul esmalt Gibraltarist ca 20 km kirdes olevat Sotogrande märgala üle vaatama. Ilmselt on see koht talvel ja rändeajal paksult linde täis, aga pesitsusajal seal midagi erilist küll silma ei hakanud. Ainult paar sultantaite ja mõned roolinnud lisaks.

Edasi sõitsime Manilva ja Gaucini kaudu Ronda’sse. Sealt omakorda Alozaina kaudu Coin’i. Kuna teele jäid rohkem kui kilomeetri kõrgused mäed, siis lootsime veel puuduolevad mägede ja metsade liigid just siin kätte saada. Liiginimekirja lisandusid: #191 lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapillus) – leidsime lõpuks mägedest tee servas olevast kobedamast männikust paar laulvat lindu, samas kohas laulis kenasti ka üks aedporr #192 kaljuvarblane (Petronia petronia) – leidsime kokku 3 isendit (2+1). Linnud osutusid väga arglikeks. Kui auto ukse lahti tegid, siis lendasid kohe kaugemale künka taha ja kadunud nad olidki. Seetõttu kõik ei näinudki seda liiki. Segadust tekitasid ka mõned halltsiitsitajad, kes kaugelt tundusid väga varblase moodi olevat #193 kivi-tuttlõoke (Galerida theklae) – leidsime pika otsimise peale ainult ühe paari #194 lääne-lehelind (Phylloscopus bonelli) – suureks üllatuseks leidsime liigi alles sisuliselt viimasel retke päeval. Tegemist on tavalise liigiga ja me oleks pidanud neid juba õige palju nägema. Lõpuks leidsime vähemalt 3 isendit #195 musttihane (Parus ater) – laulis tee servas metsas.
Lisaks leidsime mägedest veel mitmeid must-kivitäkse, sini-kivirästaid, mägitsiitsitajaid, suurpiiritajaid, kaljuhakke.

Õhtuks jõudsime Malaga äärelinna ja öömajaks saime turistidele mõeldud külaliskorterid. Kogu kamba peale võtsime 2 korterit. Hind oli varasemate kohtade tasemega võrreldes soodus (20.- eurot per nase). Majutuse hinnad jäid meil kogu reisi jooksul 9,5 ja 21 euro vahele. Oleks saanud ka odavamalt, kui oleks näiteks kämpingutes telkinud. Kahe tärniga hostelites ja hotellides saab aga vabalt vähem kui 20.- euroga hakkama.

28. aprill
Magasime kauem, s.t. välja sõitsime alles kell 9. Läksime uuesti Guadalhorce jõe suudmesse. Ka sel korral kohtusime ühe kohaliku linnumehega, kes lahkesti meile infot jagas. Saimegi mõne liigi veel lisaks juurde: #196 kalakotkas (Pandion haliaetus) – nägime ühte lindu saagijahil #197 hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) – põõsastes tegutses 2 lindu #198 tiigihaigur (Ardeola ralloides) – kohaliku linnumehe juhatamise peale leidsime ala servast 2 isendit.

Kuna päike kõrvetas juba õige kõvasti, siis läksime lähedalasuvasse kaubanduskeskusse shoppama. Paari tunniga oli kõigil poeskäimisest küllalt saanud ja tulime uuesti jõesuudmesse tagasi, et siin rahulikult lennukile minekuks kotid kokku pakkida. Uusi liike juurde enam ei tulnud. Lõpuks tegi siingi üks aedporr korralikult häält ja kogu reisiseltskond sai lõpuks liigi kirja.

Õhtul sõitsime Berliini kaudu tagasi Tallinnasse. Vahepeal tuli öö Berliinis veeta, aga linnuvaatlemisega seal enam keegi tegeleda ei jaksanud.

Kokkuvõtvalt võib ütelda, et retk läks igati korda. Liike kogunes kokku 198. Ilmselt oleks me mõne liigi rohkem näinud, kui oleks rohkem aega linnuvaatlemisele pühendanud, aga enamus eesmärgiks seatud liike saime ikka kätte.

Kilomeetreid kogunes retkel päris palju – 2281. Ilmselt oleksime natuke aega võitnud ja ka teekond oleks mõnevõrra lühem tulnud, kui oleks reisi hoopis Madridist alustanud. Monfragüe pole Madridist eriti kaugel ja peaaegu kõik Malaga ja Monfragüe vahel kohatud liigid saime ka mujalt kätte.

Nägemata jäid meil mõlemad vurilad: mustkõht-vuril (Pterocles orientalis) ja valgekõht-vuril (Pterocles alchata), ilmselt pesitsusajal on nad õige varjulise eluviisiga. Nägemata jäid mitmed hilised saabujad, kes ilmselt polnud veel kohale jõudnud: võsaööbik (Cercotrichas galactotes), leet-käosulane (Hippolais pallida), sirppiiritaja (Apus caffer). Nägemata jäi sagarlauk (Fulica cristata), kes ilmselt on alalt kadumas. Nägemata jäi kivirästas (Monticola saxatilis), kes elab suhteliselt kõrgel mägedes ja on lokaalselt levinud.

Ise läheksin samasse piirkonda kindlasti veel tagasi. Suvisemal ajal näeks ära ka hilisemad saabujad. Sügisel oleks põnev aga Gibraltaril rännet vaadata.