Vaibla linnujaam 1987-2008

Here’s a little summary of history and activities of Vaibla Ringing Station. Vaibla RS is the only inland ringing station in Estonia and more than 62 000 birds have been marked here during 1987-2008. Below you can find the downloadable list of ringing recoveries and ringed birds.

Taasleiud Vaiblas (.doc).
Vaiblas rõngastatud linnud 1987-2008 (.xls).

1987. aastal asutati Heinrich Veromanni eestvedamisel Võrtsjärve põhjakaldale Vaiblasse linnurõngastusjaam. Just oli aktiivselt käivitunud üleeuroopaline roolindude rände uurimise programm „Acroprojekt” ja selle raames rõngastati roolinde paljudes kohtades üle Eesti. Peamiselt asusid rõngastuspaigad Lääne-Eesti rannikualade roostikes, aga linde püüti tol ajal ka mitmel pool Peipsi- ja Võrtsjärve roostikes. Võrtsjärve põhjakaldal Vaiblas on järve kaldad ulatuslikult roostunud ja roolindude püüdmiseks siia linnurõngastusjaama loomine tundus igati loomulik olevat.

Vaibla linnujaamas on linde rõngastatud aastatel 1987-1993 ja 2001-2008. Püügihooaeg on Vaiblas kestnud tavaliselt juuli keskpaigast augusti teise pooleni, aga sõltuvalt lindude pesitsemise kulgemisest ja rõngastajate võimalustest on alustatud vahest ka juba enne 10. juulit ja lõpetatud alles septembris. Vähesel määral on linde rõngastatud ka kevadsuvel (pesapoegi) ja hilissügisel.

Algusaastatel (1987-1992) olid rõngastajateks peamiselt Tartu Loodusmaja ornitoloogiaringi liikmed. 1993. aastal rõngastas lühikese perioodi roolinde vaid Kristjan Adojaan, kes tegi Vaibla linnujaama andmete põhjal oma ülikooli lõputöö. Kuna „Acroprojekt” lõppes ja senistel rõngastajatel polnud mitmetel põhjustel enam võimalik linnujaama töös osaleda, siis tekkis rõngastamisse seitsmeaastane paus. 2001. aastal tekkis aga kunagistel Heinrich Veromanni õpilastel taas mõte linnujaam käima panna. Üheks põhjuseks, miks uuesti alustada, oli rõngastamise kaudu linde õppida. Aga oluline oli ka see, et Eestis tegutsesid selleks ajaks veel ainult Kabli (koos Pulgojaga), Lao ja Sõrve linnurõngastusjaamad. Sisemaal ei tegutsenud enam ühtegi kunagist „Acroprojekti” aegset linnujaama. Kuna Vaiblas rõngastatud lindude liigiline koosseis erineb lääneranniku linnujaamade pildist olulisel määral, siis siin rõngastamise teel kogutav info annab olulist lisateadmist Eesti linnustiku kohta. Alates 2001. aastast on Vaiblas peamised rõngastajad olnud Margus Ots, Kristjan Adojaan, Indrek Ots, Kuldar Pild, Andres Pae, Uku Paal, Riho Marja, Jaanus Aua.

Linnujaamas kasutusel olevate võrkude arv, päritolu ja kvaliteet on eri aegadel suurel määral erinenud. 1987. aastal algas püügiperioodi ettevalmistus juba kevadel, sest esimese asjana tuli võrgud ise valmis teha. Õnnestus saada suurel hulgal peenikest tindipüügivõrku. Sai siis kitsaid ribasid kolm tükki üksteise külge pandud ja saimegi laiad (kõrged) seitsme nööriga loorvõrgud. Pikkust oli neil esimestel võrkudel lausa 14 meetrit. Kuna toormaterjal oli valge, siis sai valmis võrgud suurtes kateldes ise mustaks värvitud. Õnnetuseks aga kippusid need võrgud kiiresti heledaks pleekima, mistõttu tuli võrke püügihooaja jooksul vähemalt kord või vahest isegi sagedamini üle värvida. Isetehtud võrkude kvaliteet jättis küll soovida, aga need olid igati püügikõlbulikud. Alates teisest aastast õnnestus tasapisi saada juba ka mõned kasutatud võrgud Soomest ja lausa uued võrgud Moskvast. Aga alguses tegime ikka ka veel ise võrke juurde. Esimesel püügiperioodil oli Vaiblas kasutusel kuni 40 võrku pikkusega 10-14 meetrit. Kõik võrgud küll korraga üleval ei olnud, sest võrke tuli pleekimise tõttu pidevalt värvida. Üleval oli korraga vähemalt 30 võrku.

2001. aastal uuesti püüdma asudes tuli esmalt uued võrgud osta. Parima kvaliteediga võrgud oleme leidnud Poolast. Võrgud ei ole ka mitme aasta jooksul pleekinud (endiselt kenasti musta värvi), nöörid peavad vastu ja pikkuski on optimaalne (10m). Oleme kasutanud ka üksikuid Soome päritolu võrkusid, mille kvaliteet on aga siiski soovida jätnud: niiskusega venivad nöörid olulisel määral pikemaks ja hommikusel parimal püügiajal on kaste tõttu võrgud praktiliselt püügikõlbmatud, osa võrke on kiiresti pleekinud ja ka nööride kinnitused on kergesti purunenud. Aastatel 2001-2008 on korraga üleval olnud 20-25 võrku. Vaatamata sellele, et võrkude arv on esimese perioodiga võrreldes vähemalt kolmandiku võrra väiksem, pole rõngastatud lindude arv nii suurel määral vähenenud. Võrgud on paremad ja püüavad lihtsalt paremini.

Vaiblas on võrgud roostikku paigutatud pikkade liinidena risti rannaga. Võrguliinid (tavaliselt 2) algavad roostiku maapoolsest servast ja on ulatunud võimalikult kaugele järvepoolsesse serva (sõltub veeseisust). Võrguliinid on olnud aastast aastasse samas paigas. Üksikuid võrke oleme paigutanud ka põõsastikku ja linnujaama juurde aeda.

Vaibla linnujaamas on kokku rõngastatud 62067 lindu. Liike on aastate jooksul kogunenud 103, lisaks neile on rõngastatud ka 3 räästa- ja suitsupääsukese ristandit. Kõige rohkem rõngastati linde 1990. aastal (11646), siis oli ka püügiperiood kõige pikem – alustati juuli esimesel poolel ja lõpetati alles septembris. Kõige vähem rõngastati 2003. aastal (466), sest kevadel oli jääminek roo maha niitnud, järve veetase oli ülimalt madal ja kuivuse tõttu ulatus roostik veel püügiperioodi lõpuski vaid rinnuni. Kuna roogu praktiliselt ei olnud, siis oli pesitsejaid väga vähe ja ka rändel peatujaid eriti ei olnudki.

Kõige arvukamalt on Vaiblas rõngastatud kõrkja-roolinde (17739), salu-lehelinde (7066), suitsupääsukesi (5716), tiigi-roolinde (4896), soo-roolinde (3644), väike-lehelinde (2502), rootsiitsitajaid (1948), pruunselg-põõsalinde (1917), sinitihaseid (1756), rasvatihaseid (1665), aed-põõsalinde (1272), punarindasid (1027), kaldapääsukesi (1019).

Eksikülalistest on Vaiblas kätte saadud Eesti esimesed kaks padu-roolindu (Acrocephalus agricola). Esmasleid tuli 1990. aastal, aga kahjuks tuli linnust tõestusmaterjaliks teha nahk, mis käis isegi Soomes ekspertiisis. Praegu on nahk Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi kogudes. Teine padu-roolinnu leid pärineb 1992. aastast, sel korral läks linnul paremini ja ta pääses rõngastatuna vabadusse. Vaiblas on rõngastatud ka 2 väike-käosulast (Hippolais caligata) – 1989. ja 2002. aastal.

Vaiblas rõngastatud linde on mujal Euroopas või Aafrikas kätte saadud või leitud kokku 57 juhul ja leiud pärinevad kokku 24 riigist. Vaiblas on kätte saadud aga 33 mujal Euroopas (6 riiki) rõngastatud lindu. Lisaks on aastate jooksul Vaiblas kätte saadud sadu varasematel aastatel samas rõngastatud linde. Vanimaks Vaiblas püütus linnuks on rästas-roolind, kes rõngastati vanalinnuna 1990. aastal ja tabati samas taas 2002. aastal, seega oli lind uuesti kätte saades vähemalt 13 aastat vana.

Lisainfot Vaibla linnujaama tegemiste kohta saab aadressil margus.ots(ät)gmail.com