Haruldustekomisjoni ankeedi täitmisest

Siinkohal on esitatud mõningaid näpunäiteid HK ankeedi täitmiseks.

Kui haruldust on mitu inimest vaatlemas käinud, siis reeglina täidab harulduse kohta ankeedi linnu leidja, kuid sellele ei tasu lootma jääda. Kui ankeedi täitmise osas täpselt kokkulepet ei tehtud ja kui vaatleja pole kindel, kas HK-le on ankeet juba saadetud, siis tuleks see endal ära teha. Tihti jäävad ankeedid tegemata just siis, kui haruldust on paljud linnuvaatlejad vaatamas käinud.

Liik – Liigi nimetuse võib kirjutada nii ladina- kui eestikeelsena, või ka kuuetähelise koodina.

Kellaaeg – Vaatluse aeg tuleb esitada võimalikult täpselt, sest see info võib valgusolude hindamisel vägagi oluliseks osutuda.

Sugu ja vanus – Vanus tuleb määrata võimalikult täpselt (nt 3. aasta lind). Kui vaatleja pole ea ja soo määrangus kindel, siis võib need lahtrid tühjaks jätta. Tunnused, mille alusel linnu sugu ja vanus määrati, tuleb detailselt lahti kirjutada „kohatud linnu välistunnuste“ lahtris.

Optika – Kirjutada kasutatud binokli või vaatlustoru suurendused ja mark. Kui optilisi abivahendeid pole kasutatud, siis tuleb see kindlasti ka ära märkida.

Vaatlusolukorra kirjeldus (kuidas lind leiti, vaatlusolud sh linnu asukoht vaatleja suhtes, ilmastikutingimused jm) – See on oluline punkt. Kirjeldada tuleb tuule kiirust ja suunda, pilvisust, sademeid, kust poolt päike paistis (selja tagant, vastu). Kaugel olevate lindude puhul võib määramist raskendada udu või õhuvärelus. Kindlasti tuleks kirjeldada ka vaatlusolukorda: kuidas lindu märgati, kui hästi teda nähti, mis valgustingimused olid jms.

Linnu tegevus, kellega seltsis – Kindlasti ei tohiks ära unustada linnu tegevuse kirjeldust, samuti seda, milliste teiste lindudega lind koos oli ja kuidas linnud omavahel läbi said.

Linnu suurus – Siin tuleks kirjeldada linnu suurust ja selgitada, mille põhjal seda hinnati. Parimal juhul saab linnu suurust võrrelda teiste läheduses olevate lindudega. Sageli võib suuruse hindamine olla määramisel otsustava tähtsusega.

Kohatud linnu välistunnused ja käitumine – Mida rohkem lindu kirjeldada, seda parem. Alati võib julgelt kasutada lisalehti visandite ja kirjelduste lisamiseks. Lindude määramise põhitõdedest on kirjutatud linnumäärajate eessõnades. Märge, et lindu tuntakse hästi, ei asenda kirjeldust ja sellist ankeeti ei saa võtta tõsiselt. NB! HK teeb otsuseid vaid kirja pandud info, mitte oletuste põhjal.
Kirjutamata reegliks on, et mida haruldasem ja raskesti määratavam liik on, seda põhjalikum peab olema ka kirjeldus. Eriti keerulised linnurühmad on näiteks röövlinnud, rüdid, kajakad, tsiitsitajad, kiurud, täksid, lehe-, roo-, põõsalinnud.

Kui vaatluse kohta tehti looduses märkmeid, siis nende koopia tuleks ankeedile lisada. Visandid on head edasi andmaks tunnuseid, mida on raske sõnaliselt väljendada. Visanditele kantakse vaid maastikus nähtud (mitte oletatavad) tunnused. Lihtsate joonistega on mugav kirjeldada eri värvuspartiide paiknemist, kuju ja ulatust, sulegruppide ja sulgede värvusi jne. Sulestiku detailne visandamine eeldab head sulestiku ja linnu välisanatoomia tundmist.

Häälitsused – Häält tuleb võimalikult põhjalikult kirjeldada (nt võrrelda seda teiste tuttavate liikidega, kui tugev/pikk hääl oli, mitu korda seda kuuldi jms). Häälte visandamisest on kirjutatud paljude linnumäärajate eessõnades.

Kas on liiki varem tundma õpitud, kus ja millal? – Kas vaatleja(d) on sama liiki eelnevalt looduses kohanud, kui palju, millal, kus?

Milliseid lähedasi liike vaatleja tunneb ja milliste tunnuste põhjal antud lind sarnastest eristati? – Kindlasti tuleb lisaks sarnastele liikidele arvestada ka võimalike muude määramisriskidega, näiteks värvushälvetega isendid ja hübriidid haneliste puhul jne.

Dokumentatsioon

Kui vähegi võimalik, siis tuleks kohatud haruldust pildistada/filmida või häälte kuulmisel helisalvestis teha. Kaamerate ja muude lindistusvahendite valik on lõputu. Isegi nutitelefonidega saab pildistada, filmida ja hääli lindistada. Kui vaatlejal endal pole vastavaid vahendeid, siis tuleb esimesel võimalusel leiust teistele teatada, kes appi tulevad ja linnust pildi teevad või muul moel dokumenteerivad. NB! Ka ähmasest udupildist on võib olla palju abi – linnu siluett või mõni oluline tunnus on siiski nähtav. Kõik videod, pildid ja häälte lindistused tuleb saata otse HK-le muutmata kujul.

Samas ei tohi foto tegemise järel ankeedis linnu kirjeldamist pealiskaudsemalt võtta. Tihti pole fotolt või videolt näha kõiki tunnuseid, mis selgub kahjuks liiga hilja ja linnu (alam)liik või vanus või sugu jäävadki määramata. Kui linnust tehti looduses märkmeid, siis vähemalt raskete liikide puhul soovib HK saada ka originaalmärkmete koopiat (kas foto või muu paljundus).

Harulduste käsitlemine rõngastamisel

Iga rõngastaja vastutab, et tema rõngastatud harulduse kohta täidetakse HK ankeet. Kinnipüütud haruldus tuleb mõõta, kirjeldada ja soovitavalt ka mitme külje alt pildistada. Kirjeldada tuleb ka kõik sulestiku tunnused, ainult mõõtudest ei piisa. N: täksidel, kiurudel, tsiitsitajatel, lehelindudel jm . tuleb kirjeldada näo- ja tiivamustrid.
Mõõtudest tuleb esitada tiivavalem, jala, noka,saba mõõdud, kaal jm. L. Svenssoni käsiraamatu järgi.

Linnuharrastaja eetikast

• Säilita linnu ja teda ümbritseva keskkonna puutumatus.
• Eravalduses või kinnistel territooriumidel liikumiseks tuleb alati küsida selleks vastav luba valduse omanikult või selle haldajalt.
• Käitu looduskaitsealadel vastavalt kaitsealadel kehtestatud reeglitele. Kaitsealade kaardilt https://kaitsealad.ee/et/kaart leiad info liikumispiirangute ja keelualade kohta.
• Lindu ei pea püüdma, kui see pole määramiseks vajalik.
• Lindu ei pea pildistama/filmima, kui see on kahjulik linnule/keskkonnale.
• Püütud lindude puhul tuleb teha kõik rõngastus- ja kirjeldustoimingud, vajadusel fotografeerida ja seejärel lind vabastada. Lindu ei tohi asjatult kinni hoida.
• Pesitsevaid linde ei tohi häirida. Tuleb kaaluda, kas on mõistlik harulduse pesitsemisest avalikkusele infot levitada (teate võib linnuhuviliste ringkonda edastada pärast pesitsusperioodi lõppu). Küll aga tuleks harulduse pesitsemisest teavitada esimesel võimalusel HK-d.
• I ja II kaitsekategooria liikide asukohainfo levitamine massiteabevahendites on keelatud.
• Jaga oma leidmisrõõmu ka teiste linnuhuvilistega ja edasta teade harulduse leidmisest, kui oled kindel, et sellega ei häiri lindu ja teda ümbritsevat keskkonda.
• Reeglina täidab harulduse kohta ankeedi linnu leidja, kuid ära jää sellele lootma. Kui sa pole kindel, kas HK-le on vaadeldavast haruldusest ankeet saadetud, siis täida see ise.
• Teiste inimestega suheldes ole viisakas. Sinu suhtlemine ja käitumine esindab ka kõiki teisi linnuvaatlejaid ja sellega kujundad linnuvaatlejate ja linnuharrastuse maine.