Värvirõngaste lugemisest

U.Paal

Miks rõngastamine on vajalik?

Rõngaste abil saadakse palju informatsiooni lindude rändeteedest, rändekiirusest, east, populatsioonide levikust ja lindude käitumisbioloogiast, jälgides teatud isendite igapäeva tegemisi ilma neid häirimata.

Miks värvirõngad on paremad kui klassikalised metallrõngad?

Värvirõngad (sealhulgas ka tiivamärgised, kaelarõngad, värvitud sulepartiid ja muud distantsilt loetavad märgised) annavad palju enam taasleide kui metallrõngad (ei pea rõngastama suurt hulka isendeid) ja nende lugemisel ei pea linde uuesti kinni püüdma (väiksem stress lindudele). Ühe isendi mitmekordsel vaatlemisel eri piirkondades saab tema elukäigust parema ülevaate.

Kas kaelarõngad on lindudele ohtlikud?

Kaelarõngaid eelistatakse jalarõngastele seetõttu, et kõrges rohus toituvate hanede ja luikede jalarõngaid on raske lugeda. Kaelarõngastega linnud on ka mitmeid aastaid pärast rõngastamist hea tervise juures ja nende pesitsusedukus on samuti normaalne. Ilmatsalus 2001. aastal kaelarõngad saanud laululuiged käivad igal talvel Saksamaal talvitumas ja suvel kasvatavad Eestis mitu poega üles.

Kuidas leitud rõnga informatsioon üles märkida?

Alguses võib tunduda, et üles peab märkima tohtult palju infot korraga. Väikse harjutamise järel tead, millele tuleb keskenduda ja olulise info üles märkimine võtab vaid hetke. Foto on alati suureks abiks.
Märgi üles järgnev info:

  • leitud linnuliik, võimalusel ka linnu vanus ja sugu
  • leiu kuupäev
  • täpne leiukoht
  • linnu tegevus, pesitsevate lindude puhul ka pesitsusjärk
  • vaadeldud tähe/numbrikombinatsioon. PEAD OLEMA 110% KINDEL, ET OLED RÕNGA ÕIGESTI LUGENUD! Kui on kahtlusi info õigsuses, siis märgi see üles. Poolikutest kombinatsioonidest ei ole enamikul juhul väga palju abi (v.a. haruldaste liikide rõngad).
  • rõnga või rõngaste värvus
  • rõnga asukoht (kael, jalg, tiiva- või seljamärgis)
  • jalarõngaste puhul märgi üles kummas jalas rõngas on. Kui rõngaid on mitu siis on tähtis teada, mõlemas jalas olevate rõngaste värvikombinatsioonid üksteise suhtes (kas loetud alt üles või vastupidi). Kas rõngad on tarsusel või tibial. Foto või märkmikku tehtud joonise abil on lihtne kombinatsiooni meelde jätta
  • värvitud sulepartiide puhul pead märkima üles täpselt mis sulepariid on värvitud ja mis värvi need on
  • vahel on rõngad kulunud või katkised (ka see on projektijuhile oluline info, kuna saab hinnata rõngaste vastupidavust)
  • kui vähegi võimalik, siis tee linnust foto. See võib anda olulist infot linnu sulgimise ja ea/vanusemäärangu kohta.

Kuhu oma leidudest teatan?

Eestis koordineerib rõngastustegevust Matsalu Rõngastuskeskus. Nende kontaktid on:
Matsalu Rõngastuskeskus
Keskkonnaamet
Penijõe, Lihula vald, Läänemaa 90305
tel:4724220 ; 4724221
e-mail: ring(at)matsalu.ee
www.matsalu.ee

Võid info ka kohe vastava rõngastusprojekti koordinaatorile edastada, aga tähtis on, et taasleiu ja rõngastusinfo jõuaks ka Matsalu Rõngastuskeskuseni. Taasleiust info saamine võtab tihti kuid ja vahel isegi aastaid. Seega vastuse ootamisega peab kannatlik olema. Vahel pole info rõngastatud isenditest veel rõngastuskeskusteni jõudnud, kuid rõngast on juba mitu korda selle aja jooksul loetud.

Mida on värvirõngaste lugemisel vaja?

1. Head optikat

Kuni 60-kordse suurendusega vaatlustoru on parim abivahend, kuid hanede ja luikede kaelarõngad võib soodsates oludes ka binokliga ära lugeda. Ka kajakarõngaste lugemine võib binokliga õnnestuda, kuna kajakatele pääseb tihti väga lähedale. Vahel saab isegi metallrõnga binokliga loetud.

2. Kannatlikkust

Tihti istub rõngastatud lind sellises poosis, et rõngakombinatsiooni ei saa kohe loetud. Siis tuleb oodata kuna lind oma asendit muudab või suurest parvest paremini nähtavale tuleb.

3. Kriitikameelt

Valesti loetud rõngas võib projektijuhile palju segadust tekitada. Kontrolli loetud rõngas ALATI veel kord üle, isegi siis kui oled päris kindel.

4. Soovitavalt ka kaamerat, et saaksid rõngastatud linnud pildistatud

Foto abil saab infot linnu sulestiku, ea ja vanuse kohta. Samuti on see tähtis dokument, kui rõngastaja on teinud info üles märkimisel mingi vea. Vahel võib fotolt ära lugeda isegi lendava linnu rõngakombinatsiooni.

5. Algteadmisi käivitatud rõngastusprojektidest, et teada mida ja millal otsida.

Peamised liigid ja liigirühmad, kelle rõngaid Eestis kõige enam leitakse:

  • haned ja luiged – kaelarõngad ja väikeluikedel tihti ka värvilised jalarõngad
  • kajakad – jalarõngad ja harvem ka tiivamärgised (tavaliselt hõbekajakatel)
  • sookurg – kombineeritult värvilised jalarõngad
  • must-toonekurg
  • kotkad (meri- ja kaljukotkal kombineeritult värvilised jalarõngad)
  • kormoran

Täpsemat infot Euroopa projektidest leiad www.cr-birding.be

Väldi vigasid!

Rõngaste graveeringutel võib olla kasutatud erinevaid fonte ja seetõttu samad tähed/numbrid võivad olla natuke erineva väljanägemisega. Näiteks on lihtne segi ajada:

  • “T”, “L”
  • “1” ja “J” kui font on kitsas
  • “A” ja “4” võivad samuti väga sarnased olla.

Kui kogu tähis pole näha, siis on riskantsed paarid:

  • “0” ja “U”
  • “7” ja “Z”
  • “K” ja “X”
  • “V” ja “Y”
  • “3”,”5” ja “S”

Samuti määrdunud rõngaid võib valesti lugeda. Sageli tehakse vigu kui rõngast loetakse tagurpidi. Ka värvide hindamisel võib vigu teha. Sõltuvalt valgusoludest võivad segamini minna näiteks roheline ja sinine värv. Rõnga värv võib ka pleekimise tõttu muutuda.

Näiteid


See 2005. aastal Heltermaa sadamas vaadeldud kalakajakas oli rõngastatud 1997. aastal Kakrarahul. 8 aastane isend, kellel rõngas on veel hästi loetav.


See 2005. aastal Pärnus vaadeldud 15-aastane hõbekajakas oli rõngastatud 1991. aastal Rukkirahul. Antud nurga alt on raske eristada kas esimene tähis on “7” või “Z”.


Hõbekajakas. Tiivamärgiseid näeb oluliselt harvemini kui jalarõngaid.


Lendavate lindude kaelarõngaid on raskem lugeda, eriti juhul, kui osad tähised on vertikaalselt ja osad horisontaalsed. Nüüdki jääb suur vertikaalne tähis sellel suur-laukhanel nägemata.


See 2005. aasta suvel Jõgevamaal aega veetnud kaeluskotkas kandis tiivamärgist. Kahjuks oli tiivamärgise markeering kustunud ja linnu päritolu oli raske selgitada, kuna kollaseid märgiseid kasutati samaaegselt nii Kreekas kui ka Serbias.