2008.a. uudised

31.12
Saaremaal Rahustes 5 tikutajat (Gallinago gallinago). Ristnas sarvikpütt (Podiceps auritus) ja palju õliseid kalakajakaid.

30.12
Sõrves pole uusi õliseid linde lisandunud. Määrdunud lindudest on paljud juba surnud.

29.12
Saaremaal Loodes 2 hoburästast (Turdus viscivorus). Nasva sadamas hüüp (Botaurus stellaris). Pärnus rooruik (Rallus aquaticus).

28.12
Tartumaal Puhjas kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto). Võistes nõmmelõoke (Lullula arborea).

27.12
Sõrves hõbehaigur (Egretta alba), 2 rooruika (Rallus aquaticus) ja talvituv must-lepalind (Phoenicurus ochruros) endiselt paigal. Pärnus 16 männileevikest (Pinicola enucleator) Raekülas 13 ja Mais 3 isendit. Haapsalu veepuhasti juures rooruik (Rallus aquaticus).

26.12
Raplamaal Avaste mäel 8 männileevikest (Pinicola enucleator) rändel. Pärnumaal Pulgojal 2 suur-laukhane (Anser albifrons) ja 6 rabahane (Anser fabalis fabalis).

25.12
Sõrve säärel taas järjekordne õlireostus. Õliga määrdunud linde on leitud vähemalt 52.

Viimased õlireostused olid Sõrve poolsaarel 2008. a. jaanuari lõpus ja novembris 2007. Siis leiti sadu hukkunud veelinde. Jaanuaris 2006 ja novembris 2004 Eesti rannikut tabanud õlireostused võtsid elu tuhandetelt veelindudelt. Enamikus hukkunuist on aulid – liik kelle arvukus on viimasel paaril kümnendil vähenenud mitmekordselt. Samuti on Eesti rannik tähtis talvitusala väljasuremisohus olevale kirjuhahale.

Pärnus 1 männileevike (Pinicola enucleator) rõngastatud.

24.12
Sõrves tikutaja (Gallinago gallinago).

17.12
Virtsus hõbehaigur (Egretta alba).

16.12
Pärnus 4 männileevikest (Pinicola enucleator).

15.12
Sõrves must-lepalind (Phoenicurus ochruros).

12.12
Haapsalu Eeslahel hõbehaigur (Egretta alba). Teine talvine vaatlus Eestis.

10.12
Paljassaarel mudanepp (Lymnocryptes minimus).

7.12
Salmes tait (Gallinula chloropus). Kuivastus 2 sooparti (Anas acuta). Pärnus 5 männileevikest (Pinicola enucleator). Hiiumaal Käinas rabapistrik (Falco peregrinus).

6.12
Läänemaal Põgaris rüüt (Pluvialis apricaria) – 4. talvine vaatlus Eestis. Saaremaal Loodes lõunatirk (Uria aalge) rändel. Tartumaal Ülenurmes 380 raba- ja suur-laukhane (Anser fabalis et albifrons) segaparv.

5.12
Rahustes rabapistrik (Falco peregrinus) ja tikutaja (Gallinago gallinago).

3.12
Saaremaal Rahustes punajalg-tilder (Tringa totanus), tikutaja (Gallinago gallinago) ja 5 soorüdi (Calidris alpina). Hiliseid tikutajaid (Gallinago gallinago) on Saaremaal kohatud mitmes paigas.

2.12
Elva lähedal 8 männileevikest (Pinicola enucleator). Sõrves tundrakaur (Gavia adamsii).

29.11
Ida-Virumaal (Jõhvi-Uikala-Valaste tee) lumekakk (Bubo scandiacus) ja teine lumekakk (Bubo scandiacus) Tartumaal Hammaste ja Kurista vahel. Pärnus 3 männileevikest (Pinicola enucleator).

28.11
Pärnus männileevike (Pinicola enucleator).

22.11
Pärnus välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla). Tegemist on selle liigi 5. vaatlusega Eestis.

17.11
Leedus Klaipeda juures Dumpiai prügimäel ohhoota hõbekajakas (Larus schistisagus). Uus liik Leedule ja Lääne-Palearktikale.

13.11
Läänemaal Ullastes (Matsalu RP) 3 männileevikest (Pinicola enucleator) – 1 isane ja 2 emast.

8.11
Põlvamaal Koorastes männileevike (Pinicola enucleator). Talve esimene leid. Kuna Lõuna-Soomes on üle pika aja taas männileevikesi nähtud, siis võib loota, et invansioonilaine toob neid ka Eestisse arvukamalt.

6.11
Loorkakk (Tyto alba) on siiski sel aastal ka Eestisse jõudnud. Nimelt HK’le on tulnud teade Kunda sadamas juuni alguses vaadeldud linnust.

3.11
Nädalavahetusel vaadeldi Tartumaal massilist hanede ärarännet. Kokku loendati üle 100 000 isendi.
Lätis on sel aastal nähtud juba 3 loorkakku (Tyto alba). Viimane lind saadi kätte 15 km kaugusel Eesti piirist. Eestis on liiki viimati kohatud 1991. aastal.

2.11
Ruhnu saarel kõrbe-kivitäks (Oenanthe deserti) – 5. vaatlus Eestis. Kõpu poolsaarel Ojakülas vaenukägu (Upupa epops).

1.11
Haapsalu roosa-kuldnokk (Sturnus roseus) endiselt paigal. Lindu nähti 16:30 Haapsalu linnutorni juures.
Ida-Virumaal habekakk (Strix nebulosa).

29.10
Ristnas sarviklõoke (Eremophila alpestris).

Sel aastal on olnud hea hanesügis. Kui mõnel sügisel näeb peatuvaid hanesid väheselt ja lühikese perioodi jooksul, siis sel aastal on haned pikemat aega Eestis sügisrändel peatunud kuna ilm pole edasirännet soosinud. Suurimaid masse on nähtud Silma LKA ja Matsalu LKA piirkondades kus parimatel päevadel on loendatud üle 50 000 valgepõsk-lagle. Sisemaal on suurimad numbrid loetud Saadjärve kandist, kus on nähtud kuni 50 000 hane (valdavalt suur-laukhani). See on sisemaal väga erakordne loendustulemus. Lisaks on tuhandeid hanesid olnud pikemalt ka Võrtsjärve ääres ja Räpina poldritel. Ka Soomes on veel kümneid tuhandeid hanesid paikselt rändeilma ootamas. Rändestart võib tulla lähipäevadel külmade ilmade saabumisega.

28.10
Haapsalus noor roosa-kuldnokk (Sturnus roseus). Dirhami sadamas vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus) – Eesti hiliseim vaatlus.

26.10
Kablis saadi kätte nii kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus) kui ka vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus).

25.10
Läänemaal Rõudes 2 punakael-laglet (Branta ruficollis).

23.10
Soomele leiti täna uus liik – põhjasäälik (Dendroica striata) on Põhja-Ameerikast pärit värvuline.

19.10
Virtsus lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos) rändel.

18.10
Läänemaal Sutlepas roherähn (Picus viridis). Pärnumaal Lius 3 sarviklõokest (Eremophila alpestris).

17.10
Sõrves jõgivästrik (Motacilla cinerea).

15.10
Sõrves 2 määramata suurt kiuru (Anthus ricardi/godlewskii).

13.10
Ristnas kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus) – eri isend kui eile.

12.10
Ristnas tundrakaur (Gavia adamsii) ja kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus). Vaemlas punakael-lagle (Branta ruficollis).

11.10
Läänemaal Alakülas punakael-lagle (Branta ruficollis).

10.10
Virtsus vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus).

9.10
Haeskas eskimo lagle (Branta hutchinsii minima).

8.10
Albu vallas isane vööt-käbilind (Loxia leucoptera).

5.10
Haversis kaelustäks (Saxicola torquatus maurus). Matsalus lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

4.10
Birdwatchi esimene päev on olnud rariteetide ilutulestik!
Noarootsis Roostas suurpiiritaja (Apus melba) rändel S – tunnustamise korral uus liik Eestile!
Saaremaal Loodes suuränn (Stercorarius skua). Lind jäi merele ööbima. Aktsepteerimisel on tegemist teise vaatlusega Eestis. Mõlemad vaatlused tehti Soome linnuvaatlejate poolt ja mõlemaid linde nähti mitme vaatleja poolt.
Virtsus noor karbuskajakas (Larus melanocephalus) rändel S. Hiiumaal Käina lahel emane punanokk-vart (Netta rufina).

3.10
Kirimäel lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

2.10
Läänemaal Rõudes eskimo lagle (Branta hutchinsii) ja lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos). Kirblas punakael-lagle (Branta ruficollis).

29.09
Virtsus vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus).

28.09
Sõrves vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus).

27.09
Virtsus loendati taas uus sookure (Grus grus) ränderekord – seekord summeerus 16 290 isendit. Lisaks samas ka intensiivne pasknääride (Garrulus glandarius) ränne – 3237 isendit loendatud. Põgaris vööthani (Anser indicus) – E-kat.

26.09
Eile loendati Virtsus 13 122 rändavat sookurge (Grus grus). See on antud liigi suurim päevane rändesumma, mis Eestis on loendatud.

25.09
Sõrves vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus).

24.09
Virtsus noor roosa-kuldnokk (Sturnus roseus). Haeskas vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus).

21.09
Loodes karkjalg (Himantopus himantopus).

17.09
Kablis sügise esimene vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus).

13.09
Hiiumaal Käina lahel emane punanokk-vart (Netta rufina).

11.09
Läänemaal Tahus ja Tartumaal Ilmatsalus 23 hõbehaigrut (Egretta alba). Ilmatsalus kohatud arv on uus sisemaa rekord. Pärnumaal Arasel vöötkakk (Surnia ulula).

8.09
Läänemaal Soolus vööthani (Anser indicus) – E-kat.

31.08
Sõrves punajalg-pistrik (Falco vespertinus) rändel. Sügise esimene isend.

30.08
Sõrves stepi-loorkull (Circus macrourus), vööt-käbilind (Loxia leucoptera) ja must-harksaba (Milvus migrans). Haeskas vööthani (Anser indicus) – E-kat.

29.08
Haversis hallkibu (Xenus cinereus).

28.08
Saaremaal Mõntus jõgivästrik (Motacilla cinerea).

25.08
Kablis noor vööt-käbilind (Loxia leucoptera).

24.08
Raplamaal Velisel 12 roosterind-tülli (Charadrius morinellus). Viimati nähti Eestis korraga üle 10 roosterind-tülli 1899. a. mais Lasnamäel.

20.08

XIV Estonian Openi ülevaade
Tuuline ja sademeterohke ilm vähendas loodetuid suuri liigisummasid märgatavalt. Siiski kogusummaga 196 võib rahule jääda. Liike keda kohata võinuks, oli palju (näiteks kivirullija, tamme-kirjurähn ja laanerähn jäid nägemata). Uue ralliligina (236.) lisandus rabakana. Üllatav, et paljud meeskonnad valisid ralli piirkonnaks Pärnumaa lääneosa ja üks meeskond lausa Kihnu. Osales 15 meeskonda, mis on väga suur osalejate arv. Linnumeeste suureks kurvastuseks ei olnud nõrgem sugupool ühegi tiimiga esindatud. Suured tänud Eedile, Jaanusele ja teistele ürituse korraldajatele!

XIV Estonian Openi edetabel
1. FcFallos (J.Hatva, S.Laukkanen, P.Lehikoinen, P.Pirinen, T.Seimola) 149 (ässad välja-loorkull, rohunepp)

2. Takaveto (M.Ellermaa, J.Könönen, A.Linden, J.Salokangas, P.Uppstu) 148 (äss veetallaja)

3. Gussen kosto (J.Aalto, S.Cairenius, G.Nordenswan, E.Valsta) 145 (ässad aul, mustviires, karvasjalg-kakk)

4. Team Ristisaari (T.Böhme, J.Hiltunen, P.Ripatti, P.Rusanen, A.Vuorio) 135 (ässad väikepistrik, rukkirääk)

5. Pärnu Originaal (M.Kose, I.Tammekänd, J.Tammekänd) 133

6. PirnTagumik (H.Holmström, M.Koivula, V.Oksanen) 132 (ässad nõmmekiur, aed-roolind)

7. Buteo (J.Jürison, E.Lelov, H.Luhamaa) 118 (ässad rabakana, must-toonekurg, kassikakk)

8. Tallinn 1 (A.Jair, M.Jürgens, T.Vohta) 117

9. Nahkhiirmees (T.Kupiainen, J.Lausamo, L.Mäenpää) 116 (äss põldtsiitsitaja)

10. RC & Pets (M.Ots, U.Paal, R.Puumets, P.Raudsepp, A.Klein) 114 (ässad ristpart, mustsaba-vigle, vöötsaba-vigle, jõgi-ritsiklind)

11. Bilia (C.Casagrande, K.Suomela, J.Tolvanen, M.Vakiala) 111

12. Unioni (R.Lammin-Soila, T.Lukkarinen, P.Uusivuori, P.Väyrynen) 110

13. Läänemaa linnuklubi (M.Valker, R.Nellis, H.Pehlak) 108

14. Kuperjanovi 16 (A.Kalamees, R.Kinks, U.Talivee) 107

15. Talvalk (M.Karu, K.Kõiv, K.Muru, R.Ottesson) 91

16.08
Vaatlusi Estonian Openi meeskondadelt –
Põhja-Pärnumaal ralli parim vaatlus – varahommikul laulev rabakana (Lagopus lagopus). Lind leiti Pärnumaa vaatlejate poolt. Suurepärane uudis, et see enigmaatiline liik siiski veel osades Eesti rabakolgastes suudab vastu pidada.
Piklas nõmmekiur (Anthus campestris).
Reius väikepütt (Tachybaptus ruficollis).
Luitemaal kümneid hõbehaigruid (Egretta alba). Suurimas kohatud parves oli 28 isendit ja see on suurim seni kohatud kogum Eestis.

15.08
Sõrves jõgivästrik (Motacilla cinerea). Tartumaal Haaslavas väikepütt (Tachybaptus ruficollis). See paik on tõenäoliselt kindlaim väikepüti esinemiskoht Eestis. Väikepütte on Haaslava tiikidel regulaarselt kohatud alates 2003. aastast. Paaril aastal on siin liigi pesitsemine ka kindlalt tõestatud. Ka Ilmatsalus on ligi nädal aega väikepütt tegutsenud.

14.08
Tartumaal Ilmatsalus 21 hõbehaigrut (Egretta alba). Suurim sisemaal kohatud arv Eestis. Lisaks Pärnumaal Võistes on kohatud 13 isendit.

10.08
Võistes nõmmekiur (Anthus campestris).

8.08
Ida-Virumaal habekakk (Strix nebulosa). Tõenäoliselt kuuldi samas piirkonnas ka pesapoegasid, aga otsimisest hoolimata pesapoegi ei suudetud näha. Pesitsuse tõestamise korral oleks tegu kauaoodatud sündmusega. Viimane tõestatud habekaku pesitsmine Eestis oli 1893. aastal Petserimaal.

Kuressaares roherähn (Picus viridis).

2.08
Pärnumaal Tahkurannas vaenukägu (Upupa epops).

30.07
Üksikuid hõbehaigruid (Egretta alba) on juulile tüüpiliselt nähtud mitmel pool Eestis. Üllatav leid oli täna 8 isendi leidmine Tartumaalt Ilmatsalust. Nii palju isendeid pole Eestis sisemaal kunagi korraga kohatud.

25.07
Harilaius Saaremaal nõmmekiur (Anthus campestris) taas vanal territooriumil pesitsemas.

21.07
Täpsustamata andmeil on Pärnumaal kohatud kahte madukotkast (Circaetus gallicus). Väidetavalt tegutsesid linnud pesitsemiseks sobivas piirkonnas.

17.07
Hiiumaal Vaemlas tuttlõoke (Galerida cristata).

13.07
‪Lähimate päevade jooksul leiab raamatupoodidest uue linnuraamatu “Eesti linnuvaatleja teejuht”. Tegemist on esimese põhjaliku ülevaatega meie parimatest linnuvaatluskohtadest.

2.07
Hiiumaal Hellamaal nõmmekiur (Anthus campestris).

1.07
LINNURALLI ESTONIAN OPEN 2008
Käesoleval aastal toimub linnuralli Estonian Open 16. augustil. Sel
korral on ralli alaks Pärnu maakond ja seda seetõttu, et Pärnumaa
Linnuklubi “Buteo” tähistab tänavu oma 30. sünnipäeva. Toimumise aeg on laupäeval 16. augustil ajavahemik 03:00-17:00. Kokkuvõtete tegemine toimub Põhja-Pärnumaal Halinga vallas asuvas Kaelase Koolis.

30.06
Tartumaal Laeva lähistel madukotkas (Circaetus gallicus).
Vaenukäod (Upupa epops) on tänavu pesitsenud Eestis kahes paigas – Lääne-Virumaal pojad pesas hukkusid kuna pesapuu murdus tormi ajal, Pärnumaal on pojad pesas ja loodetavasti saavad nad ka lennuvõimeliseks.

29.06
Kagu-Eestist leiti 2 väike-käosulase (Hippolais caligata) pesa – Veretinas pesas 4 poega ja Polovinas pesas 7 poega.

28.06
Läänemaal Aulepas halltsiitsitaja (Emberiza calandra). Valgamaal Vidrikel siniraag (Coracias garrulus)

27.06
Aardlapalu prügilal koldjalg-hõbekajakas (Larus cachinnans). 2. kalendriaasta lind kohal juba teist päeva.

21.06
Põlvamaal Naha ja Meeksi vahel noor raipekotkas (Neophron percnopterus). Tunnustamise korral oleks tegu Eesti 3. vaatlusega.

16.06
Ida-Soomes Tohmajärvis taiganepp (Gallinago megala). Uus liik Soomele ja Lääne-Palearktikale.

13.06
Haeskas noor isane stepi-loorkull (Circus macrourus).

12.06
Aardlas 2 väikehuika (Porzana parva).
Hiiumaal jõgivästrik (Motacilla cinerea).

9.06
Võrumaal Toku külas isane punajalg-pistrik (Falco vespertinus).

7.06
Läänemaal Kirblas halltsiitsitaja (Emberiza calandra). Aardlas väikehuik (Porzana parva).

6.06
Põõsaspeal vööt-käbilind (Loxia leucoptera) rändel.

4.06
Läänemaal Tahu lahel lammitilder (Tringa stagnatilis).

2.06
Esimesed väike-käosulased (Hippolais caligata) on saabunud Veretinä piirkonda.

31.05
Loodes tundrakaur (Gavia adamsii). Aardlas 4 valgetiib-viirest (Chlidonias leucopterus).

30.05
Hiiumaal Kalanas mustlauk-õgija (Lanius minor), Ristnas kuninghahk (Somateria spectabilis). Sõrves kaelus-kärbsenäpp (Ficedula albicollis) paigal. Lihula rabas punajalg-pistrik (Falco vespertinus).

29.05
Sõrves isane kaelus-kärbsenäpp (Ficedula albicollis).

28.05
Ristnas tundrakaur (Gavia adamsii).

27.05
Soomaal Kuresoo rabas habeviires (Chlidonias hybrida) rändel N.

26.05
Ristnas jõgivästrik (Motacilla cinerea).

25.05
Dirhamis jääkaur (Gavia immer) rändel. Sõrves jõgivästrik (Motacilla cinerea). Kihnus sini-rägapart (Anas discors) paigal.

24.05
Kihnus must-harksaba (Milvus migrans). Kõrvemaal madukotkas (Circaetus gallicus).

23.05
Saaremaal Loodes tundrakaur (Gavia adamsii) rändel, Sõrves must-harksaba (Milvus migrans). Piklas punajalg-pistrik (Falco vespertinus).

22.05
Sõrves tuttlõoke (Galerida cristata). Sini-rägapart (Anas discors) Kihnus paigal.

21.05
Kihnu saarelt leiti täna hommikul sini-rägapart (Anas discors). Suure tõenäosusega on tegemist 11.05 Kablis rändel nähtud isendiga. Läänemaal Tuksis must-harksaba (Milvus migrans) rändel.

20.05
Sõrves punakael-lagle (Branta ruficollis) rändel. Väike-Rakkes lammitilder (Tringa stagnatilis).

19.05
Piklas hallkibu (Xenus cinereus). Sutlepa merel habeviires (Chlidonias hybrida). Aardlas väikehuik (Porzana parva). Käinas 2 väike-laukhane (Anser erythropus).

18.05
Väike-Rakkes 2 karkjalga (Himantopus himantopus). Tegemist on 4. vaatlusega Eestis Aardlas ja Piklas 2 väikehuika (Porzana parva). Läänemaal Rõudes punajalg-pistrik (Falco vespertinus). Ristnas laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) rändel.

17.05
Räpina poldril lammitilder (Tringa stagnatilis), Aardla järvel 4 valgetiib-viirest (Chlidonias leucopterus).

16.05
Läänemaal Haapsalus punanokk-vardid (Netta rufina) endiselt paigal, Allikas punakael-lagle (Branta ruficollis), Topulahel 3 punakael-laglet (Branta ruficollis).

15.05
Kuressaares 2 punanokk-varti (Netta rufina).

14.05
Väike-Rakkes Tartumaale uus liik – naaskelnokk (Recurvirostra avosetta). Antud liiki on Eestis sisemaal vaadeldud vaid üksikud korrad.

13.05
Pärnumaal Tõramaal vaenukägu (Upupa epops), Kablis nõmmekiur (Anthus campestris).

12.05
Läänemaal Pürksis 4 lühinokk-hane (Anser brachyrhynchos), Keemus 4 punakael-laglet (Branta ruficollis).

11.05
Täna hommikul vaadeldi Kablis sini-rägaparti (Anas discors). Lind lendas piki rannikut koos 5 luitsnokk-pardi ja 2 viupardiga põhja suunas. Tunnustamisel uus liik Eestile. Harjumaal Padise lähistel isane stepi-loorkull (Circus macrourus). Räpina poldril valgetiib-viires (Chlidonias leucopterus).

10.05
Paslepas emane stepi-loorkull (Circus macrourus), Põõsaspeal tuttlõoke (Galerida cristata) ja mägi-kanepilind (Carduelis flavirostris) rändel. Spithamis tsik-tsiitsitaja (Emberiza r/p/a) rändel, Põgaris 4 punakael-laglet (Branta ruficollis). Võistes 2 valgetiib-viirest (Chlidonias leucopterus).

9.05
Kuressaares uus kaelus-kärbsenäpi (Ficedula albicollis) leiukoht. Tahus 12 väike-laukhane (Anser erythropus).

8.05
Haapsalu punanokk-vardid (Netta rufina) paigal. Põgaris ja Puises punakael-lagle (Branta ruficollis), tõenäoliselt sama isend. Lisaks üks isend ka Haeskas.

7.05
Haapsalus punanokk-vardi (Netta rufina) paar. Pürksis 12 väike-laukhane (Anser erythropus) ja 2 lühinokk-hane (Anser brachyrhynchos).

6.05
Ida-Virumaal Jabaras vaenukägu (Upupa epops).

4.05
Hiiumaal Orjakul 2 mandariinpardi (Aix galericulata) isaslindu (E kategooria).

3.05
Keemus valgesilm-vart (Aythya nyroca). Sutlepa merel mustkael-pütt (Podiceps nigricollis ). Kuressaares ja Kuressaare ligidal isased kaelus-kärbsenäpid (Ficedula albicollis).

2.05
Väike-Rakkes punakael-lagle (Branta ruficollis) paigal, lisaks veel mustlagle ja kanada lagle! Raplamaal Atlas lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

1.05
Hiiumaal Suuremõisas jõgivästrik (Motacilla cinerea). Tartumaal Väike-Rakkes punakael-lagle (Branta ruficollis). Pärnumaal Kodesmaal vaenukägu (Upupa epops).

30.04
Pärnumaal Lepanina hotelli juures vaenukägu (Upupa epops). Läänemaal Pürksis 5 väike-laukhane (Anser erythropus).

29.04
Haeskas lammitilder (Tringa stagnatilis).

28.04
Hiiumaal Vaemlas tuttlõoke (Galerida cristata). Läänemaal Topu sadamas isane stepi-loorkull (Circus macrourus). Harjumaal Padise-Risti põldudel 2 lühinokk-hane (Anser brachyrhynchos).

27.04
Ida-Virumaal Varja lähistel vaenukägu (Upupa epops).

26.04
Ilmatsalu lähistel hallhaigru koloonias 2 paarituvat hõbehaigrut (Egretta alba). Tegemist on esimese pesitsemisele viitava vaatlusega Eestis!

25.04
Matsalus Kloostri mõisa tiigil 3 mandariinpardi (Aix galericulata) isaslindu (E kategooria).

24.04
Pärnumaal Kodesmaal punajalg-pistrik (Falco vespertinus).

23.04
Läänemaal Pürksis 5 väike-laukhane (Anser erythropus).

20.04
Tartumaal Tamme poldril punakael-lagle (Branta ruficollis). Läänemaal Tahus 5 väike-laukhane (Anser erythropus).

18.04
Väike-Rakkes punakael-lagle (Branta ruficollis) ja lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

16.04
Haeskas 5 väike-laukhane (Anser erythropus).

15.04
Salmes must-harksaba (Milvus migrans) rändel ja isane kaelusrästas (Turdus torquatus). Harjumaal Altkülas 2 lühinokk-hane (Anser brachyrhynchos).

13.04
Tartus vaenukägu (Upupa epops). Pärnumaal Leinaküla põldudel väike-laukhani (Anser erythropus) ja 4 lühinokk-hane (Anser brachyrhynchos).

12.04
Audru poldril 3 lühinokk-hane (Anser brachyrhynchos).

8.04
Ilmunud on esimene Eesti linnuleht “Tiirutaja”. Aadressilt www.eoy.ee leiab allalaaditavana esimese numbri. Soovime toimetajale jõudu ja loodetavasti tulevased numbrid saavad olema mahukamad.

6.04
Pärnus varane suitsupääsuke (Hirundo rustica), Läänemaal Puiatus lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

5.04
Tartumaal Kaarlijärvel lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

2.04
Saunja valgesilm-vart (Aythya nyroca) paigal. Harjumaal Vatslas lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

1.04
Läänemaal Saunjas valgesilm-vart (Aythya nyroca) ja Pürksis punakael-lagle (Branta ruficollis) .

31.03
Sõrves sarviklõoke (Eremophila alpestris).

30.03
Paljassaarel lumehani (Anser caerulescens).

29.03
Pärnu veepuhastusjaama taga mererannas ameerika piilpart (Anas carolinensis)- 3. vaatlus Eestis.

28.03
Saaremaal Valjala lähedal Veerikul roherähn (Picus viridis).

24.03
Harjumaal Kolga mõisa pargis jõgivästrik (Motacilla cinerea) paigal.

23.03
Harjumaal Kolga mõisa pargis jõgivästrik (Motacilla cinerea) – varaseim vaatlus Eestis.

22.03
Läänemaal Sinalepas punakael-lagle (Branta ruficollis) ja lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

21.03
Valgamaal Sangastes kalakotkas (Pandion haliaetus).

19.03
Läänemaal Sinalepas 2 lühinokk-hane (Anser brachyrhynchos).

15.03
Läänemaal Sinalepas lühinokk-hani (Anser brachyrhynchos).

9.03
Tartumaal Aardlas valge-toonekurg (Ciconia ciconia). Tavaliselt nähakse esimesi isendeid alles 20. märtsi paiku.

7.03
Sõrve sarviklõoke (Eremophila alpestris) veel paigal.

2.03
Viljandimaal Ainjas varajane sooräts (Asio flammeus).

29.02
Sõrves ja Läänemaal Kirblas sarviklõoke (Eremophila alpestris), sookurg (Grus grus). Läänemaal Kelus 12 sooparti (Anas acuta). Häädemeeste rannaniidul suur-laukhani (Anser albifrons) ja Tali põldudel sookurg (Grus grus) Hiiumaal Õunaku lahel hüüp (Botaurus stellaris). Kohal juba palju hallhanesid, rabahanesid, viuparte, ristparte, laululuiki ja lisaks ka üksikud väikeluiged.

27.02
Kiivitaja, põldlõokese, õõnetuvi, kaelustuvi, hallhane ja rabahane esimesed isendid on saabunud soojade ilmade tõttu erakordselt vara. Tartu LK meeskonna andmeil täheldati samalaadset varajast rändlindude saabumist viimati 1961. a. (kahjuks paljude aastate kohta on andmed puudulikud ja lisakommentaarid on teretulnud). Ka siis kohati üle kogu maa esimesi kiivitajaid veebruari viimasel nädalal. Antud liikide üksikuid isendeid kohatakse veebruari lõpus sageli, kuid mitte nii arvukalt kui hetkel.

Täna kiivitaja (Vanellus vanellus) ka sisemaal Valgamaal Tagula lähistel ja Tõrva lähistel lausa 34 isendit.

25.02
Pärnumaal Kärsul 6, Leinas 1 ja Läänemaal Saunjas 2 kiivitajat (Vanellus vanellus). Pulgojal õõnetuvi (Columba oenas).

22.02
Läänemaal Kulanis kiivitaja (Vanellus vanellus).

21.02
Sõrves 2 kiivitajat (Vanellus vanellus).

18.02
Saaremaal Salmes õõnetuvi (Columba oenas) rändel ja rabapistrik (Falco peregrinus).

17.02
Saaremaal Salmes kaelustuvi (Columba palumbus).

16.02
Läätsal Saaremaal nõmmelõoke (Lullula arborea).

12.02
Haeskas rabahani (Anser fabalis), tõenäoliselt varane saabuja.

11.02
Sõrves 11 mägi-kanepilindu (Carduelis flavirostris).

Sõrve õlireostuse ohvreid on leitud vähemalt 104, nendest 99 on aulid. Hinnanguliselt paarsada lindu on rannas surnud või suremas. Pesemisel on 31 auli ja vabadusse päästetuid on 6. Infot olukorrast Sõrve linnujaamas.

10.02
Sõrves kevade esimene lõoke (Alauda arvensis) rändel. Samas ka sarviklõoke (Eremophila alpestris), tait (Gallinula chloropus) ja 9 mägi-kanepilindu (Carduelis flavirostris).

6.02
Sõrves sarviklõoke (Eremophila alpestris).

30.01
Võistes randkiur (Anthus petrosus).

29.01
Viimase loenduse käigus leiti Sõrve säärel 153 õlist lindu ja leiti ka esimesed surnud linnud.

28.01
Sõrve õlireostus on arvatust suurem. Nüüdseks on kokku loendatud juba üle 130 määrdunud linnu.

27.01
Sõrve säärel on taas õlised linnud liikvel. Eile vaadeldud õliste lindude seas oli 11 hõbekajakat, 2 kalakajakat, 1 aul ja 2 rohukosklat.

14.01
Läänemaal Oru vallas Linnamäel vöötkakk (Surnia ulula).

12.01
Hiiumaal Paopes mudanepp (Lymnocryptes minimus).

11.01
Pärnumaal Piklas hüüp (Botaurus stellaris) – 12. talvine vaatlus Eestis.

10.01
Sõrves 2 kanada laglet (Branta canadensis). Sindis linavästrik (Motacilla alba).

9.01
Saaremaal Rahustes noor laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) – Eesti teine talvine vaatlus. Stepilõoke (Melanocorypha calandra) ja välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla) endiselt paigal. Haapsalu veepuhasti juures rooruik (Rallus aquaticus).

6.01
Saaremaal Pidulas mudanepp (Lymnocryptes minimus).

5.01
Pärnu tõmmu-lehelind (Phylloscopus fuscatus) paigal. Sõrves soorüdi (Calidris alpina) – 4. talvine vaatlus Eestis.
Kuveidis Subiyas Purple sunbird (Cinnyris asiaticus) – uus liik Lääne-Palearktisele.

2.01
Pärnus tõmmu-lehelind (Phylloscopus fuscatus).

1.01
Stepilõoke (Melanocorypha calandra) leiti täna hommikul kl. 12.00 taas üles ja linnust saadi ka paremad fotod. Täielik üllatus oli aga samalt põllult leitud stepilõokesega seltsiv välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla). Tegemist on Eestile neljanda vaatlusega. Sellist erakordset rariõnne pole enne nähtud ega kuuldud… aasta avalöök on antud stiilselt.