Linnuaasta 2009

Haruldused

Jaanuar – Märts
Juba aasta esimene kuu tõi Eestile uue liigi kui 29.01 leiti Tallinnast Kopli poolsaare rannast Eesti esimene mägikiur (Anthus spinoletta). Kiur oli keeruline määramisülesanne, aga kuna lind oli paigal pea kuu aega ja lasi end paljudel bongaritel vaadelda, siis õnnestus lind vajalikul määral ka dokumenteerida. Lisaks oli haruldastest talvitujatest huvitavamateks 23.02 Jõelähtme prügilast leitud koldjalg-hõbekajakas (Larus cachinnans), mis on üldse esimene selle liigi talvitusjuhtum Eestis. 31. jaanuaril Sindist leitud vaenukägu (Upupa epops) oli selle liigi neljas teadaolev talvine leid Eestis. Lisaks hoidsid värskelt loodud Rariliini kuumana hulk talverarisid nagu näiteks hõbehaigur (Casmerodius albus), kolm vöötkakku (Surnia ulula), 5 (1+1+3) sarviklõokest (Eremophila alpestris) ja 3 (1+2) hüüpi (Botaurus stellaris). 2008/2009 talvel aset leidnud männileevikeste (Pinicola enucleator) invasiooni raames nähti aasta esimestel kuudel neid linde kolmel korral kokku 45 isendit. Veebruaris nähti ka kahte soorätsu (Asio flammeus).

Aprill – Juuni
11.04 Sõrvest leitud mustvares (Corvus corone corone) oli selle alamliigi kolmas teade Eestis. Teine selle aasta uus liik Eestis oli 13.04 Läänemaal Saunja lahel vaadeldud isane lannuvart (Aythya collaris). Kahjuks mõni tund peale leidmist lendas lind edasi ja nii jäigi enamikel bongaritel see liik noppimata. Väike-laukhanesid (Anser erythropus) vaadeldi sel kevadel korraga 30 isendit (7.mai Tahu, kümne aasta suurim summa!) ja üldse peatus neid Lääne-Eestis hinnanguliselt kuni 40 isendit. 5.05 oli Virtsus rändav põhjatsiitsitaja (Emberiza rustica) ja 8.05 rändav suula (Morus bassanus) vanalind (Eesti üheksas). 9.05 oli Sangla poldril isane punanokk-vart (Netta rufina), sisemaa kolmas leid. 16.05 nähti Läänemaal Põõsaspeal suuränni (Stercorarius skua), mis oli kolmandaks selle liigi vaatluseks Eestis. Mitmeid laisaba-änne nähti ka Virtsu rändeloenduste käigus. Samal päeval nähti Põõsaspeal ka ühte laisaba-änni ja >20 söödikänni. 20.05 vaadeldi Läänemaal Mõrdus 8 roosterind-tülli (Charadrius morinellus). 21.05 leiti Valgamaalt kaeluskotka (Gyps fulvus) noorlind, kuid kahjuks surnuna. 30.05 oli Kablis mustlauk-õgija (Lanius minor). 31.05 vaadeldi Vasknarvast (Eesti poolelt) Venemaa poole peal lendavat mesilasenäppi (Merops apiaster) ning Läänemaal Rooslepas siniraaga (Coracias garrulus). 1.06 oli Sõrves isane punanokk-vart (Netta rufina). 3.06 Puisest leitud tuttlõoke (Galerida cristata) oli bongarite meeleheaks paigal pikemalt. 13.06 leiti Aardla poldrilt 2 habeviirest (Chlidonias hybrida) kusjuures järgmisel päeval oli lisandunud ka kolmas lind.

Juuli – September
2.07 – 20.07 vaadeldi Harjumaal Laokülas mustpea-hänilase (Motacilla flava feldegg) isaslindu, kes pesitses segapaaris tavalise lambahänilasega. Kinnitamise korral on see selle alamliigi 2. leid Eestis. 20.07 leiti Haversi kurvitsarannast sel aastal juba kolmas uus liik Eestile – kõrbetüll (Charadrius leschenaultii). Lind oli paigal nädalapäevad ja poseeris kenasti bongaritele. 21.07 vaadeldi Põõsaspea rändeprojekti raames rändavat prillvaerast (Melanitta perspicillata) ja järgmisel päeval 22.07 ida-mustvaerast (Melanitta nigra americana), mis oli selle Ameerika alamliigi esmaleid Eestis. Kokku nähti sel aastal ida-mustvaeraid rändeprojekti meeskonna poolt koguni neljal korral. NB! Põõsaspeal vaadeldud vaeraste teated ei ole veel HK-s käsitlemisel olnud ja seetõttu on need aktsepteerimata. Sama projekti käigus vaadeldi 2.08 ja 14.08 kokku kolme rändavat pikksaba-änni (Stercorarius longicaudus). 22.07 rändas Põõsaspeal ka laisaba-änn (Stercorarius pomarinus). 15.08 toimunud Estonian Open linnuralli käigus leiti Harju-Ristilt aasta teine punajalg-pistrik (Falco vespertinus). 21.08 leiti Haversist hallkibu (Xenus cinereus) ja arvatavasti sama lind liikus Põõsaspea – Haversi rannikul kuni 30. augustini, kui teda nähti korduvalt mitmete vaatlejate poolt. 25.08 nähti Põõsaspeal ka rändavat noort puna-veetallajat (Phalaropus fulicarius). Roosterind-tülle (Charadrius morinellus) vaadeldi sel sügisel kahel korral: 6.09 Harjumaal Kiia põldudel paiksena 5 lindu ja 24.09 Sõrves rändel ühte isendit. Sügise esimene niidukiur (Anthus richardi) nähti rändel 14.09 Haversis. 20.09 rändas Põõsaspeal 2 lääne-mustlaglet (Branta bernicla hrota) ja 29.09 kirde-mustlagle (Branta bernicla nigricans), mis on üldse selle alamliigi teine vaatlus Eestis (Põõsaspea teated ei ole HK-s veel käsitlemisel olnud).

Oktoober – Detsember
Aasta neljas uus liik Eestile leiti 2.10 Põgari rannast ja selleks oli tundra-neppvigle (Limnodromus scolopaceus). Rannaniidul peituvat eksootilist kurvitsat nägid samal päeval paljud bongarid, kuid järgmistel päevadel enam lindu ei leitud. 8.10 ja 19.10 nähti Põõsaspeal koldjalg-hõbekajakaid (Larus cachinnans). 10.10 nähti Häädemeeste rannas rekordiliselt palju hõbehaigruid (Casmerodius albus) – kokku 63 lindu. Sügise ainsat vööt-lehelindu (Phylloscopus inornatus) nähti 17.10 Sõrve poolsaarel Mõntu sadama lähedal. 18.10 leiti Harilaiult noor harksaba-kajakas (Larus sabini), mis oli selle liigi kolmas vaatlus Eestis. Tegemist on siinmail väga haruldase liigiga ja reeglina nähakse vaid rändavaid isendeid. Harilaiu paikne isend oli usaldav ja lasi vaatlejaid väga lähedale. Samal päeval samas paigas nähti ka sügise ainukest kuld-lehelindu (Phylloscopus proregulus). 22.10 Paljassaarel leitud selle aasta teine niidukiur (Anthus richardi) oli paigal pea kaks nädalat ja nii said seda muidu raskestivaadeldavat liiki näha ja pildistada paljud linnuvaatlejad. 23.10 leiti Hiiumaal Käina lahelt emane punanokk-vart (Netta rufina). Samas kohas on emast punanokk-varti nähtud juba neljal järjestikusel sügisel ja võib arvata, et tegu on sama isendiga. 30.10 vaadeldi Põõsaspeal 27 noort kaljukajakat (Rissa tridactyla), see on ühe päevaga sama palju, kui viimase kümne aasta jooksul kokku! Vöötkakke (Surnia ulula) vaadeldi aasta viimastel kuudel kokku kuuel korral (üks läbi aegade parimaid aastaid sel liigil). 29.11 nähti Põõsaspeal tõmmu-lehelindu (Phylloscopus fuscatus). Aasta kõige absurdsem vaatlus tehti aga 10.12, kui Häädemeeste jõe suudmest leiti Eesti kuues luitsnokk-iibis (Platalea leucorodia). Iibise noorlind oli paigal ka järgnevatel päevadel ja nii õnnestus viimastel bongaritel lindu vaadelda päris lumesajus. Soojad ilmad detsembri alguses võimaldasid olulist lisa talvepunktikogujatele. Parematest paladest on märkimisväärne kahel korral vöötsaba-viglede (Limosa lapponica) kohtamine Saaremaal, kusjuures vöötsaba-vigle on ka uus talveliik Eestile. Lisaks vaadeldi punajalg-tildrit (Tringa totanus), kahte suurrüdi (Calidris canutus), kahte soorüdi (Calidris alpina), kahte taita (Gallinula chloropus), soorätsu (Asio flammeus), kahes kohas keltsalindu (Calcarius lapponicus), 2 võsaraati (Prunella modularis) ja kahte väike-lehelindu (Phylloscopus collybita), kellest üks leiti sisemaalt Tartust (mõlemad isendid olid üle elanud –20 kraadise külmalaine!). Uue talveliigina lisandus Eestile veel ka 29.12 Piklast leitud kukkurtihane (Remiz pendulinus).

Pesitsejad

Esmakordselt pärast üle saja-aastast vaheaega tõestati habekaku (Strix nebulosa) pesitsemine Eestis, kui Ida-Virumaalt leiti selle liigi poegadega pesa. Lisaks leiti mujalt veel kaks territoriaalset isendit. Ka hõbehaigrul (Casmerodius albus) oli Ilmatsalu hallhaigru koloonias poegadega pesa – esimene tõestatud pesitsusjuhtum Eestis. Kagu-Eestis pesitses mitu paari valgetiib-viireid (Chlidonias leucopterus) ja väike- käosulaseid (Hippolais caligata). Põhja-Eestis pesitses vanas paigas üks paar jõgivästrikke (Motacilla cinerea) ja Lõuna-Eestist leiti samuti üks paar, kelle pesitsemist ei suudetud küll tõestada. Väga arvukalt kohati pesitsusperioodil koldvinte (Serinus serinus) ja tegemist oli arvatavasti parima koldvindi pesitsusaastaga. Sarnaselt oli ka vaenukägusid (Upupa epops) üle pika aja palju liikvel ja pesitsusele viitavaid teateid tuli vähemalt seitsmest kohast.

Ränne

Kevadel jätkusid rändevaatlused Virtsu sadamas uurimaks Saaremaa püsiühenduse mõju linnustikule. Loenduse lõpparuanne on veel valmimas, kuid esialgsete hinnangute kohaselt on sild rändavatele veelindudele kõige ebasobivam.
9.7 loendati Põõsaspeal 2545 piiritajat (Apus apus). Juuli lõpus täheldati samas suur-kirjurähnide (Dendrocopus major) invasiooni. Kogu teise poolaasta kestnud Põõsaspea rändeprojekti raames loendati kokku üle 2,1 miljoni rändava veelinnu, kusjuures mustvaeraste (Melanitta nigra) rändesumma oli pea 800 000 isendit (maksimumpäev ligi 80 000). Põõsaspea rändeloenduse materjalidega soovitame soojalt tutvuda. 15.08 loendati Loode-Eesti rannikul linnuralli meeskondade poolt üle 1300 rändava meriski (Haematopus ostralegus), mis on selle liigi puhul väga suur arv. Erakordset värvuliste rännet tähendati 20.09 Mehikoormas, kui ühel hommikul loendati ca 217000 rändavat vintlast. Sisemaal ei ole rännet süstemaatiliselt jälgitud, kuid Mehikoorma on strateegiliselt oluline ja hea potentsiaaliga vaatluskoht.

Naaberriigid

Hea aasta oli lätlastel, sest nende linnunimekiri pikenes 5 liigi võrra: jaanuaris vaadeldi roosakajakat (Rhodostethia rosea), aprillis ohhoota hõbekajakat (Larus schistisagus) – tegemist oli sama linnuga, keda nähti 2008. aasta novembris Leedus. Mais leiti Lätist stepikotkas (Aquila nipalensis) ning veisehaigur (Bubulcus ibis) ja septembris kiripugu-rüdi (Calidris melanotos). Leedus vaadeldi uutest liikidest aprillis männitalvikest (Emberiza leucocephalos), oktoobris suurpiiritajat (Apus melba), novembris taigakiuru (Anthus hodgsoni) ja detsembris kääbuskormorani (Phalacrocorax pygmeus). Soomes selle aasta kõige paremad vaatlused olid maikuus Kalajokist leitud laulev kirjurästas (Zoothera aurea), juulis Soome esimene mägitüll (Charadrius mongolus) ja oktoobris Soome esimene ameerika rüüt (Pluvialis dominica).

Rekordid ja rallid

Sel aastal tehti Eestis kaks rekordit, mis on uuteks verstapostideks järgnevaks või järgnevateks aastateks. Aasta alguses vaatles Margus Ellermaa sada liiki täis 3. jaanuaril kella 13.13-ks. Aasta jooksul nähtud summaarne liigiskoor on nüüd aga 267 liiki ja selle tulemuseni jõudis Uku Paal. Uku on ka vaieldamatult 2009. aasta linnuvaatleja number 1, sest just tema leitud on uued liigid lannuvart ja tundra-neppvigle. Lisaks võitis Uku ka sel aastal Estbirdingu korraldatud Rarileidja võistluse. Rarileidja 2009 võistluse arvestuses järgnesid Ukule Põõsaspeal rändeprojekti raames vaatlusi teinud linnuvaatlejad. Rarileidja 2009 esikolmik:

1. Uku Paal – 63
2. Timo Pettay – 49
3. Juho Könonen – 25

Augustis peetav Estonian Open linnuralli toimus Harjumaal ja sel korral osales rekordarv võistkondi.

Koostas Ranno