Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; smd_MLP has a deprecated constructor in /data01/virt89063/domeenid/www.estbirding.ee/htdocs/textpattern/plugins/smd_lib/smd_lib.php on line 5
Linnuaasta 2016 » Linnuaasta kokkuvõtted

Linnuaasta 2016

Linnuaasta 2016 pakkus kõikidele linnuhuvilistele elamusi. Meelde jäävad erakordne tihaste ja pasknääride sügisränne, kus Kablis loendati rasvatihaste ja sinitihaste ränderekordid, Puises aga pasknääride ränderekord. Samuti oli sellel aastal rekordaasta vööt-lehelinnul ning arvukalt kohati ka vaenukägusid, jõgivästrikke, stepi-loorkulle, puna- ja must-harksabasid. Eesti sai enda liiginimekirja ühe uue liigi – siberi raadi. Aasta jooksul vaadeldi Eestis 294 liiki linde.

Jaanuar-märts

2016. aasta talv oli taaskord soojem kui varasematel aastatel, seetõttu leiti omajagu põnevaid talvitujaid. Jaanuari jooksul kohati üle Eesti üksikuid kaelustuvisid, õõnetuvisid ja kaelus-turteltuvisid (Saaremaal 11 isendit ühes kohas). Mitmes kohas vaadeldi väikepütte ning taitasid. Üllatavalt palju oli jäänud meile talvituma hüüpe, jaanuaris leiti lausa neli isendit, üks ka sisemaalt. Pärnumaal Samlikul kohati talveks harva siia jäävat valge-toonekurge ja Läänemaal Virtsus ühte hõbehaigrut. Talveraridest nähti veel Saaremaal Harilaius rabapistrikut, Undvas 2 nõmmelõokest, Kablis Eesti 3. talvist koldvinti. Pulgojal kohati 9 rabahane, samuti üks vigastatud isend oli paikne Võrumaal Tamula järve ääres. Lääne-Eestis kohati ka väiksemates salkades hallhanesid.

Haruldasematest lindudest oli Jõelähtme prügilal jääkajakas, mis jäi ka selle aasta ainsaks vaatluseks. 22. jaanuaril leiti Tallinnast Eesti 3. kübarkoskel (D-kategooria), kes püsis paigal märtsi alguseni. Märtsis kohati vöötkakke kahel korral, aasta jooksul kohati 9 isendit, mis on igati hea tulemus. Jaanuari keskel leiti Pärnumaalt Audrust 2 soorätsu ja märtsi alguses nähti Saaremaal samuti kahte isendit.

Kevade varajasest saabumisest andsid märku Eesti varasemad sookured (20.02 Saaremaal Virital) ja ristpartide rohkus veebruaris. Esimene põnevaim leid oli 6. märtsil, kui Saaremaal Veere sadamas vaadeldi emast kuninghahka. Seda haruldast liiki kohati veel korra sügisrändel Paldiskis. 20. märtsil nähti aasta esimest punakael-laglet. Selle liigi esinemine jäi sellel aastal kesiseks, aasta peale kokku vaid 7 isendit. Pärnumaal Häädemeeste vallas vaadeldi 27. märtsil selle aasta esimest väike-laukhane.
Kevade algus oli kindlasti põnev ka röövlindude rohkuse poolest. Järvamaal Mündil kohati korraga 16 karvasjalg-viud, Pärnumaal Piklas oli ühes kohas 66 merikotkast – väga suured arvud. Lisaks vaadeldi kevadperioodil vähemalt 7 puna-harksaba ning taas pesitses üks paar samas piirkonnas, kus eelmiselgi aastal.

Aprill-juuni

Aprill tõi varaseid saabujaid ja põnevaid leide. 1. aprillil nähti Valgamaal Pugritsas selle aasta esimest must-harksaba – sarnaselt eelmisele aastale kohati ka tänavu must-harksabasid üsna arvukalt, kokku vähemalt 37 isendit. Tartumaal, Aardla prügila piirkonnas nähti terve pesitsusaja jooksul vähemalt ühte isendit, kuid pesa ei leitud. Samal päeval pildistati Räpina vallas sisemaale harva sattuvad väike-laukhane. Lisaks kohati ühte isendit veel 4. aprillil Audru vallas. Varased saabumisdaatumid viitavad, et kõigi kolme linnu puhul oli tegu rootslaste juhitud väike-laukhanede reintrodutseerimise projekti käigus vabastatud lindudega. Audrus kohatud linnul loeti ära ka mainitud päritolu kinnitav värvirõngas. Üllatav oli, et väike-laukhane ei kohatud vaatamata regulaarsele seirele kordagi tema peamisel kevadrände peatumisalal Läänemaal. Kevade esimest vaenukägu vaadeldi 6. aprillil Raplamaal Saunakülas. Sellelgi liigil oli päris hea aasta, kogu aasta peale kohati vähemalt 27 isendit. 7. aprillil nähti Valgamaal Otepääl aasta esimest kuuest tänavu kohatud kaelusrästast. 8. aprillil loendati Põlvamaal Räpina poldril Eesti kõige suurem summa mustsaba-viglel – kokku vähemalt 250 isendit.

Aprilli algus tõi hulgaliselt põnevaid fenoloogilisi vaatlusi. 9. aprill leiti Tartumaal Rämsi poldril hänilane, 10. aprillil Harjumaal Parasmäel kadakatäks, 13. aprill kuuldi Valgamaal Pugritsas kägu. Samas kohas pildistati ka 15. aprillil mets-lehelindu. 17. aprill nähti Jõgevamaal Pedassaarel sinirinda. Antud liikide puhul on teadaolevalt tegemist Eesti varaseimate saabumistega.

Aasta esimest lääne-pöialpoissi kohati 10. aprillil Läänemal Dirhamis. Mandariinparte kohati aprillis kahel korral, 11. aprillil Saaremaal Leisis ja 12. aprillil Harjumaal Vaskjalas. Eesti 5. ameerika viupart leiti 18. aprill Muhumaalt Kõinastu leelt. Selle aasta ainsat teadaolevat habekakku vaadeldi 21. aprillil Lääne-Virumaal Vihula vallas. 23. aprillil kuuldi Tartumaal Laeva poldril esimest väikehuiku. Tänavu kuuldi seda liiki vähem kui eelmine aasta – kõigest 7 isendit.

Mai algus oli huvitav põnevate rändenumbrite poolest. Ida-Virumaal Laagnas vaadeldi 30. aprillil tuttlõokest, 115 hiireviud ja 2 stepi-loorkulli rändel. Läänemaal Puise neeme ümbruses oli vähemalt 45 000 merivarti ning Põõsaspeal loeti rändel 1100 kauri. 2. mail pildistati Läänemaal Puises roostepääsukest (4. leid Eestis). 5. mail nähti Läänemaal Rannakülas aasta ainsat halltsiitsitajat rändel. Mai alguses hakati leidma haruldusi ka rohkem sisemaalt. 6. mail kohati Tartumaal Laeva poldril madukotkast, järgmine päev ka üht isendit Aardla poldril. Aardla poldrilt leiti ka 2 habeviirest ja üks valgetiib-viires. Ühte habeviirest kohati hiljem ka Tartus Emajõel. Alam-Pedja looduskaitsealal olid paiksed 2 mandariinparti. Kevade kõige haruldusterohkem periood jäi mai keskele. Lääne-Virumaal Vergi sadamas nähti 11. mail emast euroopa kaelustäksi – selle aasta ainus isend. Hiiumaal Ristnas vaadeldi rändel olevat tundrakauri (teine viiest aasta jooksul kohatud isendist). Läänemaal haruldusi jätkus – 13. mail leiti Läänemaalt Haeskast mesilasenäpp. Lisaks kohati Puises ühte hallkibu. Peale selle isendi leiti mõni nädal hiljem Pärnumaalt veel üks sama liigi esindaja. 15. mail kohati Pärnumaal Piklas 2 karkjalga ja Kablis tuttlõokest. Nähti ka aasta esimest jõgivästrikku. Põnevate röövlindude rohkus tõestas end jälle, kui Tartumaal Tähtveres kohati taas madukotkast, ilmselt sama isend näitas end veel paari päeva jooksul Tartu ümbruses. Suve lõpus kohati ühte isendit ka Pärnumaal Sauga vallas. Mai lõppki pakkus linnuhuvilistele nii mõndagi. Saaremaal laiuloenduse käigus vaadeldi Innarahul 16 merirüdi (mais väga haruldane!) ja Nootamaa laiul 26 kivirullijat. Saaremaal Kuusnõmme lahel kohati esimest neljast sel aastal kohatud punanokk-vardi isendist, üks isend leiti veel Harjumaalt Kurkse väinast ning oktoobri alguses olid kaks isendit paiksed ka Läänemaal Haapsalus. Pärnumaal Põlendmaalt leiti üks isane mõrsjapart, tegemist on küll E-kategooriasse kuuluva liigiga, kuid lindu käisid siiski mitmed huvilised vaatlemas. Põnevam leid oli Audru poldrilt, kus loeti viimase aastakümne suurim rändel peatuvate veetallajate number – 91 isendit.

Mai viimastel päevadel võttis hoogu väike-käosulaste üsna arvukas saabumine. Neid kohati nii Valga-, Tartu-, Pärnu-, Põlva- kui ka Võrumaal. Tartumaal loendati ühes kohas kokku lausa 14 isendit. 2. juunil leiti Tartumaalt Ilmatsalu kalatiikidelt 4 mustkael-pütti, keda võis seal vaadelda pikema perioodi jooksul. Linnud üritasid alal ka pesitseda, kuid liigne veetaseme kõikumine nurjas pesitsused. Nagu peaaegu igal suvel, nähti ka tänavu Saaremaal Kuressaares kaelus-kärbsenäppi. Kahjuks jäi see isend selle aasta ainsaks leiuks.

5. juunil leiti Lääne-Virumaalt Vergilt Eesti 5. siidhaigur, kaks nädalat hiljem saadi sama liigi 6. kohtamine Eestile hoopis teisest Eestimaa otsast, Hiiumaalt Orjakult. 10. juunil kohati Tartumaal Ilmatsalus Eesti 2. stepiviud. Raplamaalt Kuimetsalt leiti Eesti 11. raisakotkas. Juuni lõpp oli suvele omaselt haruldustevaesem, kuid siiski ei saanud lindude vähesuse üle kurta. Pärnumaalt Põldeotsalt leiti 5 tuliparti, kes peatusid alal mõned päevad. Paar nädalat hiljem, 6. juulil leiti ka Saaremaalt Türjult üks isend.

Juuli-september

Juuli möödus küllaltki vaikselt, mõne üksiku haruldasema leiuga. Saaremaal Türjul nähti koldjalg-hõbekajakat. Tegemist oli juba viienda sel aastal kohatud isendiga, lisaks kohati augustis veel ühte isendit Hiiumaal Ristnas. Selle liigi kohtamiste arv suureneb tõenäoliselt just sellepärast, et linnuvaatlejad on teda paremini tundma õppinud. Haruldaste roolindude hooaja tegi lahti 10. juulil Vaibla linnujaamas kätte saadud padu-roolind. Kaks nädalat hiljem, 24. juulil rõngastati neli sama liigi esindajat ka Pulgoja linnujaamas. Märkimisväärne on, et Pulgoja linnujaamas neljast rõngastatud isendist oli kaks haudelaiguga emaslindu. See viitab, et liik pesitseb ka Eestis. 25. augustil ilmutas end Lääne-Virumaal Võsul siidhaigur. Pole välistatud, et tegemist võis olla sama isendiga, kes kuu varem Vergi sadamas peatus.

Augusti keskel leiti Võrumaalt Põdralt roosterind-tüll. Lisaks kohati 28. augustil Raplamaal Ojaperel 9 isendit ja järgmisel päeval nähti ka Tartumaal Rahingel ühte lindu. Harjumaal Paldiskis vaadeldi rändel olevat laisaba-änni, kes jäi selle aasta ainukeseks kohatud isendiks. Augusti lõpus läksid taas liikvele stepi-loorkullid. Sügise jooksul kohati vähemalt 8 isendit. Samas punajalg-pistrikke tänavu augustikuus väga palju ei esinenud, vaid 5 isendit.

Sügisvärvuliste liikumisele panid alguse Kabli linnujaamas septembri teisel nädalal rõngastatud 3 lääne-pöialpoissi. Need isendid ei jäänud ainsateks. Oktoobri alguses sai veel üks isend Kablis endale rõnga jalga ning ühte isendit kohati ka ühes parimas rarivärvuliste vaatlemispaigas Saaremaal Säärel (Sõrve säärel). Pöialpoistega koos saabusid Eestisse ka vööt-lehelinnud, kellel oli tänavu rekordiline invasioon. Sügise jooksul kohati üle terve Eesti 24 isendit (varasem rekord jäi 2014. aastasse kui kohati 17 isendit). 25. septembril leiti Läänemaalt Puisest roosa-kuldnoka noorlind. Lind oli paikne mitu päeva ja seega õnnestus mitmetel huvilistel lindu bongata. Kaks päeva hiljem leiti Harjumaalt Rohuneemest väiketsiitsitaja – tegemist oli 10. kohtamisega Eestis. Kaks päeva hiljem nähti sama liiki ka Saaremaal Säärel ning kuu aega hiljem rõngastati üks isend Kabli linnujaamas. 27. septembril vaadeldi Saaremaal Säärel ka ühte rändavat niidukiuru. Samal kuupäeval jäi Läänemaal Vanakülas ühes loomade söötmiskohas rajakaamerasse noor raisakotkas (12. vaatlus Eestis). Harulduste laine oli alles hoogu kogumas.

Oktoober-detsember

Oktoobri alguses leiti Läänemaalt Sutlepast tuhk-lehelind – Eesti 5. vaatlus. Lind näitas end vähe, kuid lindistuste põhjal on liigimäärang kindel. Samuti Läänemaalt, kuid sedapuhku Haapsalust leiti järgmine haruldus, kelle puhul oli tegemist alles 4. kohtamisega Eestis – nunn-kivitäks. Möödus üks rahulik nädal, mil kõige haruldasem nähtud lind oli kaljukajakas (siiski selle aasta ainus kohatud isend) kui taas nähti Läänemaal järjekordset haruldust. Sedapuhku oli tegemist välja-väikelõokesega (12. vaatlus Eestis).

Oktoobri esimestel nädalatel sai alguse viimaste aastate üks erakordsemaid ning põnevamaid invasioone nii Eestis kui ka terves Euroopas. Nimelt oktoobri alguses mitu nädalat valitsenud ida- ja kirdetuuled tõid üle Euroopa sadu (eeldatavasti tuhandeid) muidu Põhja-Uuralites elavaid siberi raate. Eesti esimene isend leiti 14. oktoobril Saaremaalt Ruhnu saarelt. 18. oktoobril rõngastati üks isend Kabli linnujaamas, järgmisel päeval veel üks ning üks isend jäi võrku ka Saaremaal Sõrve linnujaamas. Lisaks leiti veel Saaremaal Säärel üks sama liigi esindaja. 29. oktoobril saadi üks isend kätte ka Viljandimaal Vaibla linnujaamas (esimene kohtamine sisemaal). Peaaegu kuu aega hiljem leiti Tartust Eesti 8. siberi raat, kes oli seal pikka aega paikne, seega kõik huvilised said teda vaatlemas käia. Siberi raat oli 217. liik Eestis talvel kohatud liikide nimekirja. Meil üsnagi harva talvel kohatud liikidest nähti novembri alguses Pärnumaal Paikusel 8 männileevikest, nädal hiljem kohati ühte isendit ka Raplamaal Angerjal ning Põlvamaal Koorastes. Novembris leiti mitmeid hiliseid lahkujaid. Näiteks 5. novembril kohati Tartumaal Kallastel väike-põõsalindu – Eesti 2. hiliseim vaatlus ning Pärnus väikerüdi – Eesti hiliseim kohtamine. Novembri viimasel päeval leiti Saaremaalt Kiratsilt üks nõrkenud tõmmuiibis, kes kahjuks järgmisel päeval suri. Tegemist oli Eesti 2. vaatlusega.

Detsembri algus tähendas talve saabumist ning ühtlasi ka seda, et taas võib hakata otsima liigilisa oma talvel kohatud linnuliikide nimekirja. Lisaks 1. detsembril Tartus nähtud siberi raadile saadi kolm päeva hiljem Saaremaalt Säärelt veel üks uus talveliik – tutt-tiir. Huvitavamatest talveraridest kohati detsembri alguses näiteks Hiiumaal Haldi ninal randkiuru, Sõrus 2 mustlaglet, Saaremaal Säärel must-lepalindu, Rahustes 9 sarviklõokest ja tuuletallajat. Mitmel pool nähti mustpea-põõsalinde ning kaelustuvisid, vähemalt 16 väikepütti (rekordiline esinemine) ja 2 tõmmukajakat.

Detsembri keskpaik pakkus veidi ärevama uudise kui Saaremaal Säärel pildistati noort tundrakauri (5. talvine vaatlus). Sellelgi talvel jäi üks valge-toonekurg pikemalt paikseks, seekord Raplamaale Altmäele.

Ränne

Kuna talv oli leebem, algas kevadränne võrdlemisi varakult. Juba veebruari lõpul kohati üle Eesti esimesi põldlõokesi, kiivitajaid ning sookurgi. Üsna arvukalt liikus ka tuvisid – näiteks kohati Hiiumaal Putkastes lausa 58 õõnetuvi.

Sügisrände märksõnadeks olid kindlasti tihased ja pasknäärid. Kablis oli rasvatihase ja sinitihase puhul tegemist Eesti ränderekorditega. Sellist massrännet ei ole Eestis varem registreeritud. Huvitav oli ka see, et kõik tihased rändasid lõuna asemel põhja suunas, tegemist on nn pöördrändega. Selle invasiooni geograafilist ulatust ilmestavad paar sabatihaste rõngaleidu – Kablis rõngastatud isend saadi kätte Haeskas ning üks Haeskas rõngastatud isend saadi kätte Sõrve linnujaamas. Ka sabatihasel oli tänavu üks suuremaid invasioone, mille ulatusest annab tunnistust Kabli hooaja püügiarvud – 6200 sabatihast. Sellest rohkem on antud liigi esindajaid püütud vaid 2000. aastal, mil püüti ja rõngastati koguni 10 000 sabatihast.

Mõned põnevamad päevasummad:
Kabli 20.09; 21.09
Rasvatihane – 60720; 47000
Musttihane – 15935; 9000
Sinitihane – 23380; 12000
Sabatihane – 2430; 2800
Pasknäär – 1926
Puise 20.09
Pasknäär – 3690
Puise 26.09
Pasknäär – 18000 – liigi uus rekordpäev.
Järgneval kolmel päeval loendati Puises veel vähemalt 10000 rändavat pasknääri. 29.09 jõudsid (ilmselt) juba Kablist möödunud tihased Puisesse ja sealgi sai massilist rännet jälgida.

Lisaks Puisele ning Kablile vaadeldi rändel olevaid värvulisi ka teistes Eesti paikades. Saaremaal Säärel rändas samuti tuhandeid tihaseid ja pasknääre. Sisemaalgi Tartumaal Mehikoormas täheldati massilist tihaste rännet kui 2. oktoobril loendati 6500 tihast rändel.

Juba varem sai põgusalt sisse juhatatud ka selle aasta üks põnevamatest invasioonidest, mille peategelaseks oli siberi raat. Tema invasiooni teeb huvitavaks just see, et kui teda oli varem kohatud terves Euroopas vaid 35 korral, siis ainuüksi selle sügise/talve jooksul on teda kohatud lausa 237 (12.12.2016 seisuga) korral, neist 8 vaatlust oli Eestis. Oleks huvitav teada kui palju neid tegelikult meil siin oli.

Haudelinnustik

Sisemaal tekitasid palju elevust Ilmatsalu kalatiikidel pesaehitusega alustanud 4 mustkael-pütti, kuid pesitsemine kahjuks ebaõnnestus veetaseme liigse kõikumise tõttu. Samas Ilmatsalus pesitses edukalt väikepütipaar – suve lõpus nähti seal lisaks kahele vanalinnule ka kahte noorlindu. Tartumaal Soitsjärvel pesitses vähemalt üks paar roohabekaid. Tegemist oli esimese tõestatud pesitsemisega sisemaal. Tehti kindlaks ka mitu väike-käosulase pesitsemist. Tartumaal nähti ühes kohas vähemalt 7 paari. Põhja-Eesti jõgedelt leiti mitu jõgivästriku paari ja kahel juhul tõestati kindel pesitsemine. Tundub, et seegi liik hakkab meil end järjest mugavamalt tundma. Kahjuks sel aastal ei tehtud kindlaks ühtegi vaenukäo pesitsust, vaatamata linnu küllaltki arvukatele kohtamistele.

Taaskord tuvastati Lõuna-Eestis üks puna-harksaba pesitsus samas piirkonnas, kus nad ka eelmine aasta pesitsesid. Üks pesitsuse kahtlus oli ka Järvamaal, kuid pika otsimise peale pesa siiski ei leitud. Must-harksaba pesitsus jäi samuti tõestamata. Mitmes kohas üle Eesti vaadeldi suvisel ajal paikseid must-harksabasid, kuid pesi ei leitud. Üle pika aja kahtlustati ka madukotka pesitsust, kuid Harjumaal pikemalt tegutsenud paaril pesa ei leitud.

Saaremaalt Pihlalaiult leiti pesitsemas 4 kanada lagle paari, kellest õnnestus see vaid ühel. Pesakonnas oli neli poega. Lisaks pesitses üks paar kanada laglesid ka Hiiumaal, pesakonnas oli viis poega. Üks tähtsaim pesitsusinfo tuli suvel Pärnumaal Piklast, kui leiti tutka pesakond. See liik on meil rannaniitudelt pesitsejana praktiliselt kadunud ning seetõttu on iga tõestatud pesitsus eriti suure väärtusega.

Linnujaamad

Sügishooajal rõngastati aktiivselt kolmes linnujaamas: Kablis, Vaiblas ja Pulgojal.
Kõige varem alustas tegutsemist Vaibla linnujaam. Esimesed püügipäevad tehti juba juuli alguses. Hooajal rõngastati 5883 lindu 64st liigist, kellest kaks liiki (siberi raat ja vööt-lehelind) olid esmapüügid.

Pulgoja linnujaama aasta oli keskpärane – saagiks 3450 lindu. Kabli linnujaama tänavune hooaeg oli aga päris edukas. Hooajal rõngastati kokku 12105 lindu 70st liigist, kaks liiki (siberi raat ja väiketsiitsitaja) olid esmapüügid.

Naaberriigid

Soome liiginimekirja lisandus 2016. aastal kolm uut liiki. Esimene tänavune uus liik leiti punasaba-õgija (Lanius phoenicuroides). Veidi vähem kui kuu aega hiljem, 2. novembril, vaadeldi Leistilänjärvil ühte koovtildrit (Bartramia longicauda) ning vaid päev hiljem leiti Helsingi lähedalt Seurasaari’lt üks noor siberi kärbsenäpp (Ficedula albicilla). Läti liiginimekirja lisandus kaks uut liiki. 2. novembril vaadeldi Daugava jõe suudmealal ühte noort kärestikuauli (Histrionicus histrionicus) ning vaid päev hiljem leiti Salacgriva’st, Salaca jõe lähedusest üks noor rubiinööbik (Luscinia calliope), kes hiljem suri.

Nii Lätis, Leedus kui ka Soomes kohati samuti palju siberi raate. Kui Soomes oli varem kohatud seda lindu vaid 12 korral, siis tänavu on nähtud vähemalt 74 isendit. Lätis nähti 8 isendit, Leedus 4.

Rallid ja rekordid

2016. aastal korraldas Estbirding Tarvo Valkeri eestvedamisel Rõngaleidja võistluse, millest said osa võtta kõik linnuhuvilised. Võistluse käigus kogus kõige rohkem punkte Kuldar Pild, kes sai kirja 85 punkti. Võistluse eriauhind läks Margus Ots’ale, kes leidis aasta jooksul kõige enam erinevate linnuliikide rõngaid, kokku 11 liigi kohta. Kõigi võistluses osalejate peale suudeti ära lugeda 28 erineva linnuliigi rõngaid.

22. korda korraldatud Estonian Openil osales 14 võistkonda 3-st riigist. Sellel aastal olid ilmastikuolud linnuvaatlemiseks rasked ja seetõttu jäid ka meeskondade tulemused tagasihoidlikumaks. Ralli võitis seekord Soome võistkond METS (Erkki Virolainen, Martti Vattulainen, Samuli Lehikoinen, Taavi Sulander) 125 liigiga. Neile järgnesid Team Ristisaari (122 liiki) ja Läänemaa Linnuklubi (122 liiki). Sellel aastal tegi üks võistkond (Eesti Naised) ökovaatlust, esmakordselt läbiti kogu ralli jalgsi.

Estbirdingu tiim (Margus Ots, Uku Paal, Peeter Raudsepp ja Andris Klepers) võitis 112 liigiga 15. oktoobril toimunud Leedu 12-tunnise linnuralli „Curonian Lagoon 2016“. See on erakordne, sest tegemist on ainsa tiimiga, kes on võitnud kõik Baltikumis toimunud linnurallid.

“250+ klubi” sai sellelgi aastal täiendust kui Riho Männik vaatles aasta peale kokku 253 liiki linde.

Koostas: Art Villem Adojaan