Linnuaasta 2011

Haruldused

2011 jääb Eesti bongareile meelde kui parim rariaasta läbi aegade. Talvel arvukalt rarikakke, kevadel mustkael-püttide invasioon, maikuu rariparaad, väike-käosulaste rekordiline esinemine, suvine must-harksabade arvukas esinemine, padu-roolindude teine invasiooniaasta, kanada kurg, lumehanede rekordaasta, mitmekülgne oktoober ja sügisränded, talveraride uskumatu valik – seda on järgmisel aastal raske korrata.

Jaanuar – Märts
Aasta algas väga paksu lumega ja seetõttu leiti esimestel kuudel haruldasi talvitujaid vähe. Hästi läks kakkudega – lumekakk (Bubo scandiacus), seitse vöötkakku (Surnia ulula), viis habekakku (Strix nebulosa) ja lisaks veel üks habekakk surnuna. Teistest liikidest nähti veel sooparti (Anas acuta), hüüpi (Botaurus stellaris), väikepütti (Tachybaptus ruficollis) ja metskurvitsat (Scolopax rusticola). 12.03 vaadeldi Sõrve säärel puna-harksaba (Milvus milvus) ja see oli sissejuhatus haruldaste rändlindude saabumisele.

Aprill – Juuni
8.04 leiti Sõrve linnujaamast kaelustäks (Saxicola torquatus). 14.04 vaadeldi Pärnumaal Audru poldril ja Rapla maakonnas Paljasmaal esimesi punakael-laglesid (Branta ruficollis). Kokku leiti kevadperioodil punakael-laglesid üheksas erinevas kohas 13 isendit. Tavatult palju kohati ka mustkael-pütte (Podiceps nigricollis): 29.04 olid linnud samaaegselt Laeva poldril (see lind leiti 24.04), Rämsi poldril ja Korva luhal. Kuna sel kevadel vaadeldi linde aktiivselt Tartumaal, siis leiti siit ka mitmeid põnevaid liike: 6.05 Aardla poldrilt ja 5.06 Haaslavast hallkibu (Xenus cinereus), 22.05 Aardla järvelt 2 habeviirest (Chlidonias hybridus), 1.06 Lallist ja Haaslavast karkjalg (Himantopus himantopus), Eesti 6. ja 7. vaatlus. Aasta esimene Eestile uus liik oli Läänemaal Saunja lahelt 11.05 leitud isane sõnnpea-sõtkas (Bucephala albeola). Lind oli paigal vaid ühe päeva ja nii jäi paljudel linnuvaatlejatel see liik nägemata. Enamikke Euroopas kohatud isendeid peetakse küll puuripõgenikeks, seega linnu päritolu on teadmata. 12.05 nähti Haeskas ja 13.05 Kihnu saarel lumehane (Anser caerulescens) tumedat vormi. Samal päeval oli Läänemaal Kiidevas ka mesilasenäpp (Merops apiaster). 15.05 leiti Harjumaalt Türisalu panga lähedalt tulipart (Tadorna ferruginea). 18.05 vaadeldi Läänemaal Spithamis kaelustäksi (Saxicola torquatus) ja 19.05 Haeskas naerutiiru (Gelochelidon nilotica). Viimase näol oli tegemist selle liigi Eesti 4. vaatlusega. Samal päeval Keemust leitud 5 punanokk-varti (Netta rufina) olid paigal mitmeid päevi ja linde käis vaatlemas palju linnusõpru. 18.06 leiti Tallinnast Väike-Paljassaarelt isane puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) ja 20.06 Haapsalus Suurel viigilt valgesilm-vart (Aythya nyroca).

Juuli – September
5.07 vaadeldi Tartumaal Valguta poldril madukotkast (Circaetus gallicus). Pulgoja linnujaamas püüti perioodil 29.7 – 11.08 kokku 5 padu-roolindu (Acrocephalus agricola). See on teine aasta järjest kus padu-roolinde leitakse tavatult palju ja võib kahtlustada pesitsemist kuskil lähipiirkonnas. 12.08 oli Harjumaal Vasalemma vallas madukotkas (Circaetus gallicus) ja 13.08 Järvamaal Napus 2 põhjatsiitsitajat (Emberiza rustica). 14.08 nähti Põõsaspea neemel suuränni (Stercorarius skua) ja 17.08 Tartumaal Valguta poldril juba selle aasta neljandat mustkael-pütti (Podiceps nigricollis). 27.08 Rõhul nähtud 8 roosterind-tülli (Charadrius morinellus) oli Tartumaa teine vaatlus peale 140-aastast vaheaega. 6.09 leiti Eestile teine uus liik sel aastal: nimelt eelmisel päeva õhtul Soomest Eesti poole rändamas nähtud kanada kurg (Grus canadensis) leiti toitumas Harjumaalt Kiia küla põldudel. Tegemist on kahtlemata viimaste aastate haruldaisema liigiga Eestis ja keda terves Euroopas on kohatud vaid alla 10 korra. Lind oli paigal 3 päeva ja seetõttu õnnestus teda vaadelda kümnetel bongaritel nii Eestist kui ka välismaalt. 17.09 püüti ja rõngastati Sõrve linnujaamas väiketsiitsitaja (Emberiza pusilla) ja 20.09 nähti Sõrve linnujaamas ka stepi-loorkulli (Circus macrourus).

Oktoober – Detsember
8.10 leiti Harjumaal Lähtses lumehani (Anser caerulescens), Hiiumaal Ristnas 2 koldjalg-hõbekajakat (Larus cachinnans) ja niidukiur (Anthus richardi). Lumehane (Anser caerulescens) valge vorm leiti ka 14.10 Raplamaalt Avastest. 21.10 vaadeldi Dirhami sadamas koldjalg-hõbekajakat (Larus cachinnans). Arvestades, et sellel liigil oli sel aastal Soomes rekordiline esinemine, tuli Eestist vaatlusi väga vähe. 24.10 oli Läänemaal Haversis välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla). 11.11 leiti Ida-Virumaalt Kiviõlist lumekakk (Bubo scandiacus), kes päästetöötajate poolt kätte saadi ja ravile toimetati. Detsembris olid ilmad soojad ja lumevabad ja nii andsid kuu esimesed päevad Saaremaalt Eestile kolm uut talveliiki: Rahustes peatus 2 heletildrit (Tringa nebularia) ja leeterüdi (Calidris alba) ning Jämajast leiti puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius). Lisaks oli Saaremaal kuu alguses kohal veel sellised rändlinnud nagu liivatüll (Charadrius hiaticula), 2 punajalg-tildrit (Tringa totanus) ja merisk (Haematopus ostralegus) – läbi aegade parim detsember talvepunktide korjamiseks! Detsembris leiti veel kaks puna-veetallajat: 17.12 Pärnumaalt Võistest ja 31.12 Harjumaalt Laokülast. Ka naabermaades kohati mitmeid hiliseid puna-veetallajaid, seega oli tegemist suurema invasiooniga. Lisaks nähti 21.12 Pärnumaal vaenukägu (Upupa epops) ja 31.12 Põõsaspeal laisaba-änni (Stercorarius pomarinus).

Pesitsejad

Väikehuiku (Porzana parva) kuuldi Tartumaal Aardla poldril ja Lahepera järvel ning Võrumaal Antsu külas. Väike-käosulase (Iduna caligata) territooriumeid leiti Setomaalt 7 ja Tartumaalt 1. See on ühtlasi väike-käosulase rekordiline esinemine. Kaelus-kärbsenäppi (Ficedula albicollis) kohati vaid Abruka saarel (kinnitamata info) ja kindlat pesitsemist sel aastal ei tuvastatudki. Põhja-Eestis leiti vähemalt üks kindel jõgivästriku (Motacilla cinerea) pesapaik. Lammitilder (Tringa stagnatilis) pesitses tõenäoliselt Aardla, Raigla ja Rämsi poldri ja Võistes. Lisaks leiti Valguta poldrilt pesa 8 munaga! Siniraag (Coracias garrulus) teadaolevalt sellel aastal Eestis ei pesitsenud ja liik on meil nüüdseks pesitsejana välja surnud.

Ränne

2011 aastal tehti aktiivsemalt rändevaatlusi Saaremaal Sõrves, Hiiumaal Ristnas ja ka Tartumaal Mehikoormas. Viimane pakkus mitmeid üllatusi ja sisemaa kohta uusi päeva maksimumnumbreid: järvekaur (Gavia arctica) 1 134, mustlagle (Branta bernicla) 1 029, välja-loorkull (Circus cyaneus) 27 ja määramata värvuline (Passeriformes) 142 000. Ristnas nähti muuhulgas koguni 12 lääne-mustlaglet (Branta bernicla hrota) ja Eesti kolmandat kirde-mustlaglet (Branta bernicla nigricans). Lisaks vaadeldi Ristnas 14.05 rändel 60 söödikänni (Stercorarius parasiticus). Tavalisest rohkem oli liikvel must-harksabasid (Milvus migrans), laisaba-änne (Stercorarius pomarinus) ja heast pesitsusaastast tulenevalt ka koguni 7 pikksaba-änni (Stercorarius longicaudus). Arvukamalt täheldati ka vööt-lehelinde (Phylloscopus inornatus) ja neid leiti sügisel koguni kuuel korral.

Naaberriigid

Naaberriikidest saavad soomlased hõisata riigi nimekirja lisandunud salupälli (Otus scops) leidmisega juunis Hämenlinnast ja Eestiski nähtud kanada kure (Grus canadensis) avastamisega septembris Espoost. Lätlased said uuteks liikideks roostepääsukese (Hirundo daurica), põhja-lehelinnu (Phylloscopus borealis) ja nunntäksi (Oenanthe pleschanka). Leedus leiti riigi uueks liigiks randkajakas (Larus atricilla) ning Rootsis kee-tsiitsitaja (Emberiza fucata) ja rusktiib-rästas (Turdus eunomus). Lääne-Paleartisele nimekirja lisandus 2011 aastal mitu uut liiki ja ei saa mainimata jätta Madeiral nähtud mustkõht-tormipääsut (Fregetta tropica), kelle üheks leidjaks oli Uku.

Rekordid ja rallid

Omapärase rekordi tegi Mariliis Märtson kes esimese naisena ületas aastas nähtude linnuliikide arvestus 250 liigi piiri. Kokkuvõttes kogutud 257 liiki oli ka kogu Eesti parim aasta skoor. Estonian Open linnuralli toimus sel aastal Rapla- ja Järvamaal ning esimest korda võistluse ajaloos läks esikoht jagamisele. Tähelepanuväärne on ka esimese naiskonna osavõtt sellel võistluselt. Estbirdingu Rarileidja võistluse raames osales koguni 41 linnuvaatlejat ja võistluse võitis väsimatu Tartu linnumees Uku, kes on nüüd ka selle võistluse kahekordne võitja. Rarileidja 2011 esikolmik:

1. Uku – 60
2. Margus –31
3. Juho – 28

Koostas Ranno