Linnuaasta 2012

Haruldused

2011. aastat peeti bongaritele läbi aegade üheks parimaks ja kuigi uuelt aastalt palju ei loodetud, tuli üllatusi siiski rohkelt. Aastat iseloomustab kaelusrästaste arvukas esinemine kevadrändel, stepi-loorkullide ja koldjalg-hõbekajate kohtamisteadete rohkus, paljud rekordilised rändenumbrid ning muidugi kolme uue liigi lisandumine Eesti liiginimistusse. Kõigi aegade parimaks võib lõppenud aastat pidada liigrohkuse poolest – aasta jooksul kohati Eestis koguni 292 linnuliiki. Viimasele aitasid kindlasti kaasa mitmed süsteemsed rändevaatlusprojektid kui ka üldine vaatlusaktiivsuse tõus.

Jaanuar-märts
2011. aasta detsembrikuu kujunes erakordselt soojaks ning seetõttu võis jaanuaris vaadelda veel mitmeid hiliseid rändlinde. Tavapärasest enam kohati rannikualadel kahlajaid – nii esines Lääne-Eestis mitmeid kiivitajate (Vanellus vanellus) salku ja tikutajaid (Gallinago gallinago). Läänemaal Keemus peatus jaanuari alguses 160 isendiline rüüda (Pluvialis apricaria) parv. Ka vana aasta viimasel päeval leitud Eesti 3. talvine puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) püsis Laokülas paigal veel aasta esimestel päevadel. Talveharuldustest esines jaanuaris-veebruaris tavapärasest enam ka väikepütte (Tachybaptus ruficollis) ja taitasid (Gallinula chloropus). Talveperioodil harvaesinevatest värvulistest õnnestus linnuvaatlejatel kohata näiteks linavästrikku (Motacilla alba), väike-lehelindu (Phylloscopus collybita) ja must-lepalindu (Phoenicurus ochruros). Varakevad tõi suure üllatuse tülliaastale kui 17.03 vaadeldi Ilmatsalus kogu Põhja-Euroopa ühte varaseimat väiketülli (Charadrius dubius). Kakkudest kohati nelja vöötkakku (Surnia ulula). Ainus habekaku (Strix nebulosa) talvine teade tuli hukkunud linnust. Lõuna-Soomes üle mitme aasta arvukamalt esinenud jääkajakat (Larus hyperboreus) vaadeldi meilgi – jaanuari lõpus Paldiskis ning märtsis Jõelähtme prügilal. Märtsi lõpul tulid teated esimesest puna-harksabast (Milvus milvus), jõgivästrikust (Motacilla cinerea) ja punakael-lagledest (Branta ruficollis).

Aprill-juuni
Kevadise rarihooaja juhatas tõsisemalt sisse Kabli, kus toimus rändevaatlusprojekt. 5.04 nähti siin stepi-loorkulli (Circus macrouros), keda kevadperioodil kohati meil veel kokku kuuel korral. Samuti oli tavapärasest rohkem sarviklõokesi (Eremophila alpestris), vaadeldi kuute isendit. Aasta esimeseks suuremaks linnuharulduseks oli Pärnumaalt Orikülast 8.04 leitud sinisaba (Tarsiger cyanurus), tegemist oli liigi 4.vaatlusega Eestis. 9.04 kohati Haapsalus kahte punanokk-varti (Netta rufina) ja päev hiljem Harjumaal Rohuneemes kuninghahka (Somateria spectabilis). Mõlemat liiki kohati kevadel veel ühel korral. 11.04 vaadeldi Soomaal Tipus kaelusrästast (Turdus torquatus), keda esines kevadrändel erakordselt rohkearvuliselt – kokku kohati vähemalt 35 lindu. 16.04 leiti Läänemaalt Österbyst Eestile uus alamliik grööni suur-laukhani (Anser albifrons flavirostris). 20.04 tuli taas põnevam teade Kablist kui leiti aasta ainus euroopa kaelustäks (Saxicola rubicola). Sarnaselt eelmisele aastale oli ka seekord hea mustkael-püti (Podiceps nigricollis) kevad – vaadeldi kokku kuute isendit, neist esimest 24.04 Pärnumaal Audru poldril. 29.04 kohati Sõrves Eesti 2. kõnnuõgijat (Lanius isabellinus phoenicuroides). Järgmisel päeval nähti samas ka halltsiitsitajat (Emberiza calandra), keda vaadeldi kevadel Eestis veel kolmel korral. 1.05 leiti Viljandimaalt Karksist Eesti 4. roosapelikan (Pelecanus onocrotalus). Kuna lind püsis paigal üle 3 kuu, siis said siit omale liiginimekirja täiendust paljud Eesti ja ka Soome bongarid. Samal päeval vaadeldi Harjumaal Kiili vallas madukotkast (Circaetus gallicus), keda kohati Eestis tänavu kolmel korral. 4.05 tuli esimene põnev teade ka Kihnu saarelt, kus toimunud rändevaatlusprojekti tulemusena leiti Ristinäst Eesti 4. mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus). Samal ajal leiti ka mõneaastase pausi järel Kuressaare lossiparki ilmunud kaelus-kärbsenäpp (Ficedula albicollis). 9.05 leiti Ilmatsalust hallkibu (Xenus cinereus), keda kevadel veel kahel korral kohati. Traditsiooniline MTÜ Estbirdingu üldkoosolek ja vaatlemine Hiiumaal oli seegi kord märkimisväärne – 12.05 Tahkunas laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) ning Pallis aasta teine ja Hiiuma esimene kaelus-kärbsenäpp (Ficedula albicollis), 13. ja 16.05 Ristnas mustvares (Corvus corone corone), samuti aasta teine kuninghahk (Somateria spectabilis). Põnevaid teateid tuli ka mujalt – Kabli üllatas 14.05 Eesti 3. roostepääsukesega (Cecropis daurica), 16.05 kohati Sõrve säärel 2 kiripugu-rüdi (Calidris melanotos). 17.05 vaadeldi Kihnus Eesti 7. välja-väikelõokest (Calandrella brachydactyla). 18.05 tõestati üle paarikümne aasta Eestis väikehüübi (Ixobrychus minutus) esinemine, kes Pärnumaal Pikla kalatiikidel oli paigal mitu nädalat. Samal päeval kohati Virtsus tundrakauri (Gavia adamsii), mis üllatuslikult jäi selle liigi ainsaks kevadiseks vaatluseks. Järgneval päeval vaadeldi Kablis viimasel ajal väga haruldaseks jäänud siniraaga (Coracias garrulus). 20.05 kohati Vormsi saarel mustlauk-õgijat (Lanius minor), keda mõni päev hiljem vaadeldi ka Tartumaal Valguta poldril. 21.05 leiti Tartumaalt Aardla poldrilt valgesilm-vart (Aythya nyroca). Pisiraridel oli hea aasta – väikehuika (Porzana parva) vaadeldi-kuuldi kokku 15, väike-käosulaseid (Iduna caligata) 8 ja must-harksabasid (Milvus migrans) vähemalt 19 isendit.

Juuli-september
8.07 tekitas linnuvaatlejate seas elevust Sõrve säärel Eesti esimene punapea-tsiitsitaja (Emberiza bruniceps), kuid lind oli kadunud juba järgmisel päeval. Enamikus Euroopa riikidest on see liik arvatud puuripõgenike hulka ja seetõttu on selle liigi staatus Eestis veel ebaselge. 14.07 nähti Aardlas tõenäolist valgesilm-vardi (Aythya nyroca) pesakonda, kuid noorlinde ei nähtud piisavalt hästi, mistõttu jäi pesitsemine kinnitamata. 18.07 leiti Kihnust tuttlõoke (Galerida cristata) – liik, keda Eestis nähti viimati 2009. aastal. 7.08 vaadeldi aasta neljandat hallkibu (Xenus cinereus) Pärnumaal Võistes ja 19.08 kohati Saaremaal Undvas karbuskajakat (Larus melanocephalus). 1.09 vaadeldi Tartumaal Haaslavas juba aasta viiendat mustkael-pütti (Podiceps nigricollis), mis oli Eesti teine noorlinnu vaatlus. 17.09 kohati Haapsalus ja 20.09 Tartumaal Mehikoormas koldjalg-hõbekajakat (Larus cachinnans). 18.09 leiti Pärnumaal Võistes Eesti 2. tundra-neppvigle (Limnodromus scolopaceus). 23.09 nähti Mehikoormas aasta esimest vööt-lehelindu (Phylloscopus inornatus), mis antud liigi puhul oli esmavaatlus sisemaal. Liiki kohati septembris veel ühel korral. 25.09 rõngastati Kablis lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapillus). 29.09 pakkus üllatusi – Sõrve säärel jäi rõngastamishooajal võrku Eesti 5. sinisaba (Tarsiger cyanurus), Kihnus Pitkänäs vaadeldi juba aasta teist välja-väikelõokest (Calandrella brachydactyla), Läänemaal Põgaris mornelit (Charadrius morinellus) ja Haversis lääne-mustlaglet (Branta bernicla hrota). Perioodil nähti ka kolme stepi-loorkulli (Circus macrouros) – liiki, kellel oli sel aastal rekordiline esinemine, kokku 9 kohtamisteadet.

Oktoober-detsember
3.10 Sõrve säärel rõngastati ja Mehikoormast leiti vööt-lehelind (Phylloscopus inornatus), Pärnumaal Lius vaadeldi sügise esimest sarviklõokest (Eremophila alpestris). 7.10 kohati Padisel Harjumaa esimest väike-laukhane (Anser erythropus). Oktoobrikuu tõi palju rariteateid Kihnu saarelt, kus teostati süsteemseid rändevaatlusi. 10.10 leiti siit aasta ainus kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus), päev hiljem sügise esimene vöötkakk (Surnia ulula). 23.10 kohati Kihnus ja Kablis esimesi männileevikesi (Pinicola enucleator), mis oli avalöögiks selle liigi viimase kümnendite rekordilisele invasioonile. Kokku vaadeldi sügistalvel vähemalt 66 isendit. Oktoobrikuu lõpetas taas Kihnu soolo – 24.10 vaadeldi siin Pärnumaa esimest tundrakauri (Gavia adamsii), 27.10 kaljukajakat (Rissa tridactyla) ning 30.10 Eesti 5. kirde-mustlagle (Branta bernicla nigricans). 1.11 leiti Läänemaalt Dirhamist väiketsiitsitaja (Emberiza pusilla) ning ülejärgmisel päeval Hiiumaalt Haldist Eesti 3. ja aasta 2. kõnnuõgija (Lanius isabellinus), seekord alamliik isabellinus. 6.11 vaadeldi Tahkunas sügise teist kaljukajakat (Rissa tridactyla). Suuremad üllatused sündisid aga päris aasta lõpus. 17.11 leiti Kihnu rändemeeskonna poolt Pitkänäst Eesti 1. ruskerästas (Turdus naumanni), kes liigikogujate rõõmuks oli paigal 4 päeva. 21.11 kohati Haapsalus Eesti hiliseimat karbuskajakat (Larus melanocephalus). Eesti läbi aegade ja ehk ka mandri-Euroopa selle aasta kõige põnevam leid tuli 2.12 Haapsalu veepuhastusjaamast kui leiti rebassidrik (Passerella iliaca) – Põhja-Ameerikast pärit värvuline, keda looduslikult oli varem vaid kahel korral Euroopas nähtud. Sellegi linnu puhul on tema staatus kõneaineks, kuid tegu oli nominaatvormiga iliaca, kelle pesitsusalad ulatuvad Atlandi rannikule ning lind oli rõngastamata, annab alust arvata, et liik jõudis siia looduslikult. Lind oli Haapsalus paigal 2 nädalat, võimaldades umbes 100-l bongaril üle Euroopa sh Inglismaalt, Belgiast ja Prantsusmaalt saada väärtusliku liigilisa. Hiljem leiti sama lind Soomes Utö saarelt. Talveliikidena lisandus detsembris kaks uut liiki – 2.12 Ruhnu saarelt jõgivästrik (Motacilla cinerea) ja 8.12 Tartu veepuhastusjaamast metstilder (Tringa ochropus). Muudest liikidest saab esile tõsta veel aasta kolmandat välja-väikelõokest (Calandrella brachydactyla) 4.12 Ruhnus ja 28.12 Harjumaal Rohuneemes vaadeldud jääkajakat (Larus hyperboreus). Talveraridest olid märkimisväärsemad veel kokku 10 tikutajat (Gallinago gallinago), Ruhnul leitud keltsalind (Calcarius lapponicus), 2 plüüd (Pluvialis squatarola), soorüdi (Calidris alpina), 2 linavästrikku (Motacilla alba), väike-lehelind (Phylloscopus collybita), 2 võsaraati (Prunella modularis) ja 2 must-lepalindu (Phoenicurus ochruros). Üks Saaremaal Suuriku pangal kohatud lepalind jäi liigini määramata ja võib kahtlustada, et tegemist oli mõne idapoolse lepalinnu alamliigiga. Lisaks nähti Saaremaal veel mustpea-põõsalindu (Sylvia atricapilla), 2 taita (Gallinula chloropus), hüüpi (Botaurus stellaris), rabapistrikku (Falco peregrinus), rooruika (Rallus aquaticus) ja soorätsu (Asio flammeus). Huvitavad leiud olid veel Läänemaal Jaaknas vaadeldud kanada lagle (Branta canadensis), Tallinnas Mustjõel rekordilised 7 väikepütti (Tachybaptus ruficollis) ja Vormsil Rälbys nähtud vöötkakk (Surnia ulula).

Pesitsejad

Väikehuika (Porzana parva) kohati Tartumaal Aardla ja Ropka-Ihaste luhal rekordiliselt palju, veel oli laulvaid isendeid Valguta poldril, Ihamaakingul ning Lahepera ja Keeri järvel, samuti Pärnumaal Piklas, Lääne-Virumaal Toolses ja Harjumaal Randveres. Väike-käosulase (Iduna caligata) territooriume leiti Võrumaalt 4 ja Tartumaalt 1. Kaelus-kärbsenäppi (Ficedula albicollis) kohati kahel korral, vanal territooriumil Kuressaare lossipargis ja Hiiumaal Pallis. Kõige rohkem saab esile tõsta aga valgesilm-vardi (Aythya nyroca) paari võimaliku pesitsemise Aardla poldril. Paraku ei nähtud noorlinde piisavalt hästi ning liigi esmapesitsus Eestis jäi tõestamata. Pesitsemise kahtlus oli ka juuni alguses samas piirkonnas kohatud mustkael-püti (Podiceps nigricollis) paaril. Territooriaalseid jõgivästrikke (Motacilla cinerea) leidus kahes kohas Põhja-Eestist. Pesitsusperioodil vaadeldi korduvalt lammitildreid (Tringa stagnatilis) Põlvamaal Raigla poldril ning Tartumaal Aardla ja Valguta poldril. Laulvaid kassikakke (Bubo bubo) kuuldi pesitsusperioodil mitmel pool, ühte neist ka sisemaal ning võib loota, et liik meilt pesitsejana lähiajal ei kao.

Ränne

2012. aastal tehti aktiivseid rändevaatlusi Pärnumaal Kablis ja Kihnu saarel Pitkänäs ning Tartumaal Mehikoormas. Kihnu saar üllatas sügisel paljude liikide rändenumbritega, millest põnevamad on raudkulli (Accipiter nisus) Eesti kõigi aegade 2. päevasumma – 954 isendit ja väikepistriku (Falco columbarius) Eesti parim rändepäev 17 linnuga. Lisaks loendati head päevasummad kaelustuvil (Columba palumbus) – 15 100 isendit, sookurel (Grus grus) 9 615 ja metskiurul (Anthus trivialis) 3458. Mehikoorma pakkus ka sellel aastal üllatusi ning sisemaale tuli taas uusi päeva maksimumnumbreid: raudkull (Accipiter nisus) 138, kaelustuvi (Columba palumbus) 5 774 ja väike värvuline (Passeriformes) 617 000. Päevasummade rekorditest tõusevad esile veel 102 500 põhjavinti (Fringilla montifringilla) ja 905 hoburästast (Turdus viscivorus) Sõrve säärel.

See aasta oli ka erakordne rähniaasta, invasioon oli suur-kirjurähnil (Dendrocopos major), valgeselg-kirjurähnil (Dendrocopos leucotos) ja väike-kirjurähnil (Dendrocopos minor). Valgeselg-kirjurähni esinemist täheldati Hiiumaal Ristnas (1) ja Kihnus (4), keda saartele satub muidu üliharva. Väike-kirjurähni massesinemine oli Läänemaal Puises, kus loendati ühe päevaga rekordiliselt 193 isendit rändel. Samuti oli invasioon rasvatihastel (Parus major), kelle puhul võis olla tegemist mõne kauge populatsiooni isenditega (seda täheldati ka Lääne-Euroopas), kuna nende hääl erines oluliselt meie lindude tavapärasest häälest. Rohkem nähti ka marjasööjaid – siidisabasid (Bombycilla garrulus) ja männileevikesi (Pinicola enucleator). Lisaks kohati veel palju hiliseid rändlinde – 2.10 Kihnus kaldapääsuke (Riparia riparia), 04.10 Ülemiste järvel must-harksaba (Milvus migrans), 13.10 Tartumaal Kallastel randtiir (Sterna paradisaea), 14.10 Kablis hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata), 22.10 Kihnus hänilane (Motacilla flava) ja 26.10 kalakotkas (Pandion haliaetus), 27.10 Pärnus räusk (Sterna caspia) ning Jõgevamaal Sadalas 26.10 valge-toonekurg (Ciconia ciconia). Kihnu rändeseireprojekti raames tuli Eestile huvitavaid hiliseid vaatlusi – 10.10 soo-loorkull (Circus pygargus), 14.10 lõopistrik (Falco subbuteo), 23.10 karmiinleevike (Carpodacus erythrinus), 26.10 turteltuvi (Streptopelia turtur), 30.10 lühinokk-hani (Anser brachyrynchus) ja 03.11 kadakatäks (Saxicola rubetra). Sõrve säärel olid väga hilised võsa-ritsiklind (Locustella naevia) 09.10 ja soo-roolind (Acrocephalus palustris) 12.10 ning Tartumaal Haaslavas 19.10 pruunselg-põõsalind (Sylvia communis).

Naaberriigid

Naaberriikidest saavad soomlased rõõmustada kaspia lehelinnu (Phylloscopus nitidus), ameerika tõmmuvaera (Melanitta deglandi), kirde-mustvaera (Melanitta americana, lastud lind, mis leiti Turu ülikooli kogudest), ohhoota kajaka (Larus schistisagus) ja meilt üle lahe liikunud rebassidriku (Passerella iliaca) üle. Lätlastele lisandusid männitalvike (Emberiza leucocephalos), kääbuskormoran (Phalacrocorax pygmeus), värbhuik (Porzana pusilla), väike-käosulane (Iduna caligata), triip-ritsiklind (Locustella lanceolata) ja tundarüüt (Pluvialis fulva). Leedu sai liigilisa sõnnpea-sõtka (Bucephala albeola) ja kõnnuõgijaga (Lanius isabellinus). Rootslaste nimekiri täienes hallpea-tsiitsitaja (Emberiza spodocephala), ameerika tõmmuvaera (Melanitta deglandi), raba-neppvigle (Limnodromus griseus), rubiinööbiku (Luscinia calliope) ja ameerika kaljupääsukesega (Hirundo pyrrhonota). Lääne-Palearktisele tuli juurde karbus-türanntikat (Tyrannus tyrannus) Iirimaalt ja pilalinnuliik (Mimus gilvus) Gibraltarilt.

Rekordid

Sellel aastal püstitas Margus Ots 276 liigiga uue Eesti aastarekordi ning senine Eesti parim tulemus 267 liiki ületati 9 liigiga. Ka eelmise aastalisti võitja Mariliis Märtson ületas Uku Paali nimele kuulunud senise rekordi, vaadeldes aastaga 270 liiki. Tähelepanuväärne sündmus on ka see, et kolmanda eestlasena ületas 300 liigi piiri Tarvo Valker, „300 klubi“ liigiks oli kuld-lehelind (Phylloscopus proregulus). Linnuralli Estonian Open toimus seekord Saaremaal ja osutus kõigi aegade populaarseimaks, võistlusel osales 19 võistkonda. Estbirdingu Rarileidja võistlusest võttis osa 26 linnuvaatlejat ja võitjaks osutus ka sellel aastal Uku Paal.

Rarileidja 2012 esikolmik:
1. Uku – 64
2. Aivo – 30
3. Margus – 26

Koostasid: Madis, Mariliis ja Tarvo