Linnuaasta 2015

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2015. aasta linnuks viu ja kokkusattumuslikult oli see aasta erandlik just röövlindude poolest: Eesti linnunimestik täienes stepiviuga, tõestati puna-harksaba esmakordne pesitsemine ja mitmeid kordi nähti rarikotkaid. Sellel aastal kohati ka erakordselt palju must-harksabasid, kokku vähemalt 47 isendit. Bongaritel oli palju tegemist, et neist röövlindudest mõned ka oma listi saada. Aastalinnu edulugu võiks jätkuda järgnevalgi aastal: et 2016. aasta linnuks on valitud rasvatihane, siis võiks selle raames Eestisse eksida üks lasuurtihane. Antud liigi kohtamisprotsent võiks olla veidi kõrgem kui muidu, kuna tänavu on lasuurtihast nähtud juba nii Soomes kui ka Leedus. Sellel aastal kohati Eestis kokku vähemalt 282 liiki.

Jaanuar-märts

2014/2015 talv oli soojem kui tavaliselt. Talve keskmine õhutemperatuur oli -0,3C ja Lääne-Eestis püsivat lumekatet ei tekkinudki, mis andis linnuvaatlejaile põhjust otsida potentsiaalseid talvepunkte. Talveraridest ehk kuni 28. veebruarini vaadeldud liikidest nähti järgmisi liike: kanada lagle, ristpart (veebruaris korraga 12!), tuuletallaja, sooräts (jaanuaris neli korraga), rabahani, võsaraat, must-lepalind, mustpea-põõsalind, jõgivästrik (teine Eesti talvine vaatlus), rabapistrik, lapi tsiitsitaja ehk keltsalind, koldvint, liivatüll (kolmas Eesti talvine vaatlus).

Kõrgema klassi haruldustest vaadeldi 2. jaanuaril Saaremaal Suurel Väinal ühte rändavat laisaba-änni, mis on Eesti viies talvine vaatlus ja see ei jäänud ainukeseks: 19. jaanuaril nähti järgmist. Päev enne seda, 18. jaanuaril, leiti üks kolmanda aasta jääkajakas Harjumaalt Kloogaranna külast. Esimest 2015. aasta punakael-laglet vaadeldi Pärnu linnas, kui üks isend rändas kagu suunas 24. veebruaril (esimene talvine vaatlus Eestis), märtsis lisandus kolm vaatlust ja aasta peale kokku nähti vähemalt 11 isendit, kui mitte rohkemgi. Huvitavaks vaatluseks oli 16. märtsil leitud kümme isast punanokk-varti Põlva maakonnas, ilmselt oli kaks päeva varem nähtud üksik isane samast kambast. Vardid lendasid Mikitamäe ja Värska valla vahet, nautides vähemalt 16 päeva kohalikke järvi ja toiduvaru. 24. märtsil vaatles Juha Saari Harjumaal Pakri neemelt ühte rändel olevat emast kuninghahka, kes lendas kirde suunas.

Haruldaste röövlindude aasta lõi lahti puna-harksaba – uus talveliik Eestile –, kui 30. jaanuaril vaatles Mati Martinson ühte ülelendavat isendit Saaremaal Säärel, 1. märtsil nähti teist ülelendavat isendit Saaremaal Kõljala külas (ja ilmselt sedasama lindu märgati hiljem samal päeval Hiiumaal Tubalas). Röövlindude seast tuli veel teinegi uus talveliik: 1. veebruaril leidsid Jaak Tammekänd jt Pärnumaal Audru poldrilt stepikotka, mis oli ühtlasi ka Eesti teine vaatlus. Vöötkakke leiti aasta esimeses kvartalis vähe, kokku nähti üksnes nelja isendit. 24. jaanuaril leiti habekakk Ida-Virumaalt ja kuu aega hiljem nähti teist lindu Läänemaal. Viimane kevadine habekaku kohtamine oli 20. aprillil Võru maakonnas ja võib loota, et see haruldane kakk pesitseb meil enamates kohtades kui on seni teada.

Aasta esimesed sarviklõokesed leiti 28. veebruaril Saaremaalt Vesitükimaalt, sama liiki kohati kevadel teist korda 18. märtsil Läänemaal Papilaiul ja see jäi ka kevade viimaseks. Aasta ainukest vööt-käbilindu nähti 8. märtsil, kui Lääne-Virumaalt Andi külast leiti kaks isendit.

Aprill-juuni

Soojem talv tingis rändurite varast tagasisaabumist ja esimesi tulijaid nähti juba veebruari kolmandal dekaadil (hallhaned, kiivitajad, põldlõokesed). Haruldastest läbirändajatest kohati 21. aprillil kahte väike-laukhane Noarootsi vallas, 26. aprillil oli sealsamas juba neli isendit. Noarootsi vallas nähtud haned jäid selle aasta ainukesteks ning mujal Eestis neid rohkem ei kohatud. 27. aprillil kohati taas Saaremaal Metsaperes kaelus-kärbsenäppi, mis on juba selle liigi kolmas vaatlus samas piirkonnas. Lisaks leidis samal päeval Uku Paal ühe mustkael-püti Aardla järvelt Tartumaal, 17. mail leiti selle aasta teine ja üksiti viimane isend Saunja lahelt Läänemaal. 9. mail nähti tuliparti, kes leiti Tartumaal Aardla poldri kõrvalt karjamaalt jalutamas. Tegemist on esimese sisemaa vaatlusega. Paraku kadus lind sama kiiresti kui ilmus ja ümbruskonnas otsimine ei andnud tulemusi. Liigi said endale kirja tornide linnuvaatluspäevadest osa võtnud kaks varast vaatlejat, kes olid raatsinud ennast kella kuueks varahommikul Aardla vaatetorni toimetada. 29. juunil vaadeldi Keila valla rannas veel nelja tuliparti. Bongarite õnneks ei jäänud need vaatlused selle aasta viimasteks (vt allpool). Koldjalg-hõbekajakaid leiti kevadel kaks isendit: esimest vaatles Uku Paal 2. mail Tartumaal Meeksi külas, teist aga Margus Ellermaa jt 7. mail Pärnumaal Kablis. Kevade ainukese kaljukajaka leidis 8. mail Tarvo Valker Läänemaalt Dirhami sadamast. 4. mail vaadeldi Kablis liigini määramata noort rarikauri, aasta esimest liigini määratud haruldast kauri vaadeldi aga Pakri neemelt 15. mail, kui üks tundrakaur rändas loodesse. 9. mail leiti Tartumaalt Kärevere karjäärijärvelt üks emane punanokk-vart, kes oli end järgmiseks päevaks juba Ilmatsalu kalatiikidele sättinud. 23. juunil leidis sakslasest linnuvaatleja Matthias Bull Häädemeestelt ameerika viupardi, mis on 4. vaatlus Eestile.

Röövlinnuaasta jätkas omas tempos ja andis bongaritele palju tööd. Talvel kohatud stepikotkas ei jäänud ainukeseks: järgmist isendit nähti 30. aprillil Ida-Virumaal Laagnas, kus üks subadultne lind rändas kirde suunal (liigi kolmas vaatlus Eestis). Aasta esimene stepi-loorkull leiti 12. aprillil Harjumaalt Metslõugu külast, antud kvartali jooksul nähti stepi-loorkulli veel 11 korda (aasta peale kokku tuli 18 kohtamist). Esimesed punajalg-pistriku leiud tulid 22. mail Ida-Virumaalt Laagna külast ja Tartumaalt Aardlapalust, rohkem selle liigi isendeid kevadel ei kohatud. 31. mail leidis Kalle Muru ühe puna-harksaba Valgamaalt Sooblase külast, kuid siis veel ei kahtlustatud, et sealtsamast võiks tulla selle liigi esimene pesitsemisteade (vt allpool). Päev hiljem, 1. juunil, leidis Eedi Lelov Pärnumaalt Lehtmetsa külast noore raisakotka, kelle said endale liiginimekirja vaid kiiremad bongarid, määravaks sai taaskord kiire tegutsemine. Aasta kõige rariteetsema röövlinnu – ja ühtlasi uue liigi Eestile – leidis Tarmo Teppe 27. juunil Valgamaalt Korva luhalt: stepiviu. Lind püsis paigal vähemalt viis päeva ja bongarite kiuste näitas end vaid paaritutel kuupäevadel.

Selle aasta esimest väikehuika kuuldi 3. mail Tartumaal Laeva poldril, kust 21. mail leiti ka hallkibu, arvestatav rarikahlaja, keda nii mõnedki bongamas käisid. Lind oli alguses üksi, kuid hiljem tuvastas linnu leidja teisegi isendi. Hallkibu(sid) sai vaadelda vähemalt 17 päeva ja paljud linnuvaatlejad said endale hea liigilisa. Tartumaal Ihamaakingul nähti 30. aprillil kahte naaskelnokka, keda sisemaal kohtab üliharva. Kahjuks oli lumevaese talve tõttu paljud märgalad kuivad, eriti sisemaal, ning kahlajate osas oli aasta pigem kesine.

21. aprillil algas kaelusrästaste läbiränne, kui Harjumaalt Keri saarelt leiti üks isane lind. Kokku vaadeldi vähemalt 28 lindu, suurima salga – seitse isendit – leidis Rein Nellis 29. aprillil Saaremaal Sillal. Viimaseid kaelusrästaid nähti 5. mail Spithamis. Üha rohkem saadakse huvitavatest leidudest teada ka sotsiaalmeedia vahendusel, nt 26. mail fotografeeriti Saaremaal Jämaja külas mesilasenäppi, kelle foto pandi hiljem veebi üles. Mesilasenäppi nähti teistkordselt 20. juunil Saaremaal Karustel. Aasta ainuke halltsiitsitaja leiti 10. juunil Pärnumaalt Ertsmast.

Juuli-september

Augustikuus toimus traditsiooniline linnuralli Estonian Open, mille raames leiti palju häid liike. Hot spot’iks sai Kalvi küla rannik, kust eendub merele Vanakuradisild. Viimase tipus veetis aega tulipart, keda nägid suurem osa Estonian Openil osalejatest. Võimalik, et sama isend liikus mööda Põhja-Eesti rannikut edasi kuni Laokülani, sest põhjarannikul vaadeldi ühte tuliparti nii Tallinna linna rannikul, Madise kui ka Laoküla rannikul. Aasta teine tundrakaur rändas samamoodi nagu esimene tundrakaurgi loode suunas ja vaadeldi teda taas Pakri neemelt, kuupäevaga 30. september. Selle aasta viimast laisaba-änni vaadeldi 13. septembril Hiiumaal Ristna ninas.

Aga tagasi röövlindude juurde: 11. juulil ilmutas end jälle raisakotkas – võimalik, et sama isend, kes liikus Pärnumaal juunikuu alguses –, ent seekord istus ta Läänemaal Haeska rannaniitudel. Sealt lendas lind otse üle Matsalu lahe kagu suunas ja järgmisel päeval nähti teda Matsalu lahest idas, Kelu külas. Raisakotkast nägi ka keegi belglasest linnuturist 15. juulil Kirikukülas, kuid see info jõudis Eesti bongariteni paraku nädala jagu hiljem. Nii mõnelegi bongarile põhjustas raisakotkas parajat peavalu, kuna tegelast oli raske tabada. 16. juulil leiti Valga maakonnast Sooblast taaskord üks puna-harksaba (varem oli liiki sealsamas nähtud 31. mail) ja see vaatlus tingis mitmete bongarite Soobla-sõidu. 21. augustil avati punajalg-pistrike sügisene hooaeg, kui samal kuupäeval vaadeldi nii Saaremaal Säärel kui ka Harjumaal Jõgisoos punajalg-pistrikku. Sügisel nähti kokku vähemalt 23 punajalg-pistrikku üle Eesti. Septembris kohati viiel korral ka stepi-loorkulli.

17. juulil leiti ja fotografeeriti Tartumaal Meerapalus tutt-tiir – tegemist on liigi esimese dokumenteeritud vaatlusega sisemaal. Augustikuu algas aga peaaegu et sensatsiooniliselt, kui tuli teade 1. augustil leitud karkjala kohta Tartumaal Meerapalu rannas. Paraku said bongarid info veidi hilinenult ja üksikud üritajad liiki ei näinudki. Arvestatavatest rariteetidest vaadeldi 16. augustil Saaremaa Säärel rändavat mornelit ehk roosterind-tülli ja teinegi teade mornelist tuli sealtsamast, kuupäevaga 4. september. Aasta jooksul nähti vaid ühte tuttlõokest (3. juulil Kihnu sadamas), ühte põhjatsiitsitajat (25. augustil Sõrve säärel) ja ühte niidukiuru (6. septembril Saaremaal Säärel). Suurt kiuru (Anthus richardi/godlewskii) kohati veel Harjumaal Laokülas samal päeval kui niidukiuru nähti Säärel. Kahjuks ei näidanud lind end hästi ja Laoküla kiur jäi liigini määramata. Üks erakordselt varajane vööt-lehelind leiti 20. augustil Saaremaalt Säärelt. Ehkki Soomes oli vöötlehelindude poolest erakordne sügis – 4. septembrist kuni 20. oktoobrini registreeriti kokku 1028 kohtamist! –, oli Eesti saak viletsavõitu: kokku leiti kuus lindu, kellest kaks rõngastati (15.09 Kablis ja 21.09 Viljandimaal Sürgaveres).

Oktoober-detsember

Talve algus oli soe ja üksikuid haneliste salku kohtas veel detsembriski, haruldastest liikidest leiti 3. oktoobril üks punakael-lagle Läänemaal Haeskast. Rarikajakatest kohati koldjalg-hõbekajakat, kes leiti 10. oktoobril Läänemaalt Dirhami sadamast, ja kolme kaljukajakat, kellest üks leiti 14. novembril Läänemaalt Rukkirahult, teine 1. detsembril Saaremaalt Türjust ja kolmas 28. detsembril Harjumaalt Pakri neemelt.

Ka röövlindude osas olid aasta viimased kuud vaiksemad. Viimane kohtumine stepi-loorkulliga jääb oktoobrisse, kui ühte isendit nähti 15. oktoobril Saaremaal Türjus, lisaks kohati vähemalt kolmes erinevas paigas vöötkakku ja 1. detsembril Ida-Virumaal habekakku. Aasta lõpp (27.12) tõi aga ühe põnevama vaatluse kui Saaremaal Mõnnustes kohati Eesti teist talvist puna-harksaba.

Viimase kvartali parimateks leidudeks olid rarivärvulised. 17. oktoobril leidsid Rein Kalmus jt Pärnumaal Kablist euroopa kaelustäksi, kes kaks päeva hiljem sealsamas ka rõngastati. Tegemist oli selle liigi esmase rõngastamisega Eestis. Teine rarivärvuline uitas ringi Saaremaal Sõrve säärel, kust 24. oktoobril leidis Mati Martinson Eesti kolmanda nunn-kivitäksi. Täks oli paigal vähemalt üheksa päeva. Sügisel kohati kolmel korral sarviklõokest: 19. oktoobril ühte rändavat isendit Valgamaal Korva luhal, 29. oktoobril Saaremaal Türjul ja 5. novembril liigi traditsioonilises esinemispaigas Pärnumaal Liu säärel. Aasta peale kohati kokku vähemalt kuute isendit. Aasta viimane päev tõi aga tõelise üllatuse ja ka uue talveliigi Eestile. Nimelt leidis Jaak Tammekänd Pärnumaalt Kablist lääne-pöialpoisi.

Alates 1. detsembrist sai hakata koguma talvepunkte ja soojad ilmad soodustasid mitmete hiliste kohalolijate leidmist: linavästrik, soopart, valge-toonekurg, hõbehaigur, soorüdi, mustpea-põõsalind, sookiur, must-lepalind, tait, punapea-vart, rabapistrik, õõnetuvi, kaelustuvi jt. Sooja talve tõttu kohati mitmeid hiliseid rändureid ka haneliste hulgas. Haneliikidest olid esindatud mustlagle, mitmel pool nähti hallhanesid, suur-laukhanesid ja rabahanesid ning hulgaliselt valgepõsk- ja kanada laglesid. Huvitavam leid oli 26. detsembril Ida-Virumaalt Vokalt leitud vaenukägu, kes oli paigal ainult paar päeva.

Ränne

Juba veebruari lõpus märgati esimesi hanesid, kiivitajaid ja põldlõokesi. 8. märtsil nähti kahte rägaparti Muhumaal Kõinastu leel, mis on teadaolevalt Eesti varaseim vaatlus. Kevadrändest saab välja tuua suuremad soorkurgede arvud: 10. aprillil nähti Harjumaal Paldiskis 1000 sookurge ja 12. aprillil 1350 sookurge rändel. Ka punakael-laglesid kohati rekordiliselt palju, kevadel kokku 13 isendit.

Sügisrännet iseloomustab viimaste aastate suurim musttihaste invasioon. Eesti rekord tuli Puise ninalt Läänemaalt, kus Alpo Koukila ja Tarvo Valker loendasid 3. septembril kokku 50 900 isendit. Järgmisel päeval tegi rekordi Kabli linnujaam, kus loendati kokku 40 000 rändavat lindu, ja 6. septembril Sõrve linnujaam, kus loeti kokku 20 667 rändel musttihast. Parim rändeaeg jäi 21. augusti ja 25. septembri vahele ja väga head loenduspäevad (rohkem kui 3000 isendit päevas ühes vaatluskohas) olid järgmistel kuupäevadel:
25. august – 3340 isendit Puise ninal
27. august – 5285 Puises
30. august – 7010 Mehikoormas
31. august – 6850 Puises
3. september – 50 900 Puises, 20 000 Kablis, 3400 Säärel
4. september – 40 000 Kablis, 3510 Mehikoormas, 8800 Säärel
6. september – 20 667 Säärel
11. september – 7900 Ristnas

Massilistest rännetest võib välja tuua veel järgmised numbrid: Paldiskis 1330 jõgitiiru (10.08), Säärel 10 720 metskiuru ja 1415 hänilast (6.09), 127 000 ja 230 000 metsvinti (vastavalt 20.09 ja 24.09) ning 1490 alki (8.11). Saunja lahel loendati 14. septembril ülisuur suitsupääsukeste kogum: 9000 isendit. Ka rähnide rändenumbrid olid märkimisväärsed: Puises 210 ja 157 suur-kirjurähni (vastavalt 24.09 ja 26.09), Säärel 134 suur-kirjurähni (7.09), Puises 17 musträhni (9.09), Mehikoormas 10 musträhni (12.09). Lisaks vaadeldi 3. septembril Saaremaal Säärel rändavat laanerähni, mis on saartel haruldane. Tähelepanuväärt on ka detsembris Peipsi järvel kohatud suured väikekoskla (2000 ja 700 isendit) ja jääkoskla (500 isendit) kogumid. Sellel aastal ei tehtud aga koordineeritud rändevaatlusi, mistõttu olid paljud head rändekohad mehitamata.

Fenoloogilistest vaatlustest on märkimisväärne taaskord rägapardi tegevus: 3. novembril vaadeldi ühte rägaparti Tartumaal Lahepera järvel, mis on Eesti hiliseim vaatlus. Suhteliselt sooja sügise tõttu kohati mitmeid hiliseid rändureid, näiteks jõgi-ritsiklind (13.09), turteltuvi (22.09), karmiinleevike (11.10), kivitäks (20.10), heletilder ja ristpart (24.10), soorüdi ja mustpea-põõsalind (12.12), must-lepalind ja hõbehaigur (13.12). Novembris-detsembris nähti mõnelgi pool hiliseid valge-toonekurgi, linavästrikke, põldlõokesi jt.

Haudelinnustik

Laeva poldril Tartumaal pesitses vähemalt üks paar väikehuikasid, korraga loendati seal korraga kokku viis väikehuika. Ülejäänud kaks tõenäolist pesitsemist jäävad samuti Tartumaa piiresse, kus nii Alatskivi kui ka Puhja vallas leiti üks pesitsuspaar. Kokku kuuldi kevadel vähemalt 14 väikehuika, seega arvatavaid pesitsejaid võis olla rohkemgi. Laeva poldril tegutses ka üks hallkibu paar, kuid Eesti esmaspesitsust ei suudetud kahjuks tõestada. Üks pesitsev vaenukäo paar leiti Häädemeestelt 4. juunil, kus nad olid paiksed vähemalt 28. juunini. Taaskord pesitsesid mitmel pool jõgivästrikud, üks pesakond leiti Estonian Openi linnurallil ja tõenäolisi pesitsemisi võis olla veel vähemalt kolmes kohas, kus nähti nii emas- kui ka isaslindu: Harjumaal Keila-Joal, Lääne-Virumaal Linnusel ja Raplamaal Kohilas. Oli ka üks merivardi kindel pesitsemine Aseris Ida-Virumaal, kus 15. augustil nähti 10 poega, üksikuid linde kohati pesitsusajal ka Lääne-Eestis (vähemalt kolmes eri paigus). Lisaks sellele on tähelepanuväärt ühe väikepüti paari tõestatud pesitsemine Pärnumaal Piirumis ja lammitildri paari edukas pesitsemine Tartumaal Laeva poldril. Harjumaal pesitses tõenäoliselt ka vesipapi paar, keda nähti kevadel pesa ehitamas.

Röövlindudest nähti pesitsusperioodil mitmel pool must-harksabasid, kuid tõestatud pesitsusjuhtu ei ole. Võib arvata, et liik siiski meie aladel pesitses ja seda üsna peiduliselt. Pesitsusajal kohati mitmes kohas ka habekakku – Avinurme, Mõniste ja Noarootsi vallas – ja võiks loota, et see haruldane kakk hakkab Eestis pesitsema ja seda rohkematel territooriumitel, kui on teada. Haudelinnustiku rõõmustavaim uudis on puna-harksabade esmakordne tõestatud pesitsemine Eestis. 16. juulil märgati Valga maakonnas Sooblase ja Tsirgumäe küla piiridel ühte ülelendavat puna-harksaba ja ka järgmistel päevadel oli lind paigal. Vaatlejatelt saadud fotode võrdlemisel selgus, et samal territooriumil liigub kaks erinevat lindu, ja 21. juulil nähtigi kahte lindu korraga lennus. 25. juulil leidis Tarmo Teppe puna-harksabade pesapuu ja pesas nähti vähemalt ühte poega. Puna-harksabasid vaadeldi pesitsusterritooriumil viimast korda 16. augustil.

Puna-harksaba pesa koos pojaga / foto: Tarmo Teppe

Naaberriigid

Soome linnunimekirja lisandus 2015. aastal vähemalt üks uus liik, kui 14. juunil salvestati taigakäo (Cuculus saturatus) laul, mis on esimeseks dokumenteeritud vaatluseks ka Lääne-Palearktises väljaspool Venemaad. 27. novembril leiti Soomest Lahtist võimalik isane amuuri linavästrik (Motacilla alba leucopsis). Vaatluse kinnitamise korral oleks tegemist esimese Soome vaatlusega ja kolmanda vaatlusega Lääne-Palearktises. Lätlased said juurde kaks uut liiki: 25. septembril rõngastati Kegums’il Birzgale’s sinisaba (Tarsiger cyanurus) ja 12. oktoobril leiti Skrunda kalatiikidelt stepi-händpart (Oxyura leucocephala). Leedu linnunimestikku lisandus ent koguni viis uut liiki! Juba 26. jaanuaril leiti Leedu esimene stepilõoke (Melanocorypha calandra), seejärel 20. mail tundrarüüt (Pluvialis fulva) ja kohe järgmisel päeval käharpelikan (Pelecanus crispus). Ajavahemikus 28. maist 10. juunini leiti Põhja-Leedust vähemalt kolm laulvat isast värbhuiku (Porzana pusilla) ning jõulude ajal, 24. detsembril, püüti ja rõngastati Leedu esimene mustkurk-raat (Prunella atrogularis).

Lääne-Palearktise linnunimestik sai täiendust nelja liigiga (kui vaatlused kinnitatakse): 3. mail nähti Marokos isast kuld-öösorri (Caprimulgus eximius), kes hiljem leiti surnuna; 26. juulil leiti Suurbritannias Cornwallis okeaania tormilind (Pterodroma neglecta); 18. oktoobril vaadeldi Assoori saartel eestikeelse nimeta lindu Contopus virens’it, kes oli paigal 22. oktoobrini; ja 20. novembril leiti Kuveidist nurmdrongo (Dicrurus macrocercus).

Rallid ja rekordid

2015. aastal korraldas Estbirding Riho Marja eestvedamisel pesakaartide täitmise võistluse, millest said seekord osa võtta ainult Estbirdingu liikmed. Täidetud pesakaartide kogusumma üllatas positiivselt, kokku saadi 708 pesakaarti 96 liigi kohta. Juba alguses asus võistlust juhtima Margus Ots, kes ka lõpuks võitis ülekaalukalt kõigis kolmes kategoorias: täidetud pesakaarte 289, liike 64 ja võistluse kogusumma vastavalt liikide koefitsendile 520! Talle järgnesid väga pika vahemaaga Renno Nellis (võistluse kogusumma 181) ja Raul Vilk (võistluse kogusumma 128).

21. korda korraldatud Estonian Openil osales 16 võistkonda 4-st riigist, esimest korda oli kohal Leedu võistkond. Ralli võitsid taaskord võistkond RC & Co (koosseisus Andrus Jair, Mihkel Metslaid, Margus Ots, Uku Paal ja Peeter Raudsepp) 141 liigiga. Neile järgnesid soomlaste võistkonnad MuoviLabaJengi (138 liiki) ja Team Ristisaari (137 liiki).

Estbirdingu tiim (Margus Ots, Uku Paal, Mihkel Metslaid, Peeter Raudsepp ja Raul Vilk) võitis järjekordse Läti 24-tunni linnuralli „Latvia’s State Forest Bird Rally“. Esmakordselt osaleti Eesti-Läti segavõistkonnaga (koosseisus Andris Klepers, Aire Orula, Uku Paal, Peeter Raudsepp ja Raul Vilk) 16.- 18. oktoobril toimunud Leedu 12-tunnisel linnurallil “Curonian Lagoon 2015”, kus saavutati teine koht 104 liigiga. Sealjuures konkurents oli tihe, sest nii esi- (109 liiki) kui ka teine koht (104 liiki) läksid jagamisele.

Koostas: Tiiu Tali