Lannuvardi (Aythya collaris) esmasleid Eestis - Saunja laht, 13.4.2009

Lannuvardi (Aythya collaris) esmasleid Eestis – Saunja laht, 13.4.2009

Linnu leidmine

Hommikune ränne on Põõsaspeal vaikne. Vaatan sadu rästaid läbi lootuses kaelusrästast leida, kuid tulemusteta. Dirhamis leian pesa ehitava musträhni ja see on hommiku eredaim elamus. Lyckholmis võtab vastu õhuvärelus ja linnusupp. Liikide eristamine on väreluse tõttu raske ja üritan tornis natuke magada.

Seejärel jätkan Silma LKA linnukohtade läbi kammimist. Kirimäel näen veelindude parves imeliku vardi, kuid lind kaob kohe massi ja paneb pea tiiva alla. Mis asi see oli – kas tõesti lannuvart või pigem hübriid, keda vartidel sageli esineb? Lind ujub ja sukeldub suures vartide ja väikekosklate segaparves ning kaob vahel uskumatult hästi ära (alal 3000+ veelindu). Sellise vaatluse põhjal ei saa midagi öelda. Eriti, kui tead, et eelneval päeval on Soomest üks probleemne vardihübriid leitud. Peab uuesti üritama tulema ja lindu paremini nägema. Õhtul kl.17.00 paiku leiangi otsitava väga lähedalt ja saan esimeste sekunditega aru mis liigiga tegemist on. Eesti saab liigilisa, see ON lannuvart. Saadan värisevate kätega sõnumi Rariliini, sest kõik tunnused klapivad. Nokamustrid on päris selgelt näha. Teen kiirelt joonised, pildistan ja kontrollin erinevaid hübriide Bird Guidest. Aeg on kiiresti lennanud ja pean Tartusse sõitma muid kohustusi täitma. Aivar on juba kohale tulemas ja loodan, et ta hoiab lindu kontrolli all ja saab paremad fotod. Mitu bongarit näeb lindu hästi, kuid mingil hetkel lind tõuseb lendu ja kaotatakse taas. Andrus olevat vaid paar minutit hilinenud. Bongareid on Kirimäe platformi ümber sebimas hilisõhtuni. Ise jõuan veel viimases valguses Väike-Rakke poldrilt ühe hübriidpardi ja lumivalge suur-laukhane leida. Lannuvarti käiakse Saunja lahel järgmistel päevadel tulemusetult otsimas (alal peatub üle 10000 vardi).

Määramistunnused

Saunja linnu määramine oli suhteliselt lihtne, kuna tegemist oli hundsulestikus isaslinnuga ja vaatlus dokumenteeriti fotodega. Selgelt eristusid järgmised tunnused:

-nokal valged triibud. Välimine nokatipu lähistel (on laiem) ja nokatüvikut ümbritseb samuti võru (on kitsam)
-tiivatriip ei ole puhasvalge, vaid hallikas
-peapiirkonna tumeda ala läige on lillakas (mitte rohekas nagu tihti hübriididel on) kehakülg on hall (mitte valge nagu tuttvardil) ja valge eesservaga
-omapärane kuhikjas peakuju, kuklas väike kühm
-kollakas iiris

Lannuvart Euroopas

Lannuvart on Põhja-Ameerikas laialt levinud liik ja eksib Euroopasse sageli, kuigi osad kohatud isenditest on ilmselt linnuaedadest põgenenud isendid. Kuni 2009. aastani on Soomes kohatud 14, Rootsis 36 ja Suur-Britannias üle 500 lannuvardi. Seega liik oli üks oodatumaid lisandusi meie linnustikus. Lätis ja Leedus pole liiki veel kohatud. Järgmise vardiliigina võiks Eestisse oodata väike-merivarti (Aythya affinis) keda nähakse Lääne-Euroopas samuti regulaarselt, kuid ta on haruldasem kui lannuvart. Lisaks on Euroopas väga harva kohatud ka teisi Põhja-Ameerika vardiliike.

Määramise problemaatika

Peamine probleem haruldaste vartide (ja teiste haneliste) määramisel on hübriidsed isendid. Lannuvarti võib segi ajada järgmiste hübriididega:

-tuttvart x lannuvart
-tuttvart x punapea-vart

Haruldase vardi kohtamisel tuleb lindu vaadelda väga detailselt, pöörates tähelepanu nokamustritele, iirise värvusele, peakujule, tiivatriipude ja sulestiku värvusele.