Reisipäevik: Egiptus (Hurghada ja Luxor) 19.12.- 25.12.2004

Birding trip to Hurghada, Egypt 19.12.-25.12.2004

Here’s a short report of birding trip to Hurghada and Luxor. 61 species were seen. # – means new species to the triplist. Most time was spent on Hurghada. We did one day trip to Luxor which was very productive plus one 5 hour trip to El Gouna golf course.

Hotelliks Charm Life Paradise.
Linde vaatasid Tarvo ja Uku.

Reisi sihtkoht selgus alles 3 päeva enne väljasõitu ja eelkõige sai reisile mindud paketi odavuse tõttu. Eeltööd sai vähe tehtud ja infot selle piirkonna kohta on leida raske. Seetõttu panin ka meie retke kirja, et edaspidi teistel Egiptuses reisivatel Eesti linnumeestel oleks piirkonna linnupaikadest ja liikidest eelinfot. Liigi järel olev number näitab retkel nähtud linnuliikide hulka.

19.19 Hurghada
Lend kestab 5 tundi ja hotelli jõuame kl.4.00 ajal. Paik on viisakas. Ärkame paari tunni pärast üles ja avastame, et hotelliaknast on kena vaade merele. Esimesed liigid saamegi kohe aknast torutades kirja – hallvares Corvus corone cornix #1 ja möödalendav veisehaigur Bubulcus ibis #2. Naabermaja katusel istuvad kodutuvi Columba livia #3 ja tuuletallaja Falco tinnunculus #4. Merel lendavad valgesilm-kajakad Larus leucopthalmus #5 (siinkandis kõige tavalisem kajakas) ja üksikud raskesti määratavad tõmmu/hõbekajakad Larus fuscus/cachinnans #6 . Teeme väikese retke hotelli ümbruses. Kõikjal näeb palju linavästrikke Motacilla alba #7 ja õhtuks summeerub neid üle 500. Vahetevahel lendab ka mõni sookiur Anthus pratensis #8 üle pea. Põõsastes on värvulisi vähe ja needki reeglina kas väike-lehelinnud Phylloscopus collybita #9 või sametpea-põõsalinnud Sylvia melanocephala #10. Meie rannas on ka üks väike leetseseljak, kust leiab varahommikuti mõne äraeksinud veelinnu. Täna koperdab siin üks hallhaigur Ardea cinerea #11.
Asulate üks tavalisemaid asukaid on küla-turteltuvi Streptoptelia senegalensis #12 , keda näeme igal päeval mitukümmend. Koduvarblasi Passer domesticus #13 on Hurghadas uskumatult vähe. Kogu linnas käib uute hotellide ehitamine ja mõne ehitusplatsi kohal lendab üksik kivipääsuke Ptyonoprogne rupestris #14.

Päeval korraldatakse meile väike linnaga tutvumise ekskursioon. Juba bussiaknast võib näha, et siitkandist on linnupaiku raske leida. Linnas on taimestikku vähe ja väljaspool linna algab elutühi kõrbemaastik. Väljaspool linna liikumine on üleüldse komplitseeritud, sest politseile iseseisvalt ringi sebivad turistid eriti ei meeldi. Kuna turistid on piirkonna peamine sissetulek siis kardetakse nende turvalisuse pärast. Retke ajal lendab üle bussi üksik stepiviu Buteo rufinus #15.

Kaupmehed on siin osavad ja suudavad esimesel päeval lollidelt turistidelt pudi-padi eest kõvasti pappi välja pressida. Natuke ringi liikudes õpid nende trikke ja käitumist tundma ning nii kergesti enam õnge ei lähe.

Õhtul peesitame päikese käes ja vaatame merele. Rannas tegutseb kajakatega koos üks räusk Sterna caspia #16 , nõgikajakas Larus hemprichii #17 ja kaugel mere kohal lendab kalakotkas Pandion haliaetus #18.

20.12 Hurghada-Luxor-Hurghada
Täna on planeeritud reis Luxorisse, Niiluse äärde. Hommikul aetakse kõik Luxorisse minevad turistide bussid ühte paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse parklasse kokku ja seal moodustatakse konvoi, mida turvavad kohalikud sõjaväelased. Konvoi koosneb mitmekümnest bussist. Sõit kulgeb koos peatustega umbes 3 tundi. Juba bussiaknast hakkame uusi liike nägema. Kaljudel tegutsevad tuvid on tõenäoliselt kaljutuvid. Mitmel pool tee ääres näeb üksikuid kõrberonkasid Corvus ruficollis #18.
Värvulisi on kõrbemaastikul näha väga vähe. Aeg ajalt näeb mõne üksiku “mustvalge” täksi keda ei suuda määrata. Ainuke liik, kes esineb suurte parvedena on pajuvarblane Passer hispaniolensis #19. Nii mina kui Tarvo näeme eri aegadel ühe parve määramata vurilaid (6 + 5) – liik jääb lahtiseks – kõrbe-/kivivuril Pterocles senegallus/coronatus #20.
Mida lähemale Niilusele, seda enam hakkab ka taimestikku tee äärde tekkima. Oodates ühe rongi möödumist näeme kohe bussi kõrval tegutsevat vaenukägu Upupa epops #21. Meie suureks õnneks hakkab varsti bussitee kulgema ühe Niilusest hargneva niisutuskanali kõrval. Korjame bussiaknast järjest lifereid. Tavaline on pilt kui kanali kohal kulgeva traadi peal istuvad kõrvuti sinihaugas Elanus caeruleus #22 , kirju-kuningkalur Ceryle rudis #23 või väike-mesilasenäpp Merops orientalis #24. Kanali kaldad on haigruid täis, siit näeme koldhaigruid Ardeola ralloides #25, siidhaigruid Egretta garzetta #26, veisehaigruid, väikehaigruid, taitasid Gallinula chloropus #27, valgekael-kiivitajaid Vanellus spinosus #28. Vee kohal lendavad kirju-kuningkalurid, randpiiritajad Apus pallidus #29 ja punasekõhulised suitsupääsukesed Hirundo rustica savignii #30.
Niisutuskanaleid ümbritsevad laiad rohetavad põllud ja põõsastikud – orgaanikat kõvasti ja seetõttu ka linnuelu on siin võimas.
Meie esimene peatus on Kuningate orus. Tutvume kohalike kultuuriväärtustega nagu kord ja kohus kuigi üksik kaljuserval kükitav leina-kivitäks Oenanthe lugens #31 ja sini-kivirästas Monticola solitarius #32 kipuvad tähelepanu eemale tõmbama. Hauakambrites olevatelt kiilkirjas tekstitest uute liikide korjamine on suhteliselt keeruline ja jätame esialgu need liigid nimekirja lisamata.

Hatseptsuti surnutempel ja Mnemnoni kolossid on järgnevad peatuskohad.
Ühe põllu ääres saame korralikult vaadelda valgekael-kiivitajaid ja kõrbeleevikesi Bucanetes githagineus #33.
Pärast külastame veel kohalikke alabastrimeistreid. Kaubandustegevusest oleme juba suhteliselt küllastunud. Käime korraks poes sees ja tegeleme enamiku ajast poe kõrval must-harksaba Milvus migrans #34, vaenukäo ja mesilasenäppide vaatlemisega. Kohalikud väikelapsed ründavad meid rahasaamise lootuses, poemüüjatel on lõunapalve aeg. Hatseptsuti templi ümber lendab üks aafrika kivipääsuke Ptyonoprogne fuligula #35.

Lõunale viiakse meid paadiga Niiluse teisele kaldale. Niilusel veedame ca 15 min ja satume taas linnuauku. Möödume paadiga kaldal passivatest haigrutest ja kurvitsalistest. Uutest liikidest korjame nimekirja sultantaida Porphyrio porphyrio #36 , karkjala Himantopus himantopus #37 , läikiibise Plegadis falcinellus #38 , kormorani Phalacrocorax carbo #39 , roo-loorkulli Circus aeruginosus #40, määramata viirese Chlidonias sp. #41, metstildri Tringa ochropus #42, naerukajaka Larus ridibundus #43.
Peame kaldalasuvas restoranis lõuna ja leiame Tarvoga veel natuke aega, et siin linde vaadata. Kahjuks jätsime toru maha, tõenäoliselt oleksime selle abil veelgi liike juurde saanud. Üks siidhaigur on meie läheduses ja Tarvo saab teda paari meetri kauguselt pildistada.

Viimane pikem ekskursioon tehakse Karnaki templisse. See on ehk kõige põnevam külastatud kultuuriväärtustest. Giid on meil tore ja seletab asjalikult tausta. Ka siin ei saa linnumehed rahu. Keset templit asub väike tehisjärv kus on paar siidhaigrut, metstilder ja poseeriv väikehaigur Butorides striatus #44 kes laseb end ka pildistada.

Õhtul hakkab linna kohal varblastel ööbimiskohta kogunemine ja loendame neid lühikese aja jooksul üle 600.

Pimedas tagasi sõites näen veel tänavavalguses ühe puul istuva kivikaku Athene noctua #45. See oli retke kõige produktiivsem päev.

Päevasummad:
Veisehaigur 600
Siidhaigur 400
Koldhaigur 50
Läikiibis 5
Kormoran 10
Valgekael-kiivitaja 10
Karkjalg 4
Tait 10
Kirju-kuningkalur 60
Sinihaugas 5
Roo-loorkull 5
Must-harksaba 5
Väike-mesilasenäpp 10
Suitsupääsuke 300
Pajuvarblane 300
Kõrbeleevike 100 ühes parves

21.12 Hurghada
Hommikul varavalges saame rannast uuteks liikideks 2 heletildrit Tringa nebularia #46, liivatülli Charadrius hiaticula #47, suurkoovitaja Numenius arquata #48, jäälinnu Alcedo atthis #49 ja kaugelt merelt lendava liivatiiru Sterna bengalensis #50.
Varsti stardime ATV safarile. Kahe tunni jooksul rallime möödakõrbe ATV’dega ringi. 60km/h eriti linde vaadata ei saa. Hingamisteed ja riided on liiva täis aga hing on rahul. Ainuke liik mille kõrbesafari produtseerib on beduiinikülas poseeriv munk-kivitäks Oenanthe monacha #51. Linde on 2 – üks noor isane, teine jääb määramata. Küla ümber lendab ka paar kivipääsukest ja mõni kõrberonk. Õhtupoole läheb enenetunne halvaks. Olen siiski “klassikalise-Egiptuse-turisti-kõhuhäda” külge saanud ja järgnevad 40 tundi olen poolsurnud. Tarbin hoolega kohalikke ravimeid ja hotelli öökapp võib oma ravimite selektsiooniga ka ühe keskmise vanaema rohukollektsioonile silmad ette anda. Meie grupist saab peldikusse sissekirjutuse vist iga teine hing. Enamasti kestab haigus umbes 2 päeva. Tarvo pikemaid retki sel ajal üksi ei tee. Üritab taksojuhtidelt teada saada kus prügila asub aga kohalikud vennikesed ei saa mitte aru mis hotell see “rubbish tip” on. Küsides hotelli registraatorilt prügila kohta vastab see, et Egiptuses tehakse kõik prügi energiaks ja prügilat polegi Hurghadas olemas. Allah akbar!

22.12 Hurghada
Ikka haiguse küüsis. Tarvo käib sel hetkel kuskil seiklemas kui mina hotelliaknast merd torutades ühe rannas tegutseva noore rand-siidhaigru Egretta gularis #52 leian. Õhtul läheb tervis paremaks. Tarvo näeb kolme vaenukägu.

23.12 Hurghada- El Gouna- Hurghada
Hommikul tegutseb rannas 12 nõgikajakat ja ka Tarvo saab seekord liigi kirja.
Otsime endale takso kes meid El Gouna golfiväljakule viiks. El Gouna asub ca 30 km Hurghadast põhjas. Leiamegi kaks jorssi kes koorivad meilt ca 200 EEK-i 70 km tripi eest. Ei viitsi hinna pärast maadlema ka hakata ja kihutame golfiväljakule kohale. Paik pidi eelinfo põhjal suhteliselt hea linnukoht olema. Ala on suur, hekke ja väikseid tehislahti on siin palju. Siiski linnuelu pole suurem asi. Ehk sõltub siinne lindude hulk ka aasta- ja päevaajast. Kolame mööda golfiväljakut paar tundi ringi siis tulevad meite omad taksojuhid meile järgi. Põõsastest leiame ca 5 sinirinda Luscinia svecica #53, väike-põõsalinnu Sylvia curruca #54, ca 50 sametpea-põõsalindu ja palju väike-lehelinde. Muruplatsidel tegutseb palju linavästrikke, veisehaigruid, 1 liiv-kivitäks Oenanthe isabellina #55 ja 3 kaelustäksi Saxicola torquata #56.

Tagasi Hurghadasse sõites näen bussiaknast rannas kajakaparve ja teeme kohe peatuse. Väikeses kajaparves on 15 salenokk-kajakat Larus genei #57, 3 liivatiiru, paar räuska, hõbekajakas, rannas tegutseb üks mustjalg-tüll Charadrius alexandrinus #58 ja punajalg-tilder Tringa totanus #59. Politsei vältimiseks laseme siit ehituspiirkonnast suhteliselt ruttu jalga.

Ülejäänud päev kulgeb päikest võttes ja teisi taastusravi protseduure läbi viies.

24.12 Hurghada – Giftun Island – Hurghada
Täna on snorkeldamise päev. Start on kl.9.00 paiku. Tarvo jääb hotelli puhkama, meie kaaslane Maris on haige.

Juba sadamas tegutseb palju valgesilm- ja nõgikajakaid. Hiljem haagivad end laevale sappa ja saan neist seebikaga mõned hädised pildid teha. Palju suurem rõõm on aga üksikust pruunsuulast Sula leucogaster #60 kes kraaksudes ja kajakaid ahistades meie laeva tükk aega saadab. Merel näen ka üksiku kalakotka.

Elu esimene snorkeldamine pole just väga edukas kuna kalarefleksid on kehvalt välja arenenud. Enamik ajast vees kulub lainetega võitlemisele ja soolase merevee kopsudest välja tatistamisele. Veealune maailm on tõeliselt fantastiline, kalad tapvalt värvilised. Laeva pardal olles toidame neid (mis iseenesest pole ilus tegevus) riisiga mis peaks hoopis meie lõunasöök olema. Kalad tulevad karjakaupa kohale ja poseerivad kenasti. Giftuni saar on lihtsalt öeldes beach ja hunnik liiva. Taimestikku näha pole ja linnumehele siin midagi atraktiivset pole. Lesime siin tunnikese. Kogu rand on täis kivistisi, millede kaasatoomine on keelatud.

25.12 Hurghada
Viimane päev. Viimase liigina korjame nimestikku beachil tegutseva plüü Pluvialis squatarola #61. Lõuna ajal lendame tagasi kodumaale. Kuna samal ajal elutses Punase mere teisel kaldal Sharm El Sheikis Mati Kose siis pidasime temaga linnuvõistlust. Meie nimekiri sai mõne liigi võrra küll pikem aga meil oli ka suurem meeskond. Tundub, et tavalisel turismireisil üle 60 liigi kirja saamine võib detsembrikuisel Egiptimaal üpris keerukas olla.

Lisainfo:

- reeglina annavad giidid esimestel päevadel päris täpsed instruktsioonid kuidas kuskil käituda, mida süüa ja juua, mis ravimeid haiguse korral võtta jne. Tihti on ka igas grupis mõni inimene, kes on eelnevalt islamimaades käinud ja ka neilt saab nõu.

- kui tahad minna tõsisele linnuretkele siis tavaline turismipakett pole kõige parem variant. Tasub üritada ise oma marsruut välja mõelda, kuigi Egiptuses omapäi liikumine on keeruline. Väldi kuurordipiirkondi kuna seal erilist linnuelu pole. Tavareiside puhul on võimalus valida erinevaid retki kuurordilinnast väljapoole. Neid tasub alati lisaks võtta. Eriti hea linnukoht on näiteks Luxor.

- linde leidub eelkõige seal kus on siseveekogusid ja lopsakamat taimestikku. Head kohad lindude vaatlemiseks Egiptuses on kogu Niiluse äärne piirkond, mujal võib linde leida golfiväljakutel (El Gouna), reovee puhastusjaamades (Sharm El Sheikh) ja prügilatel (Hurghada). Prügilatele on raske pääseda, sest taksojuhid ei saa reeglina aru kuhu soovitakse sõita. Samuti võib politseiga probleeme tekkida kuna arvatakse, et tegemist on spioonidega, kes filmivad prügilatel Egiptust diskrediteerivaid materjale.

- hommikuti võib päris külm olla. Soojad riided võta kindlasti kaasa.