Reisipäevik: Maroko ja Lääne-Sahara 17.3.- 1.4.2011

Maroko ja Lääne-Sahara 17.3.- 1.4.2011

Kirja pannud: Uku, Rene, Andrus

Retkenimekiri/Triplist

Maroko on olnud Euroopa linnuvaatlejate seas aastakümneid soositud retkepiirkond . Nüüd, kui Lääne-Sahara poliitiline olukord on rahunenud, kuid tulevik endiselt segane, on ka see ala Lääne-Palearktise piirialana populaarsust kogumas. Otsustasime kahe nädalaga nende kahe piirkonna parimate linnukohtadega tutvuda ja näha niipalju linnuliike kui võimalik. Oma võimeid hindasime ilmselgelt üle, kuna tegemist on nii suure ja mitmekesise alaga, et kaks nädalat jäi suurte vahemaade katmiseks ja põhjalikuks vaatlemiseks ilmselgelt väheks. Kokku kohtasime 215 linnuliiki, lisaks mõned imetajad, roomajad ja kahepaiksed.

Pika otsimise peale otsustasime lennata läbi Pariisi Cassablancasse. Cassablanca sobis lennuaegade ja meie marsruudiga kõige paremini. Lennupileti hind edasi-tagasi tuli ca 300 EUR. Lisaks broneerisime aegsasti rendiauto, mudeliks valisime Renault Kangoo, mille kahe nädala rendihind oli 490 EUR.

Maroko raha on dirham, 1 EUR = 11,17 MAD.

17.3
Lend Riia ja Pariisi kaudu Cassablancasse. Pariisi lennuväljalt saame kirja 7 liiki . Cassablancas maandume pimeduse saabudes. Pärast väikest orienteerumist leiame rendiauto, milleks on seekord Toyota Corolla (mitte tellitud Renault). Kohe kui saame ahmedidega paberiasjad aetud, jätkame matka lõuna suunas. Autojuhiks on Andrus, kes saab kohalikus liikluses väga edukalt hakkama. Teel saame esimesed liigid nähtud – lennujaamas röökiv jämejalg, Marrakeshis öövalguses istuv valge-toonekurg ja muud tavalisemat tavotti.

Esimese rarina saame kirja surnud inimese, kes lebab tekkidesse mähituna liiklusõnnetuse sündmuskohal. Järgnevatel päevadel näeme tee ääres mitmeid romusid ja kogeme ka ise liikluses paari ohtlikku olukorda. Liiklus on suurlinnades suhteliselt hüsteeriline – kahest sõidureast saab tihti neli, valgusfoorid ei pruugi korralikult töötada jne. Suurtel teedel on liiklus reeglina korrektne,vaid rekkamehed kipuvad vahel natuke ülbitsema ja teed oma mängumaana kasutama. Samas on politseikontroll Marokos tihe (loe altpool). Tihti näeb teedel vanu halvas seisukorras autosid, mis liiklust pidurdavad ning ohtlikke olukordi tekitavad. Veoautode koormad on sageli 5-korruselise maja kõrgused ja sealt võib iga kell mõni heinapall või limonaadipudel alla sadada.

Eesmärgiks on ööseks Oukaimedeni mäe lähistele jõuda. Mägedes kuuleme esimese salupälli. Kõrgemale sõites läheb õhk järjest külmemaks. Lööme telgi mäe jalamile tee serva üles ja jääme väsinutena kohe magama.

Vaatlused:

Cassablanca airport
Jämejalg 1 h

Ourika lähistel
Salupäll 1 s

18.3
Ärkame aedbülbulite ja musträstaste kisa peale esimeses valguses. Selgub, et telgi oleme püstitanud bussipeatusesse. Telgikoht on ilmselt hästi valitud, sest hommikune linnumöll mägiküla ümbruses on väga lubav. Retkeliike ja lifereid tuleb kenasti. Oukaimedeni suusakeskuseni on ca 40 km sõitu ja läbime selle lõigu vaikselt peatusi tehes ning vaadeldes. Tavaliste liikidena kohtab siin jõgivästrikke, aedbülbuleid, hoburästaid, lääne-pöialpoisse, viinamäe-tsiitsitajaid, musttihaseid, suurnokki, kanaari sinitihaseid, mustpea-põõsalinde, punarindu. Magusamatena liikidena registreerime must-kivitäksi, 2 kivikakku, kivipääsukese ja 3 aafrika roherähni.

Oukaimedeni külas võtab meid vastu lumine maastik, niipalju siis Eesti talve eest põgenemisest. Mis seal ikka, autost välja ja järgimisi targeteid otsima. Sarviklõokesed ja kaljuvarblased on autoparklas kohe hõlpsasti leitavad. Kõnnuleevikesi peame natuke aega ootama, kuid neidki on siin arvukalt ja osad lasevad väga lähedale. Mägi- ja kaljuhakid on siin samuti esindatud. Habekotka staiamine tulemust ei too aga see liik ongi siin suhteliselt harv.

Teeme kohalikus restos lõunasöögi ja menüüs on meie retke esimene tajine. See on traditsiooniline Maroko liharoog. Savipotis küpsetatud hea kraam, mida ka järgnevatel päevadel sageli tarbime. See söögikord osutus reisi kallimaks, umbes 9EUR. Kohalikud kaubitsejad üritavad turistidele fossiile ja ametüste pähe määrida. Suusaturiste voorib järjest juurde. Oukaimeden on tõsine turistiauk, kuhu tasub rahva vältimiseks igal juhul varahommikul tulla.

Liigume tagasi allapoole, teelt taas uusi liike võttes. Mägiojadelt vesipapi leidmine ei õnnestu, kuid muid metsaliike tuleb mõni lisaks. Okasmetsavööndist allapoole jõudes hakkavad biotoobid juba kuivemaks muutuma. Saame esimesed diadeem-lepalinnud kirja. Proovime mägijõgedelt maroko linavästrikku leida ja raske ürituse järel leiamegi ühe linnu klibusel jõerannal tegutsemas.

Asni lähistel on kena jõesäng (kohalikus keeles oued) ja siin teeme pikema peatuse, kuid midagi märkimisväärset ei leia. Jätkame lõuna poole Aoulouzi suunas kuni pimedani. Teel teeme peatusi ja kuuleme ühe kodukaku.

Öine programm näeb ette kõrbe- ja punakael-öösorri otsimise. Aoulouzi sorrivaatlus ebaõnnestub, võib-olla oli ilm liiga tuuline. Enamus retkelisi on siin punakael-öösorri kohanud. Sõidame järgmisesse kohta, otsima kõrbe-öösorri. Pimedas on õige koha leidmine väga keeruline ja lõpuks teeme suvalisest kohast öise rännaku ees kostva mühiseva jõe poole. Eelmistel päevadel on siinkandis olnud suur sadu ja jõgedes on veeseis kõrge. Peale konnade ja lendu ehmatatud vuti ei näe me midagi. Ümbruskond ei sobi ööbimiseks hästi ja otsustame edasi sõita. Suurele teele keerates näevad Rene ja Andrus teel ühe kõrbe-öösorri lendu tõusmas ja see jääbki öö ainukeseks sorrivaatluseks, hoolimata mitmest kuulamispeatusest parimas biotoobis. Sorri nägemine süstib lootust, pargime end jõekaldale telkima ja otsustame varahommikul uuesti proovida.

Vaatlused:

Douar Ouriki lähistel (ööbimiskoht) (N31.34411 W007.75602)
Viinamäe-tsiitsitaja 2
Jõgivästrik 5
Aedbülbül +
Mägitsiitsitaja 5
Mestvint ++

10-12 km enne Oukaimedeni
Kivikakk 2
Must-kivitäks 1
Aafrika roherähn 3 (N31.23839 W007.80739)

Oukaimeden (N31.20434 W007.86102)
Kõnnuleevike 40
Sarviklõoke 60
Kaljuvarblane 60
Must-lepalind +
Kaljuhakk Pyrrax 10
Mägihakk 2

Teel alla
Raudkull 1

Ristmik NW
Kuuse-käbilind 1 h

Outguali lähedal (N31.27275 W007.91274)
Diadeem-lepalind 1/1
Raudkull 1
Mustpea-põõsalind 6
Kaelustuvi 50

Teel
Sinirästas 1

Sild Tahnaouti ja Moulay Brahimi vahelisel maanteel (N31.31369 W00795873)
Linavästik ssp. subpersonata 1 + ssp. alba 1
Jõgivästrik 2

Roostiku- ja põõsastikurikas oued Moulay Brahimist ca 1 km (N31.27591 W007.96286)
Tikutaja 1
Veisehaigur 10
Punarind 1
Jõgivästrik 2
Väike-lehelind 3
Kalda-rädilind 2
Valge-toonekurg 1

Teel (Imarigha)
Diadeem-lepalind 1/
Madukotkas 2
Raudkull 2

Teel
Hallhaigur 1
Kodukakk 1 s

Ait Bou Messaoud lähedal (N30.58333 W008.39426)
Kõrbe-öösorr 1
Jämejalg 1
Põldvutt 1

19.3
Ärkame kella 4.00 paiku ja sõidame maanteele sorre otsima. Kahjuks on hommikune liiklus ootamatult tihe ja pettunult pöördume telgi juurde tagasi. Viimasel hetkel otsustame veel mõned kruusateed läbida ja esimesel teel näeme aiapostil loorkakku istumas. Kena vaatlus seegi, kuid sorre me ei leia. Heidame veel enne päikesetõusu paariks tunniks magama.

Hommikul ärkame halltsiitsitajate ja kivi-tuttlõokeste koori peale. Oleme keset linnurikast põllumajandusmaastikku. Rohevinte, ohakalinde, välja-väikelõokesi, kõnnu-põõsalinde, sametpea-põõsalinde, sookiure ja teisi liike sebib siia-sinna. Vutt laulab innukalt.

Peale kerget hommikukohvi jätkame teed ranniku suunas. Läbime erinevaid põllumaastikke, kus linde on ohtralt. Neist märkimisväärsemad on 3 kääbuskotkast, 2 berberi harakat, väikepiiritajad, hõbehaukad, 3 purpurhaigrut, vaenukäod, mesilasenäpid.

Oued Massasse jõuame keskpäeva kuumuses. Enne kaitsealale sisse sõitmist käime ümbritsevas põllumaastikus, kus näeme esimesed mauri käosulased, lääne-lehelinnud ja valiku veelinde. Esimese mustkiird-tšagra kuuleme kaitseala väravate lähistel. Enne kaitseala seisab esimene kohalik “linnugiid”. Neid kohtame edaspidi erinevates linnukohtades korduvalt. Kui Uku vilistab tšagra häält, hakkab ka see tüüp kohe oma vileoskusi eksponeerima ise vahel hõigates: “Tchagra-tchagra! Oh my god! Oh my god!” Siis patsutab rahulolevalt oma eesli turjale ja pakub meile eeslitakso teenust: “Berber taxi! Four wheel drive!”. Kuna meil on oma Toyota-eesel olemas, siis otsustame kaitsealale sisse sõita, lootes, et kohalikud enam pinda ei käi. Aga kus sa sellega, sest kohe kaitseala väravas tolkneb paarkümmend tüüpi, kes meil autol järel jooksma hakkavad. Üks seltsimees tuleb siis meile autoparklani järele ja ütleb, et ilma giidita kaitsealale siseneda ei saa. Tema on ametlik valvur ja näitab tõendit (ehk ise Photoshopis valmis vorpinud). See on ilmselt jura, aga kuna tüüp tahab meilt vaid 150 MAD kasseerida siis otsustame kaitsealale sisse minna. Sell lubab meile tšagrat lähedalt näidata. Kohe parkla juures kuulemegi taas tšagrasid vilistamas ja suudame ühe linnu varsti põõsastest üles leida,vaid Rene ei näe lindu korralikult ja läheb giidiga veel põõsaste vahele trampima. Giidi linnuotsimismeetodid ei vasta just Euroopa kaitsealadel kehtivatele normidele. Linnu leidmiseks raputatakse põõsast ja pillutakse linnu suunas kive. Loodusturism eksole. Giidi hirmutatud lind jääb Renel nägemata ja tuju morn. Lind on peidulise eluviisiga, enamik vaatlejaid on teda näinud ainult hetke. Seekord on õnn meie poolel, kaitsealal jalutades leiab Rene ise kaks lindu heinamaal sisalikke söömas. Linnud on väga julged, Uku ja Andrus saavad päris lähedalt linde pildistada. Lisaks on siin ka paar berberi kivikana.

Igaljuhul järgnevatele Oued Massas liikujatele ei soovita kaitseala väravatest sisse minna. Olulised liigid leiab kõik ka servaaladelt ja biotoop on sama. Samas väldite niimoodi kohalikke järeleandmatuid “linnugiide”.

Tšagrasid kuuleme kokku 7, neist mitmed väljaspool kaitseala piire. Väike-kaldapääsukese leiame jõge ületava silla juures pääsukeseparvi staiates. Lisaks on ka muid pääsukesi ja piiritajaid. Näeme 5 minutiga 5 liiki pääsukesi! Liigume põldude ja ojade ümbruses kuni viimase valguseni. Diadeem-lepalind on siin piirkonnas väga tavaline. Põllud on haigruid täis ja märjematelt laikudelt leiab ka muid veelinde. Põõsastikes on läbirändavaid värvulisi. Andrus näeb retke ainukese väikehüübi ja ühel jõesoodil loendame 21 marmorparti. Päeva viimaseks linnuelamuseks jääb ca 4000 suitsupääsukese ööbimislennu vaatlemine.

Oued Massast suundume Agadiri lennujaama lähedastesse metsadesse,seal on avatud metsa, kus võib elutseda punakael-öösorr. Kuulame ja mängime makilinti, kuid tulemust ei ole,ainult mõned jämealad on läheduses häälitsemas. Viimase katse sorre leida teeme Agadiri kuningakoja läheduses, kuid kahjuks seikleme liikluses ja pimedas linnas tulutult ega leia seda õiget sorrikohta üles. Lõpuks oleme sorriprogrammist nii väsinud, et sõidame esimesse ettejuhtuvassse hotelli. Hotelli hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea, kolmene tuba maksis 35EUR.

Vaatlused:

Ait Bou Messaoud lähedal (N30.58333 W008.39426)
Loorkakk 1
Halltsiitsitaja 20
Välja-väikelõoke 1
Hänilane 3
Sookiur 10
Roostepart 3
Punakurk-põõsalind 1
Kõnnu-põõsalind 10
Küla-turteltuvi 2
Kivi-tuttlõoke 10
Väiketüll 1
Pajuvarblane 2
Rohulind 5
Põldvutt 1
Rohevint 20
Ohakalind 10
Mustpea-põõsalind 3
Väike-põõsalind 2
Koduvarblane 50
Kanepilind 10
Suitsupääsuke 10
Sametpea-põõsalind 1
Külatsiitsitaja 1

Teel
Lan mer alg 2
Lan sen sen 1

Teel
Kääbuskotkas 3
Must-harksaba 2
Berberi harakas 2

Oulad Teima
Väikepiiritaja 12
Hõbehaugas 2 (N30.36957 W009.09711)
Vaenukägu 1

Draid
Purpurhaigur 3
Vaenukägu 1

Oued Massa piirkond
Kärbsenäpp sp. 1
Mauri käosulane 10
Lääne-lehelind 1
Kõrkja-roolind 3
Tiigi-roolind 3
Diadeem-lepalind 6
Külatsiitsitaja 3
Tuttvart 2
Väikepütt 5
Kaelustäks 5
Siidhaigur 10
Mustkiird-tšagra 7 (N30.05659 W009.65545)
Heletilder 4
Kalakotkas 1
Berberi kivikana 2
Must-harksaba 5
Põldvutt 1
Randpiiritaja 2
Väike-kaldapääsuke 1
Jäälind 2
Läikiibis 3
Rooruik 1
Marmorpart 21 (N29.98873 W009.65554)
Väikehüüp 1
Suitsupääsuke 4000

20.3
Kell 15.30 lahkume hotellist ja sõidame kiiresti Cap Rhiri, et varavalges staiamisega alustada. See on Maroko soosituim merevaatluse koht. Paaritunnise staiamise parimateks liikideks on 1 suuränn, 1 vahemere kajakas, 300 suulat, mõned mustvaerad ja möödalennul olevad 12 kaljuiibist. Ümbritsevatel põldudel on paar vahemere kivitäksi, sinirästas ja välja-väikelõokesi. Kohalikud kalamehed õngitsevad merest kalmaare välja ja üks mees lööb peitliga kividelt mingeid tigusid lahti. Ümbruses on näha teisigi toksijaid. Kui see on nende igapäevane töö, siis on Euroopa tigude hinnad mõistetavad. Terve päeva küürakil ookeani äärsetel kaljudel, laine aeg ajalt kuklasse pritsimas. Karm töö.

Kuna kaljuiibiste vaatlus oli liiga põgus, suundume edasi põhja Tamri suunas, et linde paremini näha. Leiame esimese parve juba enne Tamrit tee servas tegutsemas,lisaks on siin suur randpiiritajate koloonia (400+). Kaljuiibised poseerivad kenasti ja saame seda ülimalt haruldaseks jäänud liiki pikalt vaadelda. Oleme õnnelikud, et ei pea Tamrisse sõitma, seal on kohalike nn linnugiididega alati mingi jama tekkinud ja seetõttu on meil ootamatult tekkinud graafikuväline aeg. Tagasisõidul on Cap Rhiris üks parv teest lausa mõne meetri kaugusel. Ilmselt liigne usaldavus ongi sellele liigile saatuslikuks saanud.

Agadiris teeme oma järjekordse tajini peatuse ja jätkame teekonda Lääne-Sahara poole, vaadates teel randu ja põõsastikke läbi. Õhtuks jõuame Guelmimi piirkonda. Oued Sayedis on pajuvarblaste hiigelparv (1500+). Ööbima jääme Oued Boukila juurde. Siit leiame järgmise targetina kõrbe-puhmalinnu (sahara alamliik), lisaks näeme esimesed kõrbe-kivitäksid, berberi kivitäksid, laulu-põõsalinnu ja muid pudinaid. Rene saab lõpuks enne loojangut väikse jooksuotsa teha.

Cap Rhir 6:30 – 8:50 (N30.63129 W009.88757)
Suuränn 1 r
Suula 300 r
Mustvaeras 6+2 r
Väikekoovitaja 2 r
Kaljuiibis 12 N
Tutt-tiir 20 r
Vahemere kajakas 1 ad r
Vahemere kivitäks 1/
Välja-väikelõoke 30
Vaenukägu 1
Sinirästas 1
Punapea-õgija sen 2 p

N suunas
Kaljuiibis 26
Randpiiritaja 400
Kõnnu-põõsalind 2

Agadirist 15 km N (N30.58776 W009.75970)
Metstilder 1
Linavästrik alba 3
Tõmmukajakas 1 rõngas loetud

Agadiri sadam (N30.43992 W009.65050)
Naerukajakas 3
Kajakad sp Larfus/arg 4000
Karkjalg 1

Oaas Tiznitist N
Lääne-lehelind 1
Väike-lehelind 5
Punakurk-põõsalind 1

Teel
Tuttlõoke 1 – esimene kindlalt määratud

Tagantist edasi
Kõrbeleevike 2
Tanutäks 1

10 km enne Guelmimi
Punakurk-põõsalind 1
Kõrbeleevike 3

Mingi joogikoht (N29.71994 W009.70602)
Kõrbeleevike 2
Välja-väikelõoke 11

Oued Sayed
Pajuvarblane 1500

Oued Boukila
Berberi-kivitäks 6
Kõrbe-kivitäks 4
Kõrbe-puhmalind 1
Roostepart 4
Metstilder 3
Lepalind 2/1
Punakurk-põõsalind 8
Lääne-lehelind 1
Punapea-õgija 3
Laulu-põõsalind 1

21.3
Trambime enne hommikusööki taas Oued Boukilas, nähes palju värvulisi. Lisaks kuuleme esimesed kõrbejooksurid.

Guelmimist 22 km lõunas on head lõokestepõllud ja meie järgnev linnustop osutub taas väga produktiivseks. Näeme kenasti kõrbelõokest, suurnokk-lõokest ja kõrbe-sarviklõokest. Lisaks liigub üle kõrbe pääsukeste ja mesilasenäppide rändeparvi.

Edasi sõites märkab Rene auto kohal taplevaid pistrikke. Kõnnupistrik on tuuletallajate territooriumile lennanud ja nüüd pekstakse teda väiksemate suguvendade poolt minema. Taas kõigile lifer.

Läbi Tan-Tan linna sõites saame esimest korda Maroko politsei karmi kätt tunda. Kuna Andrus ei peatanud stoppmärgi taga, siis väänatakse meile 500 MAD suurune trahv. Välja keerutamine ei õnnestu. Maroko politsei terav silm valvab sind igal pool. Peaaegu igal ristmikul on paar-kolm isendit sind jahtimas, et väiksemagi vääratuse eest kuni 700 MAD suurune arve kirjutada. Maroko politsei korruptiivsuse kohta on erinevaid hinnanguid. Osad on saanud end 100 MAD’i eest patust vabaks osta, aga tihtipeale on need sellid äraostmatud. Vaid väga üksikutel linnumeestel on õnnestunud Maroko reisil liiklustrahvist pääseda. Taas punkt kirjas.

Samal ajal, kui Andrus politseiga maid jagas, nägi Rene nende taga üht täksi. Loomulik instinkt tõstis binokli kohe silmile ja oh sa püss, siis läks alles kisaks. Araabiamaade kaameraparanoiaga polnud Rene varem kokku puutunud. Õnneks sai kiirelt rahu sõlmitud, sest üks politseinik oli binoklit kunagi varem (ehk eelmise sõja ajal?) näinud.

Mida lähemale Lääne-Saharale, seda tihedamaks politseikontrollid muutuvad. Kokku peatab politsei meid sel retkel 17 korda! Iga kord samad küsimused: “Nationality? Occupation? Destination? Passports!”. Loogikaga pole kogu protseduuril mingit pistmist. Seega kannatlikkust! Igal juhul tasub eeltäidetud prantsuskeelseid politseikontrolli ankeete hunnik kaasa võtta. Mitmes punktis säästsime selle tõttu kümneid minuteid, et olime kodus need valmis teinud. Ametiks pakkuge alati bioloogi. See on linnuvaatlejate puhul väga töötav versioon. Optikaga lehvitada ei tasu.

Tan-Tan’ist lääne pool teeme “elektripostibiotoobis” raptoristopi. Näemegi kohe esimesed röövlinnud ja tundub, et mingi liikumine on käimas. Jätkame sõitu ja autoaknast näeme järjest ranniku suunast tulevaid harksabasid, loorkulle ja pistrikke. Kuna aega on meil vähe, siis pikemat rändevaatlust teha ei saa, aga proovime väikeste peatuste ajal kõik röövlinnud kirja saada. Lisaks röövlindudele näeme ka 8-isendilise must-toonekurgede parve. Päevasummana saame kirja 86 soo-loorkulli, 56 roo-loorkulli ja 300 must-harksaba. Kogu see ränne toimus vaid 100 km rannaribal Tan-Tan’i ja Khnifissi vahel. Ilmselt on siin mingi koht, kus teatud ilmastikutingimustes linnud alla tulevad. Oh, oleks vaid olnud aega kuskil rahulikult seda rännet jälgida. Kahjuks oleme oma marsruuti planeerides liiga suure tüki neelata võtnud.

Teel vaatame kiirelt mõned jõesängid (ouadid) läbi ja jõuame õhtuks Khnifissi kaitsealale. Kuna siin peaksid keset laguuni lõunakajakad pesitsema, siis torutame siin aktiivselt. Linnud jäävad siiski liiga kaugele ja saame kohaliku kalamehega kaubale, et viib meid 350 MADi eest paadiga laguunile. See on üks igavesti tore retk. Lindudele pääseb suhteliselt lähedale ja nii saame Khnifissi kajakate segase eraeluga tutvuda. Ühesõnaga, siin on korraga 4 liiki suuri kajakaid ja lisaks hübriide. Seega nende määramine on nii raske kui linnumääramine üldse olla võib. Teeme hunniku pilte kodus sortimiseks. Igal juhul merikajaka, lõuna-hõbekajaka ja tõmmukajaka saame turvaliselt määratud. Üks lind on ilmselt puhas lõunakajakas. Vähemalt paar isendit on hübriidid, kelle geneetilist päritolu pole ilma DNA testideta võimalik kindlaks teha. Lisaks on alal flamingosid, luitsnokk-iibiseid ja paar tuhat kahlajat.

Ööbima sõidame 100 km lõuna poole. Teeme esimese öise kõrberetke. Ühtegi lindu või imetajat ei näe, kohtame sisalikke ning erinevaid selgrootuid: ämblikke ja põrnikaid/mardikaid. Öösel algab liivatorm ja peenike liiv pääseb isegi suletud telki.

Oued Boukila
Kõnnu-põõsalind 1
Punakurk-põõsalind 8
Lääne-lehelind 2
Stepiviu 1
Kõrbejooksur 2 h

Guelmim 22 km S (N28.84932 W010.24126)
Kõrbelõoke 3
Vaenukägu 1
Kõrbe-sarviklõoke 4
Suurnokk-lõoke 5
Berberi kivitäks 10
Pruunselg-põõsalind 3
Kõrbejooksur 4
Kõrbeleevike 50
Välja-väikelõoke 35
Stepiviu 1
Mesilasenäpp 50 r

Teel
Suurnokk-lõoke 1
Mesilasenäpp 27
Kõnnupistrik 1 (2a) (N28.66596 W010.62845)

Tan-Tan
Veisehaigur 50

Tan-Tan – Khnifiss laguun lõigul toimuv ränne (Andruse kommentaar: ränne algas mõnevõrra varem, meie tegime veidi pikema rändevaatluse punktis N28.48114 W011.30064, lisaks fikseerisin koha rändekoridori lõpuosas, kus linnud justkui ookeanilt üles tõusid N28.30537 W011.51084)
Kõnnupistrik 1
Must-toonekurg k8 (N28.32010 W011.49014)
Vaenukägu 1
Soo-loorkull 47/36/3 = 86, neist ühel sinised tiivamärgised (ilmselt Hispaania lind)
Roo-loorkull 28/9/19 = 56
Must-harksaba 330
Tuuletallaja 35
Stepiviu 5

Oued Chebeika (N28.29052 W011.53257)
Mustjalg-tüll 22
Räusk 2

Oued Ma Fatma
Flamingo 22

Khnifiss laguun (N28.02877 W012.23975)
Jooksurlõoke 2
Punapea-õgija (ssp. badius)
Merikajakas 8
Lõunakajakas 1
Kalakotkas 1
Luitsnokk-iibis 6, ühel rõngas loetud
Merisk 80
Vöötsaba-vigle 100
Mustsaba-vigle 1
Leeterüdi 10
Kormoran 20
Plüü 20
Soorüdi 100
Kahlaja sp 1500
Punajalg-tilder 20
Liivatüll 1
Väike-lehelind 10
Punakurk-põõsalind 1
Flamingo 30
Väikekoovitaja 3
Suurkoovitaja 5
Kivirullija 5
Naerutiir 1
Rabapistrik 1
Roo-loorkull 3
Hänilane ibe 3
Vihitaja 2
Räusk 1

22.3
Esimeses valguses vaatame merele, kuid ainukese asjaliku linnuna saame kirja atlantise tormilinnu. Aastaaeg on merelindude vaatlemiseks ebasoodne.

Enne Layounne teeme kõrbes peatuse, nähes taas kõrbe-puhmalinde, jämejalgu, täkse ja lõokesi. Layounne jõel on kena linnuelu. Solgises ja plastikut täis vees sulistavad marmorpardid, karkjalad, flamingod, taidad, väikepütid, laugud, tulipardid, tüllid ja tildrid. Kogu Layounne linn on militaarvormis inimesi täis, seega oma optikaga siin väga poseerida ei taha. Muidu viivad ahmedid meid veel ülekuulamisele. Lääne-Saharas pesitsev Maroko politsei ja sõjavägi on optika osas väga paranoiline ning seega mundriga meeste läheduses tasub madalat profiili hoida (nagu ka muudes araabiakeelsetes riikides).

Layounnest idas on L’messeied’i oaas. Sinna sõidul teeme oma esimese suurema sõiduvea. Suur kinnisvaramull on linna piire muutnud ja seetõttu hindab meisterorienteeruja maastikumärke ja kaugusi valesti ning sõidame õigest kohast oma 30 km mööda. Seega ca 60 km viga ning Uku ja Andrus saavad nüüd tükk aega rahulolevalt Rene kallal nokkida. Õnneks toob viga meile uue liigina sahara vadavilbase. L’messeied’i oaas uusi liike ei produtseeri, lootsime leida harakkäo või mis iganes kõrbest ainukesele rohealale kukkunud linnu, kuid ei midagi. Jätkame lakoonilist sõitu mööda kõrbe.

Lemsidi lähistel teeme ühel rohelisema maalapi juures peatuse ja näeme mõned lõokesed, põõsalinnud, täksid ja kiurud. Rohelus kõrbes on hea linnumagnet.

Chtoukani kohviku juures on mitu aastat tegutsenud Lääne-Palearktise ainuke pugalronga paar. Leiame staarlinnud minutiga.

Seejärel teeme kohvikus tajine’d ja jätkame sõitu ööpimeduses kuni Dakhlani. Enne Dakhlat on kõige aeganõudvam politseikontroll, kus peame ootama pool tundi. Meie detailsed andmed kirjutatakse käsitsi kuhugile hirmsuurde kausta. Tiigrihüpet neil pole olnud ja ühtegi arvutit kontrollpunktis ei leidu. Väikse sebimise peale leiame väga odava hotelli, kolmene tuba 10,75 EUR. Igaks juhuks kontrollime madratsite aluseid, lutikate tegutsemismärke õnneks ei avastanud. Dušš ja wc asuvad koridoris. Ajab asja ära, kuigi väga spartalik urgas.

Vaatlused:

Rannik Tarfaiast 30 km idas (N27.98825 W012.60996)
Atlantise tormilind 1
Suula 5

100 km enne Layounne (N27.92610 W012.88117)
Kõrbe-puhmalind 5 (E)
Kõrbe-kivitäks 4 (VP)
Jämejalg 3
Nõmmekiur 1
Jooksurlõoke 3
Punapea-õgija 1
Kivi-tuttlõoke 4
Berberi kivitäks 4

Layounne jõgi (N27.16185 W013.19391)
Naaskelnokk 3
Väikerüdi 3
Tulipart 2
Liivatüll 40
Mustjalg-tüll 15
Punajalg-tilder 10
Flamingo 9
Marmorpart 9
Väikepütt 2
Vihitaja 5
Karkjalg 200
Lauk 300
Tait 30
Luitsnokk-iibis 5

Layounnest 20 km SE (N27.00090 W013.08474)
Sahara vadavilbas 9
Kivitäks 2

L’messeied oaas (N27.04170 W013.09491)
Laulu-põõsalind 2
Mustpea-põõsalind 1
Sametpea-põõsalind 10
Lääne-lehelind 1
Must-kivitäks 1
Kõrbeleevike 2

Dakhla 420 post (N26.53076 W013.85596)
Metskiur 10
Kõnnu-väikelõoke 10
Nõmmekiur 2
Kõnnu-põõsalind 1
Sametpea-põõsalind 3
Punakurk-põõsalind 1
Kõrbeleevike 2
Kivitäks 1
Kõrbe-kivitäks 2
Põldvutt 1
Tuttlõoke 4
Välja-väikelõoke 2

Dakhla 201 post
Kõrberonk 1

Chtoukan (N24.66897 W014.86981)
Pugalronk 2

23.3
Hommikune äratus on mõnele meist ehmatav. Kell 5.00 algab akna taga jube undamine, mis muutub sujuvalt muezzini palvelekutselauluks. Meie hotell asus kohe moššee kõrval. Peale sellist äratust oli uni läinud ja suundume kohe Dakhla neemele. Neemele viiva tee leidmine võtab natuke aega. Neeme tipus on lobudikke täis kalameeste küla. Kahjuks on just hommikul mõõn ja linnud hajuvad rannas kaugele ja peame neile paljajalu järele kõmpima. Igatahes otsitava kuningtiiru leidmine ei võta kaua aega. Näeme kokku seitse isendit ja saame järjekordse targeti kaelast. Alal on kokku üle 4000 kahlaja kellest saame läbi vaadatud vaid murdosa. Lisaks on siin tuhandeid kajakaid. Rõngalugejale, laridistile ja kahlajafanaatikule on siin paradiis ja paar päeva kuluks siin hõlpsasti. Merelindudest näeme vaid suulasid kuigi koht on pelaagilise rände jälgimiseks väga soodne. Tõusude-mõõnade graafik on siin hädavajalik, meil seda pole välja otsitud.

Kuna lindude tagaajamine päevakuumuses mööda ruutkilomeetrite suuruseid leeteid ei paku huvi, siis jätkame matka legendaarsele Ausserdi teele. See kagusse suunduv kõrbetee on WP birderitele viimastel aastatel kohustuslikuks vaatluskohaks saanud. Eesmärgiks on läbida 250 km kuni Oued Jennani, kust otsitavate liikide kontsentratsioon on suurim.

Üllatavalt näeme otsitavad liigid juba enne sihtkohta jõudmist ära. Vaid harakkägu ei anna näole (ilmselt pole aeg sellele liigile parim). Imetajatest registreerime teel vedeleva laiba vormis oleva kõrbesiili – Paraechinus aethiopicus. Liferit siit ei tule. Ka üks varaan (liik määramata) on maanteel alla aetud.

Rene saab tund aega joosta kogudes selle ajaga nn. jooksupunkte. Saame valges telgi püstitatud ja algavas liivatormis ka õhtusöögi söödud. Hambavahed liiva täis, läheme veel öisele retkele. Imetajatest hüppab lampide valguses kahte liiki hiiri – Jaculus jaculus ja Gerbillus sp. (selle perekonna esindajaid siin ilmselt kuni 4 liiki). Putukaid-mutukaid on taas erisuguseid, kuid loodetud skorpionid jäävad leidmata. Rene kohtab kõrbes retke ainsat madu. Lendav liiv raskendab vaatlemist oluliselt. Õhtused Sahara suunast tulevad tuuleiilid on siin tüüpilised.

Vaatlused:
Dakhla laht ja neem (N23.64442 W016.00687)
Suula 50
Kormoran 20
Kahlaja sp 4000
Flamingo 30
Liivatüll 200
Mustjalg-tüll 50
Punajalg-tilder 1
Heletilder 2
Leeterüdi 300, üks metallrõngaga (lugemata)
Soorüdi 50
Kõvernokk-rüdi 10
Suurrüdi 150
Merisk 10
Vöötsaba-vigle 100
Väikekoovitaja 10
Salenokk-kajakas 1
Vahemere kajakas 20, kahel rõngas loetud
Tõmmukajakas 2000, ühel rõngas loetud
Räusk 100
Kuningtiir 7
Jõgitiir 3
Tutt-tiir 500
Plüü 100
Kivirullija 30
Hallhaigur 7

Dakhla 34 post
Kahlaja sp 2000

Transekt Ausserdi tee ristmikust kuni Oued Jennani
Kõrbejooksur 13
Kõrbelõoke 6 (N23.39522 W015.31955)
Kivitäks 1
Kõrberonk 21
Kõrbevarblane 17
Kivi-kõnnulõoke 6
Värblõoke 25 (N23.02335 W014.85627)
Sahara põõsalind 3 (N22.91179 W014.74074)
Spiloptila clamans 7
Jooksurlõoke 2
Lõuna-hallõgija (ssp. elegans) 1
Kaevurlõoke 4 (N22.82711 W014.65381, siia jääme ka laagrisse)

24.3
Hommik Oued Jennas on tuuline ja lindude leidmine seetõttu suhteliselt raske. Õnneks oleme eelneval päeval kõik targetid kirja saanud ja pingeid pole. Pildistame kõrbevarblasi ja muid pudinaid ning näeme retke esimese jänese (ilmselt Lepus capensis). Hakkame vaikselt tagasi Dakhla suunas liikuma.

Siinkohal tasub Oued Jenna kandis ringi trampivatele linnuvaatlejatele meelde tuletada ühte toredat seika. Nimelt hinnangute kohaselt on Lääne-Saharas kuni 100 000 ruutkilomeetri jagu miinivälju. Kuigi Ausserdi tee ümbruses on linnumehed juba pinda kõvasti testinud ja õnnetusi pole juhtunud, on ida suunas liikudes järjest suuremad võimalused jalast või kahest ilma jääda. Kõige potentsiaalsemad miiniväljad on siiski vahelduva eduga ka märgistatud. Mehairese, Tifariti ja Bir Lahlou 1991. a. lahingute piirkonnad on eriti ohtlikud alad. Ausserdi teel me hoiatussilte ei näinud ja jooksime kõrbes ringi seal kus tuju oli. Seega puujalad retkevarustusse kui Lääne-Saharas kaevurlõokesi otsima lähete!

Kuna Dakhlas on endiselt mõõn ja kohalike sõnul on tõusu oodata alles viimases valguses, otsustame Dakhla kahlajarannad rahule jätta ja tagasi põhja sõita. Lõunast on peamised sihtmärgid nähtud.

Teel põhja vaatame liiv-kassikaku lootuses sobivaid kaljuseinu läbi. Ühes kohas ronib Uku autost välja ja hakkab taas torutama, kui kuuleb müra, mis meenutab mööduva reaktiivlennuki häält. Kaugusest läheneb meile suurel kiirusel maastikuauto, mille tagant tõuseb kohutav suitsupilt. Müra muutub üha valjemaks ja kui auto meist lõpuks suitsupilves möödub, näeme, kuidas üks ratastest koos poolteljega õhus lendab. Ratas teeb mitmesaja-meetrise õhulennu. Uku rabab kiiresti kaamera ja teeb hetkest paar klõpsu. Tossav auto saab end hädavaevu pidama ja jääb müstilisel kombel kolmele rattale seisma. Suitsupilvest ilmuvad kuus selli, kes on väga napilt suurest õnnetusest pääsenud. Ka meie peame kirikusse küünla viima, sest see maastur oleks võinud vabalt meile sisse sõita. Kuna kõik osalised on terved, siis jätkame matka.

Teel vaatame taas Chtoukani pugalrongad üle ja ööbima jääme kuskile Boujdouri kanti keset kõrbe. Õhtune Sahara liivaprits hakkab taas tööle.

Oued Jenna (N22.78483 W014.60447)
Kõrbevarblane 30
Kivi-kõnnulõoke 1
Värblõoke 6
Punakurk-põõsalind 3
Lepalind 1
Spiloptila clamans 3
Jooksurlõoke 2
Lõuna-hallõgija (ssp. elegans) 6 (pesaleid)
Kaevurlõoke 2
Stepiviu 1
Sahara vadavilbas 4

Teel ristmikuni
Kõrbejooksur 10

Ausserd 120 km W (N23.25453 W015.16420)
Sahara vadavilbas 9
Kõrbevarblane 2
Lõuna-hallõgija (ssp. elegans) 2
Kõrberonk 2
Punakurk-põõsalind 1

Gleb Jdiane veetorn (N23.61265 W015.72372)
Metskiur 1

Dakhla 50 km post (N24.09830 W015.55823)
Tõmmukajakas 1000
Suuränn 1
Suula 10
Kormoran 50

Chtoukan
Pugalronk 2
Stepiviu 1

Prügila Boujdouri S-osas (N26.08545 W014.48403)
Tõmmukajakas 600

25.3
Jõuame suht vara Layounne jõele. Linnud pole väga palju vahetunud ja seetõttu me siin kaua ei peatu. Lisame vaid mustkael-püti retkenimekirja. Mundrimehed jõllitavad meid vaatetornidest ja see ei tundu väga mõnus. Läbi trellitatud akende vaatlemine ei tundu väga perspektiivikana.

Hommikusöögi teeme Khnifissi laguuni ääres. Veetase on siin madalam kui eelmine kord ja saame osadele lähedale tulnud kahlajatele paremini otsa vaadata. Liigilisa ei tule. Jätkame politsei kontrollpunkte läbides ja aegajalt merele torutades Guelmimi suunas, kust loodame öömaja leida. Guelmimist 26 km W jääb väike oaas, kuhu viitab hotellisilt. Lähmegi sinna hotelli otsima. Leiame hoone üles ja seal võtab meid vastu väga sõbralik ja väga umbkeelne kohalik. Näitab hotelli seest ja väljast ning tõdeme, et ehitis pole veel valmis ja meile siit katusealust ei saa. Ka külast tulnud seltsimeestest pole tõlkimisel abi, kuigi Uku on Lonely Planeti kehvast prantsuskeelsete fraaside valikust juba suurema osa selgeks saanud. Koht on iseenest väga kena ja kõrvalolev oaas on linnurikas. Seega tulevikus kannatab see koht meeles pidada. Ehk on elamine siis valmis. Lausa kahju, et siin veel ööbida ei saa.

Suundume Guelmimi, kust leiame väga hea, kuid samas odava hotelli. Soovitame soojalt (Hotell HAM) kui väheke kvaliteetsemat varjualust tahate. Kolmene tuba maksis 43 EUR. Saame kõrbeliiva kõrvadest ja optikast välja pestud ja üle pika aja korralikult puhatud. Lisaks toob tasuta internet kodust infot.

Layounne jõgi
Mustkael-pütt 1
Naerutiir 2
Roostepart 7
Liivatüll 10
Väiketüll 1
Mustjalg-tüll 10
Punajalg-tilder 3
Flamingo 6
Marmorpart 5
Väikepütt 8
Vihitaja 2
Tait 50
Luitsnokk-iibis 6

Layounne 125 post (N27.98321 W012.64004)
Rabapistrik 1 (2a)

Khnifiss (Lac De Naila)
Kalakotkas 1
Vöötsaba-vigle 300
Suurrüdi 100
Soorüdi 30
Kivirullija 2
Kõvernokk-rüdi 2
Plüü 2
Merisk 50
Räusk 4

Oued Mafatma (N28.20319 W011.78167)
Flamingo 32, kolmel rõngad loetud

Guelmimist 44 km W (N28.80965 W010.40691)
Kõrbepistrik 1
Soo-loorkull 1/1

Oaas 26 km enne Guelmimi (N28.82633 W010.23362)
Mesilasenäpp 55
Turteltuvi 1
Laulu-põõsalind 1
Aedbülbul 10

26.3
Guelmimist 10 km lõunasse jääv Oued Sayed on oivaline linnukoht ja me otsustame sinna hommikul veel tagasi sõita. Hommikune udu hajub varsti ja siin saame mõnusalt rohe-mesilasenäppide tegutsemist jälgida. Lisaks on põõsastikes väga palju värvulisi. Siin võiks lausa terve päeva veeta aga meil on aega napilt, peame põhja suunas edasi liikuma. Olemegi siin liiga palju aega kulutanud ja oma graafiku sassi ajanud. Seda saame tunda paari päeva pärast, kui osa linde jääb ajanappuses nägemata. Siinkohal võiks meelde tuletada vanasõna “Poolel teel hobuseid ei vahetata!” ehk väga tihedas programmis peab korralikult graafikus püsima.

Guelmimist 15 km idas on suurem oliivisalu, kus teeme taas pikema peatuse, kuna linde sebib siin palju. Uue liigina näeme vaid lõunaööbiku, kuigi kohal on värvuliste osas palju potentsiaali.

Guelmimist põhja/ida suunas minnes maastik muutub kohe rohelisemaks ja liikide diversiteet suureneb.

Viimase valguse veedame Tatast 29 km lõunas pika kaljuseina ääres. Siin on regulaarselt liiv-kassikakku kohatud. Enne pimedat teeb Rene 1:30 jooksuotsa kõrbes, miskit huvitavat ette ei jää. Meie pikk ja põhjalik otsing on tulemusetu, leiame kaljuseina alt vaid kaku saakobjektide jäänuseid (näriliste luud ja üks räppetomp). Hiljem loeme, et nädal aega varem oli lindu nähtud.

Jätkame ööpimeduses sõitu Ouarzazate suunas ja näeme autotuledes ühe kivikaku ja loorkaku. Imetajatest saame kirja siili (liik teadmata).

Ööbima jääme kusagile suvalisse kohta Tazenakhtist 7 km loodes. Jõuame sinna alles kell 01.00 öösel. Bongarimasendus tikub kallale. Oleme mitmest planeeritud targetist (harakkägu, liiv-kassikakk, leina-kivitäks, vurilad) ilma jäänud. Tüüpilised bongarid – kui kahesajast põnevast liigist paar tükki nägemata jääb, siis hakkavad hädaldama.

Vaatlused:
Oued Sayed (N28.95870 W010.11324)
Rohe-mesilasenäpp 7
Pajuvarblane 1000+
Väike-lehelind 10
Lepalind 1
Tiigi-roolind 2
Kõrkja-roolind 3
Mauri käosulane 10
Rohulind 5
Jämejalg 2
Tait 5
Salu-lehelind 1
Laulu-põõsalind 1
Punakurk-põõsalind 10
Sametpea-põõsalind 5
Sookiur 3
Metskiur 4
Põldvutt 3

27.3
Otsime kogu hommiku Amezgani ja Ouarzazate piirkonnast leina-kivitäksi (alamliik halophila). Operatsioon ebaõnnestub, kuigi vaatame igale potentsiaalsele täksile otsa.

Tuju tõstmiseks otsustame taktikat muuta. Luureandmete põhjal leiame restorani, kus saab õlut kaasa osta. Võtame kohe 10 väikest pudelit ja peale kahe pudeli manustamist oleme palju paremas tujus.

Enne Ouarzazate järve põikame veel linna veepuhastusjaama tiikide äärde. Midagi uut ei näe, vaid maroko linavästrik laseb end lähedalt pildistada. Ouarzazate järvel on korralikult veelinde, kuid virvenduses vaatlemine ei innusta väga. Seega kütame kiirelt edasi Rissani suunas.

Tagdilt tracki külastamine oli pettumus, kuigi linde oli liikvel palju. Koht on kilekottidega kaetud kõrbeala, kus on liikvel karjuseid, maastureid, mootorrattaid ja lisaks häirib meid tugev tuul. Üks kohalik räpase olemisega karjusenaine peatab kõrbes meie auto ja näitab oma laste peale ja siis osutab oma silmadele. Me ei saa aru, mida ta tahab. Rene annab naisele binokli, kuid see pole vist see, mida palutakse. Siis läheb Renel armsaid lapsi nähes süda haledaks ja annab naisele veepudeli, apelsinid ja ühe meie saiadest. Tundub, et ka see naist väga ei rahulda, kuid me ei saa aru, mida ta soovib. Veider. Jätkame sõitu. Rene arvates oli see naine väga kaunis, ainult käed olid karjatööst mustad. Hea, kui inimene igas asjas ilu oskab näha.

Andruse ettepaneku peale teeme viimases valguses sorristopi. PT ei peta ja Uku näebki varsti ühte sorri kaugemal lendamas. Varsti liitub teinegi. Paneme lambid ruttu valmis ja läheme linde põhjalikumalt vaatlema. Saame sorrid keset põldu mitmel korral valgusvihku, vahel mööduvad lausa mõne meetri kauguselt. Tiivatäppe ei näe ja varsti kuuleb kaugemalt ka diagnostilist laulu (kui seda lauluks nimetada võib). Tegemist on kõrbe-öösorriga! Lisaks satub valgusvihku ka palmi otsas ööbiv kääbuskotkas. Jääme sorrikohta ööbima lootuses, et linnud veel aktiivsemalt laulma hakkavad, aga hiljem linde enam ei kuule. (Tegelikult jäime ööbima 850-950 m kaugusele ja ilmselgelt see meile sinna ära ei kostunuks, v.a. juhul, kui linnud suuremaid lennuringe teinuks).

Meisterkokk Rene teeb ööpimeduses meile kanalihast ja köögiviljadest hautist, mis on väga super. Turult saab värskeid köögivilju ja liha imeodavalt. Ise toitu valmistades saab söödud peaaegu ilma eest ja pealegi on värsked toiduained palju paremad kui meie supermarketite mürgitatud kraam.

Vaatlused:

Amerzgane (N31.04140 W007.21264)
Lõunaööbik 1
Lääne-lehelind 1
Kääbuskotkas 2
Mesilasenäpp 15
Väikepiiritaja 5
Stepiviu 1
Räästapääsuke 10

Ouarzazate veepuhasti (N30.94298 W006.89595)
Tulipart 34
Maroko linavästrik 2
Kõrbeleevike 3

Ouarzazate järv (N30.93206 W006.86269)
Tuttpütt 30 (VP)
Väikepütt 8
Hänilane 40
Maroko linavästrik 2
Siidhaigur 10
Hallhaigur 5
Kormoran 150
Lauk 200
Tait 20
Piilapart 2
Rohe-mesilasenäpp 5
Roostepart 6
Karkjalg 2
Heletilder 1
Kõrkja-roolind 1

Tagdilt track
Kõrbe-kivitäks 10
Berberi kivitäks 5
Kivitäks 3
Jooksurlõoke 1
Kõrbejooksur 10
Kõrbe-sarviklõoke 1
Stepiviu 1

Edasi 5 km
sFalco 1 ü

Telkimiskoht Fezna ja Qulad Rhanem ej Jorf’i vahel (N31.51834 W004.44321)
Kõrbe-öösorr 2
Kääbuskotkas 1

28.3
Oleme hommikuvalguses Rissani liiv-kassikaku kaljude juures suurte lootustega platsis. Kuid mida ei ole, on kakk. Näeme kaljudel vaid paari kõnnupistrikku ja põõsastikes tavalisemat tavotti. Kaljudel tegutsevad tuvid tunduvad olevat originaalid – A kategooria kaljutuvid. Isegi kohalikud “fossiilimüüjad-linnugiidid” tulevad appi. Nendel on kaku lemmikkohad hästi teada. Üks tuleb meile kaugemal asuvat teist kohta näitama, kuid ka seal pole lindu näha. Seega pärast mitmetunnist otsimist peame alla andma. Ilmselt on populaarne “turistikakk” pesakoha maha jätnud või magab kuskil sügavas kaljupraos. Kuna aeg jookseb ja meil on veel pikk retk ees, siis peame jätkama.

Rissani külje alt leiame kiiresti tuttlõokese pikanokalise alamliigi ja mõned rohe-mesilasenäpid.

Rissani linnast lahkudes sõidab üks ratturist ahmed meie autole ette ja vaid Andruse kiire reaktsiooni tõttu pääseb berber Allahi juurde minekust. On ikka liikluskultuur!

Teel vaatleme veel täkse niipalju kui silmad jaksavad ja kuigi leina-kivitäksi ei leia, saame Errachidia kandist kivitäksi seebohmi alamliigi ilusasti nähtud.

Üllatavalt palju näeme lääne-lehelinde. Samas, muud lehelinnuliigid on haruldased.

Viimases valguses oleme Zeida tasandikel pujulõokese biotoobis. See varjuline liik laulab vaid pimedal ajal ja ootame kuni mõni neist häält teeks. Rene läheb kohe joostes steppi kammima. Jookseb nagu linnukoer risti-rästi stepiavarustes, kuid lindu leida ei õnnestu. Operatsioon ebaõnnestub, kuna tõusev tuul teeb häälte kuulmise võimatuks. Lohutusauhinnana näeme palju hüpikhiiri (Jaculus jaculus) ja osad meist kuulevad ülelendava valgekõht-vurila. Zeida linnakeses teeme söögipeatuse, kuna söömata oli linnast läbisõit võimatu. Linna peatänavat ääristasid rippuvad veise ja lamba rümbad, mille vahel usinad marokolased sööke valmistasid. Lõhnade virrvarr oli meeletu. Leidsime endale sobiva söögikoha, seadsime end liharümpade vahele istuma ja tellisime erinevaid küpsetatud lihasaadusi. Jätkame sõitu üle mägede põhja suunas kuni Dayet Aoua’ni. Telgi kõrval huikavad kolm salupälli ja lühikese lambitamise järel näevad Uku ja Rene ühe linnu ka lennus. Öösel teeb ka üks kodukakk häält.

Rissani W kaljud (N31.27608 W004.33616, siia parkisime auto)
Võsaööbik 1 p
Punakurk-põõsalind 5
Lääne-lehelind 5
Tanutäks 6
Kõnnupistrik 2
Tuuletallaja 3
Lepalind 1
Kivi-kõnnulõoke 4
Kaljutuvi 5

Rissani linna W serv
Rohe-mesilasenäpp 8
Tuttlõoke (ssp. macrohynchus) 5
Hallhaigur 1
Siidhaigur 5
Lääne-lehelind 1

Errachidia 67N (N32.28087 W004.49259)
Kivitäks (ssp. seebohmi) 2/ p
Ronk 2
Kivitäks sp 3

Errachidia 114N (N32.61142 W004.52939)
Atlase põõsalind 3
Diadeem lepalind 4
Musttihane 5
Mägitsiitsitaja 6
Lääne-lehelind 1

Zeida tasandikud (N32.79369 W004.93552)
Kõnnu-väikelõoke 30
Valgekõht-vuril 1 h

Dayet Aoua
Salupäll 3 s

29.3
Kogu öö kestnud laukude kisa jätkub hommikuni. Pea telgist välja pistnud, avastame, et oleme end seadnud magama kohe uue liferi kõrvale. Sagarlaukudel on siin mitu pesa. Lisaks on järvel sadu väike- ja mustkael-pütte, varte ja parte. Ümbritsevad puistud on samuti linde täis ja päeval lendab järve kohal mitut liiki röövlinde. Loodus on üle mägede tulekuga täielikult muutunud, sama võib öelda arhitektuuri kohta. Pigem on tunne, et oleme kusagil Prantsusmaal. Saame üle pika aja tõsist liigilisa, meie ootused selle järvega olid palju tagasihoidlikumad, igastahes super linnujärv. Pärast paaritunnist vaatlemist jätkame retke rannikule. Teel näeme seltskonna stepi-tuuletallajaid ja muid põlluliike.

Hindame oma järelejäänud aega ja teeme väikse marsruudi muudatuse. Otsustame kiire vaatluse teha Lac Di Sidi Boughabas ja õhtuks jõuda Merja Zerga kaitsealale.

Lac Di Sidi Boughaba on Maroko tuntumaid linnujärvi. Jõuame siia natuke ebasobival ajal keset päevakuumust ja virvendust, kuid sellest hoolimata näeme palju linde. Siin on sagarlauke, marmorparte, valgesilm-varte, punanokk-varte ja stepi-händparte. Vaatame kiirelt järve üle ja kihutame ruttu edasi Merja Zerga suunas kuna peame sinna jõudma valges. Aega on nii vähe, et meie retk on muutunud Estonian Openi stiilis rallimiseks.

Merja Zergasse jõuamegi sobival ajal. See on koht kus vanasti käidi vaatlemas nüüdseks väljasurnud salenokk-koovitajaid. Tänapäeval on ala oma tähtsuse säilitanud kahlajaparadiisina ja aafrika soorätsu elukohana. Viimased 15 km teed Merja Zerga külla on selline, kus aukude vahel ka mõni tükike asfalti on sattunud. Meie Toyotale igal juhul tõsine katsumus. Vaidleme omavahel parima vaatluskoha üle, ala on suur ja me ei jõua päris õigesse kohta. Lõpuks jääme küla servast märgalale staiama, lootuses, et mõni räts end näitab. Liigi käekäik on väga halb ja hetkel hinnatakse Maroko paaride arvuks 25-30. Häirimine ja märgalade kuivendamine on aafrika soorätsule tõsise põntsu pannud. Üllatavalt ei tule ükski külamees end “linnugiidiks” pakkuma. Reeglina pidid kohalikud kohe end sappa haakima, lubades rätsu pesakohast linnud üles peksta. Pole siis ime, et lindudel siin kehvasti läheb. Keset põlluteid me biotoopi sisse ei lähe. Oleme kindlad, et näeme linnud siit küla servast kõrgemalt nõlvalt ära ja auto juurest ei taha lahkuda, kuna Soome linnumeeste autosse murti siin kaks nädalat tagasi sisse, õnneks saadi saagiks istmel vedelevad püksid ja kilekott prügiga. Pakiruumi ei jõutud vaadata.

Staiamine on produktiivne, kuigi linnud on hirmkaugel. Paarisaja-isendiline naaskelnokkade parv on ilus vaatepilt. Lisaks on siin veel tuhandeid muid kahlajaid ja neid karjatav rabapistrik. Kui päike horisondi taha kukub, hakkame närviliseks muutuma – kus on räts? Valgus väheneb siin kiirelt ja kui kakk end kohe näole ei anna, on meie ralli olnud mõtetu. Ja viimases valguses suudabki Rene indiaanlase pilk esimese linnu meie lähistelt tabada. Lind tõuseb meist mõnesaja meetri kaugusel lendu ja laskub kohe tagasi rohu sisse. Järgneb hetk pingelist ootamist kui ta taas lendu tõuseb, tiiru teeb ja posti otsa laskub. Nüüd saab hetkeks talle näkku vaadata. Varsti näitab ka ta kaasa end ja linnud tiirutavad pesakoha juures söövate hobuste ümber, enne kui ööpimedusse kaovad. Oleme nii rahul, et vahepeal tühjaks jooksnud autorehv meid väga ei morjenda. Sõidame pooltühja autorehviga külapolitsei juurde ja uurime, et kust pumpa saada. Pika seletamise peale juhatatakse meid ühe garaaži juurde, kus on kompressor. Rehv pumbatakse täis ja me jätkame sõitu, aegajalt kontrollides, kas õhk ka sees püsib. Rehv tundub olevat stabiilne ja me jätkame pikka sõitu Sidi Bettache suunas. Rene teeb taas orienteerumise suursaavutusi, läbides külateede labürinte ja jõuamegi turvaliselt Sidi Bettache lähistele savannifrankoliini elupaika.

Dayet Aoua
Sagarlauk 146 ad 20 pull = 166
Luitsnokk-part 160
Rääkspart 17
Sinikael-part 50
Lauk 200
Mustkael-pütt 190
Tuttpütt 30
Valgesilm-vart 40
Punapea-vart 150
Veisehaigur 150
Hoburästas 10
Siisike 30
Kägu 3
Salupäll 1
Kodukakk 1
Mägikiur 3
Sookiur 1
Karkjalg 34
Must-harksaba 2
Kääbuskotkas 6
Stepiviu 3
Tuuletallaja 4
Raudkull 1
Ibeeria kuldnokk 40
Linavästrik (ssp. alba) 2
Hakk 15
Ronk 2
Pasknäär 2
Suurnokk 6
Metstilder 4
Tikutaja 1
Vihitaja 1
Aedporr 5
Jõgivästrik 1
Tait 48
Väiketüll 2
Hallhaigur 2
Laulurästas 1
Lääne-pöialpoiss 20
Suur-kirjurähn 3
Tulipart 8
Madukotkas 2
Kuuse-käbilind 6

Imorouzer 18W (N33.58760 W005.08874)
Stepi-tuuletallaja 7

Teel
Stepi-tuuletallaja 5

El-Hajeb
Suurpiiritaja 3

Teel
Hõbehaugas 1
Madukotkas 2

Lac Di Sidi Boughaba
Sagarlauk 14
Luitsnokk-part 80
Tuttpütt 6
Valgesilm-vart 40
Punapea-vart 20
Stepi-händpart 25 (4 pull)
Punanokk-vart 70
Roo-loorkull 4
Must-harksaba 17
Väikepütt 20
Kalda-rädilind 7
Marmorpart 7
Rääkspart 8

Merja Zerga
Aafrika sooräts 2
Ristpart 2
Kiivitaja 6
Naaskelnokk 200
Kormoran 40
Flamingo 50
Luitsnokk-iibis 30
Hallhaigur 5
Kivikakk 1
Mustsaba-vigle 30
Väiketüll 10
Liivatüll 200
Plüü 30
Heletilder 5
Punajalg-tilder 1
Kajakas sp 2000
Tiir sp 300
Räusk 2
Roo-loorkull 5
Soo-loorkull 1/
Rabapistrik 1
Kalakotkas 1
Soorüdi 2
Tikutaja 3
Veisehaigur 300
Kaldapääsuke 10
Suitsupääsuke 50
Siidhaigur 20
Lõunaööbik1
Linavästrik 20
Hänilane 10
Kahlaja sp 1500
Karkjalg 20
Valge-toonekurg 15
Valge haigur sp 200

Sidi Bettache 17 km post
Jämejalg 2 h

30.3
Uku ärkab hommikul kui läbi une frankoliini röögatust kuuleb. Peksab ka Rene ja autos magava Andruse üles ja uus põnev päev võib alata. Frankoliinide karjeid kostub nüüd mitmest suunast ja hakkame alal vaikselt liikuma lootuses, et mõnele udus otsa komistame. Telkimiskoha lähistele on ka üks vanem Ameerika linnumees ilmunud ja me vahetame linnuinfi. Seltsimees on sõprade hoiatustest hoolimata siia ihuüksi tulnud ja kavatseb kolme nädalaga maale ringi peale teha. Olevat eelneva päeva hommikul linnugiidiga (ameeriklastele tüüpiline) aafrika soorätsu tulemusetult otsinud. Tundub, et lindude leidmisega on tal raskusi ja kui meie telgi kõrval koperdava frankoliini leiame, siis jookseme vanahärrale kiiresti järgi, et ka tema linnu ära näeks. Varsti istubki üks isend puu otsa ja paar tükki jalutavad parkimiskohas ringi ja kõik näeme savannifrankoliini kenasti ära. Retke viimane target tehtud.

Meie autorehv on siiski ööga tühjaks jooksnud ja vahetame kiirelt ratta. Lähistel olevas külas on ka autoparandus, kus tunkepoisid meie autorehvi ära lapivad.

Jätkame väikseid järvi läbivaadates teed Rabati suuunas. Osadel järvedel on taas sagarlauke näha. Lisaks teevad kaks madukotkast meie auto kohal mängulendu.

Päeva veedame Rabatis turistilõksus. Kohalik turg (medina) koosneb kilomeetrite pikkustest tänavatest, mis on täidetud suurel hulgal ebavajalikuga ja vähemal määral natuke vajalikuga, nagu näiteks söök, mida ka siin tarbime. Tänaval söödud maitsvast kalast miskit suuremat häda külge ei saa. Üldiselt oleme kogu retke jooksul söönud kõike, mida ette antakse, kaasa arvatud salatid. Vaid vett pole kraanist joonud. Vaid Renel on koju jõudes kõhukinnisusega probleem, aga muidu oleme kõik terved nagu purikad. Võrreldes Egiptusega peetakse Marokot hügieeni osas olulisemalt turvalisemaks. Ilmselt siinsed bakterid lääne inimest nii kergelt ei niida.

Pärast turistikat liigume edasi lõunasse Cassablanca lennuvälja suunas. Teel vaatame veel mõned väiksed märgalad läbi nähes 13 kõnnu-pääsujooksurit.

Teel näeme järjekordset bambusesse sõitnud autot. Jääb arusaamatuks, kuidas sõiduauto end 2 m kõrguse betoonaluse otsa on suutnud lennutada.

Otsustame sõita Berrachidia linnakesse, et sealt hotell leida. Teel näeme taas liiklusõnnetuse paika, kus kolm autot on üksteisele sisse sõitnud. Pärast pikka otsimist ja kohalikega prantsuse keeles purssimist tõdeme, et siin linnas hotelli pole (elanikke peab siin vähemalt 10 000 olema!). Peame siiski kallisse lennujaama hotelli minema. Hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära, kolmene tuba maksis 97 EUR.

Vaatlused:

Sidi Bettache 17 km post
Savannifrankoliin 6
Salu-lehelind 1
Lääne-lehelind 1
Punapea-õgija 1
Kääbuskotkas 2
Sametpea-põõsalind 10
Soo-loorkull 1
Suur-kirjurähn 2
Hõbehaugas 1
Must-harksaba 1
Lõunaööbik 3
Mustkiird-tšagra 2 h
Kivi-tuttlõoke 4
Nõmmelõoke 1 s
Laulurästas 1

Järved W
Punapea-vart 2
Vaenukägu 2
Lauk 10 + 50
Tait 1
Turteltuvi 1
Punanokk-vart 20 + 2
Valgesilm-vart 2
Põldvutt 1
Luitsnokk-part 30
Tuttpütt 2
Sagarlauk 4

Teel
Madukotkas 2

Rabati ja Cassablanca vahel mingi lomp
Veisehaigur 50
Siidhaigur 10
Tait 1
Punajalg-tilder 10
Karkjalg 6
Läikiibis 1
Mudatilder 1
Mustsaba-vigle
Hänilane 2
Ibeeria kuldnokk 80
Küla-turteltuvi 1

Teel põld
Kõnnu-pääsujooksur 13

Teel lomp
Stepi-tuuletallaja 8
Tait 4
Karkjalg 8

Berrachidia
Piiritaja sp 1000
Väikepiiritaja 5

1.4
Hommikul on lend tagasi koju. Kuna Pariisi lennuväljal on pikem ootamine, siis käime ka linnas ja saame Eiffeli tornist liferi. Louvre’i hoovis kuuleme veel võsaraati, vaatame julgeid kaelustuvisid ja tuuletallajat.

Retke statistika:
Liike 216
Läbitud kilomeetreid 5351 km
Läbitud politseikontrolle 17
Nähtud liiklusõnnetusi 5

Kulud ühe inimese kohta:
Lennupilet 300 EUR
Autorent 161 EUR
Kütus 64 EUR
Majutus (neli ööd hotellis) 62 EUR
Restoranis söömine 50 EUR
Toiduained 12 EUR
Muud kulud (giidid, paadisõit jne) 46 EUR
Reisimaksumus kokku 695 EUR

Muud GPS-koordinaadid:

18.03.2011
· Metsabiotoop ca 5 km enne Oukaimedeni (tihased, pöialpoisid hoburästad) – N31.23051 W007.82215

19.03.2011
· Lõunastamine – N30.11577 W009.55336
· Hotell – N30.42455 W009.59084

20.03.2011
· Lõunastamine – N30.37950 W009.50539
· Laagripaik – N28.91392 W010.15125

21.03.2011
· Trahv politseiametnikult – N28.43437 W011.07645
· Laagripaik – N27.98843 W012.60429

22.03.2011
· Lõunastamine – N27.15039 W013.23505
· Hotell – N23.68973 W015.93827

24.03.2011
· Laagripaik – N26.96755 W013.45393

25.03.2011
· Veelontsik ranniku lähedal (jõesuue?), 1 luitsnokk-iibis, kajakad ja muu pudi – N28.47817 W011.33569
· Lõunastamine – N28.43756 W011.09918
· Põllumjanadusmaastik laugete küngaste vahel, roo-loor (1/), stepiviu (3p), mets- ja sookiurud – N28.65722 W010.70711
· Hotell HAM – N29.00318 W010.04698

26.03.2011
· Küla/linna Tagant servas puistus, esimene lõunaööbik – N29.12367 W009.78791
· Bou Izakarn’st ca 12 km W, aed, puistu, diadeem-lepalind veab pessa toitu, mesilasenäpid jms. – N29.16619 W009.57881
· Küla/linn Tarhjicht, läbi voolava jõega ilus oaas – N29.06040 W009.41737
· Punkt, millest ca 5 km enne (ilmselt külas Kasba N’ait Herbi) oli vigase tiivaga kõrbelõoke (algeriensise alamliik?) – N29.13935 W008.99413
· Jõgi, kena oaas, purpurhaigur, vaenukägu ja muu pudi (Ait Oua-Bell’st ca 2 km NE) – N29.22963 W008.53475
· Kohaliku kassikaku kalju, räppekas ja saakobjektide luud – N29.50863 W008.03899

27.03.2011
· Punkt, enne mida (ca 2 km) teeristis oli loorkakk jahilennul (kell 00.15 kohaliku aja järgi) – N30.54194 W007.09800
· Linna Tazenakht servas suur siil (kell 00.33) – N30.57631 W007.19680
· Laagripaik (jõudsime siia kell 00.50) – N30.62022 W007.25870
· Hommikusöök mägedes, jõgi, konnad, habras mägitaimestik jms. – N30.90043 W007.24172
· Restoran „Seville“ linnas Quarzazate, siit saime õlut kaasa osta (retke esimene õlu) – N30.93897 W006.97275
· Iidne, kena, roheline, läbivoolava jõega linn El Kelaa – N31.22774 W006.14128