Reisipäevik: Island 24.8 – 31.8.2010
Koostanud Andrus, Rene & Uku
Juba suve alguses tekkis hinge väike reisikihk. Oleme kaks korda keset suve linnureise teinud ja nendega väga rahule jäänud. Kuidagi on kujunenud, et suvel käime sellistes kohtades, kus liiginimekiri eriti ei täiene, kuid kui täieneb, siis eriti väärtusliku liigiga. Hindu uurides tekkis mõte, et parima hinna ja kvaliteedi (loe: merevaatlused ja võimalikud Ameerika rarid) suhtega koht on Island.
Reisil oli kaks peamist eesmärki: leida kõik Islandile iseloomulikud liigid (kärestikuaul, läänesõtkas, käblik, atlandi tormipääsu, põhja-tormilind, põhja-tormipääsu, jääkaur, kuninghahk, puna-veetallaja, jääkajakas, jää-tormilind, polaarkajakas, ameerika viupart, jahipistrik) ja mõni Ameerika rari ning ookeani ääres merelinde vaadata/õppida. Loodus- ja pildistamisreisiks olnuksid juuni ja juuli ehk paremad kuud, kuid meie lootus oli raride ja muude läbirändajate leidmine. Vaatamata Islandi heitlikule ilmale, planeerisime kõik ööd telgis magada ja söögid ise valmistada. Telgis ööbimine ja kohapeal söömine võimaldab linnuvaatluseks vajalikku aega pikendada. Loomulikult olime me valmis ka mõned ööd hotellides ööbima, ent vastav otsus sõltus eelkõige ilmast. Laagrielu sobis meile suurepäraselt.
Söögitegemine kulges kogu reisi vältel väga edukalt. Kasutasime toidu valmistamiseks Primus OmniFuel priimust. OmniFuel töötab praktiliselt igat tüüpi vedelkütusega alustades vedelgaasist, bensiinist ja diislist ning lõpetades lambiõli ja isegi lennukikütusega. Meie kasutasime bensiini ja gaasi. Kuna meie priimusele sobivaid gaasiballoone bensiinijaamades ei müüdud, siis aitas meid esialgu hädast välja bensiin. Kämpingutest saime kasutamiseks teiste turistide poolt mahajäetud kasutamata gaasiballoone. Kämpingutesse jäetakse igasugust träni, mida koju kaasa ei viida, näiteks igasuguseid toiduaineid ja pesuvahendeid.
Reisikulud ühe inimese kohta Eesti kroonides
Lennuk- 5909,00.-
Auto – 2866,46.-
Kütus – 1740,76.-
Majutus – 82,32.-
Toit – 684,25.-
Õlu – 317,07.-
Muud kulud – 500.-
KOKKU – 12099,85kr.-
Lennupiletid ostsime läbi Bookinghausi hinnaga 5909 EEK. Oli ka soodsamaid pakkumisi, kuid eelistasime kiiremat kohalelendu. Üheks probleemiks reisi planeerimise juures oli sobiva auto valik. Kuulduste põhjal oli jäänud mulje, et Islandil on vaja liiklemiseks maasturit. Maastikuauto tähendab saare niigi kallite autorentide hinnaskaalal väga suurt väljaminekut (meie kalkulatsioonide kohaselt ca 19000 EEK). Rene uuris oma Islandi kogemustega tuttavatelt maasturi vajalikkuse kohta ja otsisime selle kohta infot ka paljudest erinevatest reisikirjadest, mis internetis saadaval. Selgus, et parimate linnupaikade külastuseks pole džiipi siiski vaja. Kui aga keegi soovib tulevikus risti läbi Islandi sõita, siis oleks maastikuauto küll asja eest. Aga siis leidis Rene Islandi mõistes väga soodsate hindadega rendifirma. Tegemist oli nn. odavrendi firmaga, kus teatud aja ette broneerides sai sõiduki rendile oluliselt soodsamalt, kui pärast selleks määratud tähtaja möödumist. Sellest ettevõttest näis tulevat ka džiip mõistliku hinnaga kätte. Kahjuks ei uurinud me kohe alguses rendifirma reegleid ning me jätsime auto broneerimise liiga viimasele minutile. Viimaks, kui me seda tegema hakkasime, selgus, et just sel päeval olid sõidukite hinnad meie reisi alguspäevaks kallinenud. Ja, ah imet, hind oli jälle poole odavam kui broneerinuksime auto alates teisest reisipäevast! Nii meil ei jäänudki muud üle, kui tegime autole broneeringu alates Islandile saabumise päevale järgnevast päevast ning võtsime oma esimeseks reisipäevaks lennujaamast väiksema auto. See ühepäevane väikeauto, kuhu me kolmekesi oma raskete kompsudega vaevu ära mahtusime, maksis 130.- eur’i, ülejäänud nädalaks saime kobeda Hyundai Tucsoni 421.-eur´ga. Auto oli väga mugav ja teenis meid ausalt, ainult kütusekulu võinuks pisut väiksem olla. Maanteel kulus 11l /100km. Kütuse tankimist peab osades Islandi piirkondades täpselt planeerima, sest vahemaad tanklate vahel on paiguti üsna pikad. Tankimine ise ei ole saarel kuigi mugav, sest enamasti on tanklad mehitamata ja nende automaadid ei tunnistanud sageli meie krediitkaarte. Osade pinnaseteede läbimine oli maastikuautoga oluliselt mugavam.
Kuna meie eelinfo kohaselt olid Islandil liha- ja piimatooted kallimad kui Eestis, siis võtsime igaks juhuks üht-teist kodumaalt kaasa (kulutatud summad sisalduvad reisikulude tabelis). Kaasa võtsime eelkõige juustu, sinki ja täissuitsuvorsti, aga ka sprotte. Muud toiduained jäävad Islandil umbes samasse hinnaklassi nagu Eestis. See näitab, et Eesti on oma elukalliduselt vaikselt Põhjamaadele järele jõudnud.
24.8
Saabume Islandile päeval, läbi Stockholmi, ja otsime endale rendiauto. Juba asju autosse pakkides saame rüüda esimeseks retkeliigiks. Keflaviki lennujaama lähistel, Njarðvikis, teeme esimese linnustopi kui näeme lahel linde sebimas. Saame esimeste hetkedega suurema osa Islandi tavalistest liikidest kirja ja jätkame sõitu Garðskagi majaka suunas. Teel vaatame lahtesid ja sadamaid läbi ning liike tilgub tasapisi juurde. Käime ka Islandi ”seamärgiga supermarketis” mis on meie Säästumarketile vastav kett. Garðskagi neeme jaoks oleme broneerinud mitu hommikut, et saaks korralikult merelinde staiata. Meie üllatuseks on majaka kõrval väga hea laagriplats koos kööginurgaga. Majakas pakub tuulevarju ja mõõna ajal on kaldakividel askeldamas palju kahlajaid. Teisi turiste on laagriplatsil suhteliselt vähe, vaid paar telki ja mõned campervan’id.
Merel on näha väga aktiivset lindude liikumist, ilmselt kõva meretuule tõttu. Andrus ja Rene on õhtuks juba mitu liferit kirja saanud, kuid Ukul vaid jääkaur uue westernina kirjas. Suulade, jää-tormilindude, põhja-tormilindude ja ännide ränne on väga esteetiline vaatepilt, mille vaatamisest ei väsi. Püstitame telgi, teeme õhtused õlled ja magame pärast väsitavat lennujaamades istumist nagu beebid.
Njarðvík
Rüüt (Pluvialis apricaria) 20 +
Atlandi tõmmukajakas (Larus fuscus graellsii)
Jääkajakas (Larus hyperboreus)
Merikajakas (Larus marinus)
Naerukajakas (Larus ridibundus)
Jääkaur (Gavia immer) 1 ad
Soorüdi (Calidris alpina)
Liivatüll (Charadrius hiaticula)
Kivirullija (Arenaria interpres)
Tikutaja (Gallinago gallinago)
Sinikael-part (Anas platyrhynchos)
Viupart (Anas penelope)
Hahk (Somateria molissima)
Randtiir (Sterna paradiseaea)
Hallhani (Anser anser)
Sookiur (Anthus pratensis)
Linavästrik (Motacilla alba)
Merisk (Haematopus ostralegus)
Ronk (Corvus corax)
Kormoran (Phalacrocorax carbo)
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus)
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) 10+
Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) 10+
Merirüdi (Calidris maritima) 15+
Suula (Sula bassana) 1
Kuldnokk (Sturnus vulgaris)
Kivitäks (Oenanthe oenanthe)
Kaardid: Rene Ottesson
Garðskagi majakas/lighthouse 18.00-20.00
Suula (Sula bassana) 300+
Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) 300+
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 100+
Suuränn (Stercorarius skua) 2
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 4 tumedat
Lunn (Fratercula arctica) 2
Viupart (Anas penelope) 6
Veetallaja (Phalaropus lobatus) k3
Suurrüdi (Calidris canutus) 20 p
Merirüdi (Calidris maritima) 5 p
Kivirullija (Arenaria interpres) 20 p
Rohukoskel (Mergus serrator) 6 p
Hõbekajakas (Larus argentatus)
25.8
Hommikul ärkame ja pakime end talveriietesse. Külm tuul on päris tugev, kuid ilm on ilus, selge. Linnud on läänetuule tõttu lähedal ja see jääbki meie kõige produktiivsemaks staiamishommikuks (vähemalt lindude arvu poolest). Pärast kolmetunnist staiamissessiooni läheme ringi hulkuma. Teeme autoga põgusa tutvumisringi lõuna suunas ja siis Reykjaviki kaudu tagasi majaka juurde. Sandgerði sadamas on suur kajakamöll, selles kohas jookseb ookeani kohaliku kalatööstuse jäätmetoru, mis mõjub kalatoidulistele lindudele magnetina. Saame kohalikke liike pildistada. Jääkajakaid on siin vaid kümneid, nende seas ka mõned hübriidid. Sõidu ajal märkame autoaknast lumepüü pesakonda ja saame emaslindu korralikult vaadelda. See jääbki meil Islandi retke ainukeseks püüks, kuigi liik on siin tavaline. Reykjaviki linnuaukudes kolades teeme selle päeva parima vaatluse: Bakkatjörnis (mis on Tallinna Paljassaarele vastav koht) märkame võimalikku vöötnokk-kajakat. Lind on adultne, kuid iiris on tume ja seetõttu ei ole ta päris standardne lind. Hiljem asja uurides selgub, et tegemist on eeldatavasti hübriidiga, kuigi muud tunnused sobivad vöötnokale hästi. Vahepeal väisame lennujaama, et vahetada rendiautot – uus auto on automaatkäigukastiga, mille kogemus Andrusel veel puudub, seda saavad reisikaaslased Uku ja Rene paar korda ka omal nahal tunda kui Hyundai ülemäära ootamatult ja järsult hoogu kahandab.
Õhtul läheme taas oma tuttavale laagriplatsile Garðskagi majaka juurde ja vaatame natuke merd. Rene proovib ka kalaõnne ja saab kohe esimese viskega ühe õige priske kala. Õnnetuseks paneb laagriplatsil luusiv Björki-näoline kass selle salaja nahka ja nii me jäämegi tol päeval kalapraest ilma.
Garðskagi majakas/lighthouse 7.00 – 10.00
Leeterüdi (Calidris alba) 1 p
Punakurk-kaur (Gavia stellata) 5 ad
Jääkaur (Gavia immer) 1 ts
Suula (Sula bassana) 1500
Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) 1300
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 400
Suuränn (Stercorarius skua) 3
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 1 hele
Lunn (Fratercula arctica) 2
Kormoran (Phalacrocorax carbo) 70 p
Jääkajakas (Larus hyperboreus) 5 + 1 hybriid
Hahk (Somateria molissima) 200 p
Sandgerði
Tuttvart (Aythya fuligula) 11
Sandgerði sadam/port
Kalakajakas (Larus canus) 2 p
Kajakas (Larus sp.) 1300 +
teel/on the way
Lumepüü (Lagopus muta) 1 ad 6 pull
Piilpart (Anas crecca) 9 p
Veetallaja (Phalaropus lobatus) k70 p
teel
Vainurästas (Turdus iliacus) 2 p
Vogar
Väikepistrik (Falco columbarius) 1 ü
Reykjaviki kalmistu ja linn/cemetery and city
Musträstas (Turdus merula) 3 p
Kodutuvi (Columba livia) 7 p
Bakkatjörn/Seltjarnarnes
Hallhani (Anser anser) 60 p
Rääkspart (Anas strepera) 2 p
Luitsnokk-part (Anas clypeata) 3 p
Piilpart (Anas crecca) 4 p
Viupart (Anas penelope) 6 p
Tuttvart (Aythya fuligula) 1 p
Vöötnokk-kajakas (Larus delawarensis) x kalakajakas (Larus canus) 1 ad p
Kivirullija (Arenaria interpres) 20 p
Soorüdi (Calidris alpina) 100 p
Suurrüdi (Calidris canutus) 2 p
Merisk (Haematopus ostralegus) 20 p
Leeterüdi (Calidris alba) 1 p
Jääkajakas (Larus hyperboreus) 100 p
Garðskagi majakas/lighthouse
Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) 300+
Suuränn (Stercorarius skua) 1
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 2
26.8
Hommikul oleme taas merele jõllitamiseks valmis. Rene on meil kokaks ja keedab kohvi, samal ajal kui Uku Andrusega torus mööduvaid musti pisikesi täppe määrata proovivad. Staiamise üheks peamiseks eesmärgiks on tormipääsu ja peegel-tormilinnu leidmine. Mõlemad on liigid, mida välismaised linnumehed siin vahel harva näevad. Tormipääsud tulevad harva ranna lähedusse ja peegel-tormilind on sügiseti haruldane läbirändaja. Kui Uku lõpuks üht superhüper kaugel olevat pääsukeselaadset lindu märkab, alarmeerib ta kohe ka teisi. Lind kaob kohe lainetesse ja ei näita end enam. Peame taas pool tundi ootama kui Rene silm tabab taas ühe samalaadse linnu. See isend on natuke viisakam ja kohe ära ei kao. Nüüd saame ka valge päranipuala nähtud. Lindude lennustiil on liigile tüüpiline. Kiire toruninadele omane lend mis ühtäkki peatub ja linnud hakkavad vee kohal raplema ning veepinnal jalgadega pläterdama. Veider vaatepilt. Hommikuse sessiooni jooksul saame vähemalt 11 lindu nähtud, kuid lähemale nad kordagi ei tule. Päeva üks peaeesmärke on täidetud. Muude kohalike staarliikide pärast me ei muretse, neid on lihtne kätte saada, kuid merelt tulevad kvaliteetliigid on kuldaväärt kraam.
Päeval hakkame Myvatni järve suunas sõitma. Eesmärk on põigata korraks sisemaale ja edasi piki lääneranda Snaefellnesi poolsaarele tiir peale teha ja siis jätkata sõitu kirde suunas Myvatni linnujärveni. Esimese pikema peatuse teeme Grimsnesi tammi juures kust leiame esimesed läänesõtkad ja samas lähedal kuuleme käblikut. Edasi liigume läbi Borganesi Snaefellnesi poolsaarele. Borganesi fjord on müstiline koht, satume fjordi suubuvale jõesuudmele just mõõna ajal, tohutu ilma veeta mudaväli on võimas vaatepilt. Väikestel järvedel on näha mitmed jääkaurid ja sarvikpütid. Igale järvekesele mahub vähemalt üks paar laululuiki. Järgmise pikema stopi teeme Arnarstapi linnukaljude juures. Alklaste pesitsusaeg on juba läbi ja põhjatirgu kohtamine osutub sedapuhku võimatuks, kuid muud liigid kompenseerivad selle puudujäägi. Augustis on isaste kärestikuaulide nägemine väga raske kuna nad lähevad merele sulgima, kuid siin näeme kohe mitmeid isendeid. Aulid on millegipärast peidulised: kui mõni inimene vaateväljale ilmub, siis muudavad nad oma asukohta ja peidavad end kaljude taha. Lisaks leiame hahkade seast kolm kuninghahka – liik, mille nägemise lootus oli õhkõrn. Ainukesed veelinnud kel pesitsemine kaljudel veel pooleli on jää-tormilinnud ja kaljukajakad. Pesadest allakukkunud kaljukajaka poegi on merikajakad sööma tulnud. Laipu söövaid linde on näha mitmeid. Alklastest näeme vaid merel hulpivaid krüüsleid.
Pärast pikemat orienteerumist leiame Skardsviki laavaplatool mõnusa heinase koha, kuhu oma telgi püsti lööme.
Garðskagi majakas/lighthouse 6.00-9.30
Leeterüdi (Calidris alba) 4 p
Punakurk-kaur (Gavia stellata) 4 ad
Suula (Sula bassana) 400
Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) 400
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 336
Suuränn (Stercorarius skua) 1
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 1 hele, 1 tume
Lunn (Fratercula arctica) 11
Atlandi tormipääsu (Hydrobates pelagicus) 11
Piilpart (Anas crecca) 3 r
Kivirullija (Arenaria interpres) 27 p
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) 2 r
Sookiur (Anthus pratensis) 30 p
Hangelind (Pletroplenax nivalis) 31 r
Stromsvik
Laululuik (Cygnus cygnus) 1 p
Grimsnes
Merivart (Aythya marila) 3 p
Tuttvart (Aythya fuligula) 50 p
Käblik (Troglodytes troglodytes islandica) 2 h
Läänesõtkas (Bucephala islandica) 7 ad 7 juv
Thingvallvatn
Jääkaur (Gavia immer) 4 ad
Tee/road 52
Laululuik (Cygnus cygnus) 12
Jääkaur (Gavia immer) 1 ad
Tee 1 sild, Hvyatn jõe suue/river mouth
Ristpart (Tadorna tadorna) 120 p
Mustsaba-vigle (Limosa limosa islandica) 3 p
Jääkaur (Gavia immer) 1 ad 1 juv
Soorüdi (Calidris alpina) 100
Rüüt (Pluvialis apricaria) 300
Borgaernaes
Väikepistrik (Falco columbarius) 2 ü
Langeholt
Jääkaur (Gavia immer) 4 ad 3 juv p
Sarvikpütt (Podiceps auritus) 8 p
Arnarstapi kaljud/cliffs
Kuninghahk (Somateria spectabilis) 2 male 1 female p
Kärestikuaul (Histrionicus histrionicus) 17 p
Karikormoran (Phalacrocorax aristotelis) 20 p
Krüüsel (Cepphys grylle) 3 ad 4 juv p
Merirüdi (Calidris maritima) 50 p
teel
Merikajakas (Larus marinus) k250 p põllul
27.8
Hommikul üritame sobivat staiamiskohta leida, kuna siinse piirkonna kaljud on natuke liiga kõrged. Mööda käänulist ja konarlikku platooteed ringi sõites satub meile ette polaarrebane, kes ajab rahulikult omi asju. Viimaks leiame Skardsviki majaka juures sobiva koha merele vaatamiseks. Linnuelu on siin vaiksem kui Reykjanesi poolsaarel, kuid liigid on erinevad. Saame siit mitu puuduvat alklaseliiki ja näeme nelja lääne-mustlagle rändeparve. Merel tegutseb paar vaala, kuid meil ei piisa oskusi nende määramiseks. Rene proovib taas kalaõnne ja saabki taas suuremat sorti tursalise kätte, selle purika kaaluks võiks arvata umbes 1,5kg kondistatuna. Kahjuks lõhume suure erutuse käigus spinningu otsa ära ja edasine kalapüük enam nii hästi ei lähe. Ühe sama liigi esindaja püüame veel, aga see oli umbes 30cm pojake. Siin, maailma lõpus, pole õnneks näljased Islandi kassid meid varitsemas ja Rene kokkab meile superhea kalaprae. Ookeani kaldal, ilusa ilmaga, merelinnud üle lendamas ja ookeanil vaalad fontääni puhumas, see kõik lisas kalapraele lisavürtsi juurde.
Kogu päeva kulutame sõidule Myvatni suunas. Teel vaatame merelahti, jõgesid ja järvi läbi. Veelinde on väga palju, kuid nende seast midagi märkimisväärset leida ei suuda. Väikepistrikke näeme neli, see on siin tavalisim röövlind. Enne pimenemist leiame reisi ainukesed jääkosklad ja lühinokk-haned.
Ilm on põhja pool vesine ja Myvatni juurde jõuame päris pimedas. Paneme telgi kuhugile suvalisse parklasse üles, kuna ei näe enam telkimispaika otsida. Siin on külmem kui edelarannikul ja kisub vihmaseks.
Skardsvik 6.00-9.30
Mustlagle (Branta bernicla hrota) 70 r
Suula (Sula bassana) 200+
Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) 300 r
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 5
Punakurk-kaur (Gavia stellata) 4 ad
Veetallaja (Phalaropus lobatus) k40 p
Suurrüdi (Calidris canutus) 2 p
Merirüdi (Calidris maritima) 30 p
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) 36 r
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 1 tume
Alk (Alca torda) 8 r+p
Krüüsel (Cepphys grylle) 15
Lunn (Fratercula arctica) 10
Lõunatirk (Uria aalge) 1 ad 1 juv
Sookiur (Anthus pratensis) 20 p
Kivitäks (Oenanthe oenanthe) 8 p
Hangelind (Pletroplenax nivalis) 1 p
Vaal sp 2
Polaarrebane (Alopex lagopus) 1
Rif
Leeterüdi (Calidris alba) 2 p
Soopart (Anas acuta) 1 p
Rif’i sadam/port
Kajakas (Larus sp.) 2000 p
Mustlagle (Branta bernicla hrota) 30 r
Grundarfjördur
Suurrüdi (Calidris canutus) 70 p
Merisk (Haematopus ostralegus) 310 p
Rüüt (Pluvialis apricaria) 30
Mustsaba-vigle (Limosa limosa islandica) 11 p
Hraunsfjardavatn, Snaefellsnesvegur
Mustlagle (Branta bernicla hrota) 30 p
Hahk (Somateria molissima) 500 p
Suurrüdi (Calidris canutus) 20 p
Snöksdalur
Punajalg-tilder (Tringa totanus) 70 p
Bordheyri
Väikepistrik (Falco columbarius) 2 ü
Tee 1, Brysi laht
Hallhani (Anser anser) 100
Hahk (Somateria molissima) 1000+
Väikepistrik (Falco columbarius) 1 p
teel
Väikepistrik (Falco columbarius) 1 p
teel – järv x
Viupart (Anas penelope) 200 p
Borgar-Virki lähistel
Urvalind (Carduelis flammea) 5 p
teel
Sarvikpütt (Podiceps auritus) 11 p
Hallhani (Anser anser) 600
Lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus) 3 p
Jääkaur (Gavia immer) 1 ad
Jääkoskel (Mergus merganser) 32 p
Laululuik (Cygnus cygnus) 70 p
28.8
Ärkame vihmas ja avastame, et oleme end kohaliku linnumuuseumi kõrvale telkinud. Iseenesest pole paha koht, kui jääkaurid pea kohal tiirutavad ja kümned sarvikpütid koos tuhandete partidega nina ees sulistavad. Kuid ilm on tõeliselt raske – külm tuul kombineeritud vihmaga. Kui ilm paremaks ei lähe, siis kaua me siin olla ei jaksa. Linde on väga palju ja nende läbivaatamine nõuab häid vaatlusolusid.
Laxa jõe sild on legendaarne kärestikuauli vaatluskoht, kus liiki on ilmselt tuhanded fotograafid pildistamas käinud. Teeme samuti siin peatuse ja leiame kohe kaks emaslindu poegadega askeldamas. Lisaks on siin üks läänesõtka perekond väga lähedal.
Umbes kella kümne ajal läheb ilm ilusaks ja otsustame teha hommikukohvi. Kuum kohv maitseb peale sellist ekstreemset hommikut eriti hea ja kogu olemise muudab veelgi mõnusamaks asjaolu, et hommikusöögi ajal on meil võimalus jälgida kahe jahipistriku askeldamist. Järvel näeme retke ainukese mustvaera ja läänesõtkaid on siin mitmeid parvi. Viupartide massist otsime ameerika viuparti, kuid liik jääb leidmata. Hõfdi metsas käime kohalikku käbliku alamliiki vaatlemas, kuna senini oleme liiki vaid kuulnud. Leiamegi kohe mitu isendit ja lisaks on siin palju urvalinde (islandica alamliik).
Kuna oleme siin parimad paigad läbi vaadanud ja kohalikud staarliigid ära näinud, kihutame kohe tagasi edelasse tuttava Garðskagi majaka juurde. Riho saadab meile Eestist Islandi linnu-uudiseid ja nende järgi koostame me oma järgnevad retkeplaanid. Teel Garðskagi käime veel Njarðvíki linnuaugust läbi, seal oli nähtud kahte ameerika viuparti. Leiamegi otsitavad linnud kiiresti üles, kuid kuna väljas on juba hämar ja pardid-kajakad on otsustanud lennata merelahele, siis jätame määrangu esialgu lahtiseks. Ilm on nüüd ka lõunas halvaks läinud, magama läheme taas vihmasabinas.
Mývatn järve süsteem/lake system
Rääkspart (Anas strepera) 1000+ p
Piilpart (Anas crecca) 300+ p
Viupart (Anas penelope) 2000+ p
Tuttvart (Aythya fuligula) 1000+ p
Merivart (Aythya marila) 100 p
Läänesõtkas (Bucephala islandica) 27 p
Mustvaeras (Melanitta nigra) 1 p
Aul (Clangula hyemalis) 2 p
Jääkaur (Gavia immer) 6 ad
Punakurk-kaur (Gavia stellata) 2 p
Sarvikpütt (Podiceps auritus) 52 p
Väikepistrik (Falco columbarius) 1 p
Jahipistrik (Falco rusticolus) 2 p
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) k27 p
Ronk (Corvus corax) 15 p
Laxa jõe sild/bridge
Läänesõtkas (Bucephala islandica) 5 ad 1 juv
Kärestikuaul (Histrionicus histrionicus) 2F ad 3 juv
Väikepistrik (Falco columbarius) 1 p
Höfdi
Käblik (Troglodytes troglodytes islandica) 9 p
Urvalind (Carduelis flammea ) 150 p
Vainurästas (Turdus iliacus) 20 p
Teel
Väikepistrik (Falco columbarius) 1 p
Bakkatjörn/Seltjarnarnes
Veetallaja (Phalaropus lobatus) k21 p
29.8
Sajab vihma, kuid on tuulevaikne. See tähendab, et merel on liikumine tagasihoidlik. Merelt on nüüd ebarealistlik midagi juurde saada ja hakkame kohalike raporteeritud rarisid bongama. Esmalt käime lähedal asuvast Njarðvíkist läbi, kus meil oli eelmisel õhtul pimedas ameerika viupartide määrangu kinnitamisega raskusi. Nüüd on linnud taas kenasti paigal ja saame neid pikemalt vaadelda. Järgmine etapp on nõgipardi otsimine Selvogurist. See ligi 9 aastat kohal olnud lind on vahel väga peiduline, kuid meil läheb linnu leidmisega alla tunni. Ilm on päris jube, kuid vahetevahel sadu õnneks lakkab ja saame linnust isegi fotod.
Ööbima jääme Grindaviki tasulisse laagripaika (ainuke koht kus ööbimise eest maksime), kus meil on võimalus kuuma duši all käia. Ka siin on rannas majakas, kus sandi ilma kiuste staiata proovime. Kuid kuna merel on liikumine kehv, siis otsustame hommikul tuttavasse Garðskagisse naasta.
Garðskagi majakas/lighthouse 6.15-7.25
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 140 r
Suuränn (Stercorarius skua) 1 r
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 3 r
Hallhani (Anser anser) 1 r
Jääkaur (Gavia immer) 1 ad p
Njarðvík
Ameerika viupart (Anas americana) 2M ad p
Grindavik
Mustlagle (Branta bernicla hrota) 1 p
Rüüt (Pluvialis apricaria) 100 p
Hlíðarvatn/Selvogur
Nõgipart (Anas rubripes) 1 p
Aul (Clangula hyemalis) 30 p
Rohukoskel (Mergus serrator) 35
Jääkaur (Gavia immer) 3 ad p
Rüüt (Pluvialis apricaria) 100 p
Grindaviki majakas/lighthouse 18.30-20.00
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 7 r
Suuränn (Stercorarius skua) 2 r
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 3 r
Randtiir (Sterna paradiseaea) 21 r
Krüüsel (Cepphys grylle) 3 p
Rüüt (Pluvialis apricaria) 100 p
Mink (Mustela vison)1 p
Vaal sp 1
30.8
Hommikul staiame taas pikemalt. Kvantiteet on nõrk, kuid kvaliteedi tagavad 2 lähedalt mööduvat peegel-tormilindu. Päeva rariteet on nähtud ja halvast ilmast hoolimata on meel rõõmus. Ka muid liike on mitmekülgne valik. Lõuna ajal käime taas ameerika viuparte treeningu mõttes vaatamas ja näeme neid taas väga hästi. See retk on määramistrenni osas väga palju andnud. Kajakate, merelindude ja partide määramine nõuab tihti määraja lappamist ja kriitilist mõtlemist, mis on eri tasemega linnumehele hea koolitus.
Õhtul on lootus uute retkeliikide saamiseks olematu, kuid üllatusena näeme päris hilisõhtul rändel olevat suurkoovitajat ja hallhaigrut. Mõlemad liigid on siin vähearvukad läbirändajad. Änne on merel arvukalt ja meil on põnev jälgida, kuidas nad kajakaid ja tormilinde ahistavad.
Garðskagi majakas/lighthouse 6.50-11.00
Peegel-tormilind (Puffinus griseus) 2 r
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 150 r
Suuränn (Stercorarius skua) 7 r
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 5 r
Krüüsel (Cepphys grylle) 3 r
Lunn (Fratercula arctica) 3 r
Rohukoskel (Mergus serrator) 11 r
Punakurk-kaur (Gavia stellata) 1 r
Ristpart (Tadorna tadorna) 13 juv r
Njarðvík
Ameerika viupart (Anas americana) 2M ad p
Jääkaur (Gavia immer) 1 ad p
Garðskagi majakas/lighthouse 15.00-20.00
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 21 p +r
Suuränn (Stercorarius skua) 3 r
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 193 r
Krüüsel (Cepphys grylle) 1 r
Lunn (Fratercula arctica) 3 r
Alk (Alca torda) 34 p
Hallhaigur (Ardea cinerea) 1 r N
Suurkoovitaja (Numenius arquata) 1 r N
Suula (Sula bassana) 500+
Jää-tormilind (Fulmarus glacialis) 300+
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) 50 r
Viupart (Anas penelope) 20 p
Hahk (Somateria molissima) 200 p
Kivirullija (Arenaria interpres) 30 p
Soorüdi (Calidris alpina) 50 p
Suurrüdi (Calidris canutus) 20 p
Merirüdi (Calidris maritima) 15 p
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) 50 p
Liivatüll (Charadrius hiaticula) 10 p
Tikutaja (Gallinago gallinago) 2 p
Sookiur (Anthus pratensis) 50 p
Kivitäks (Oenanthe oenanthe) 4 p
Hangelind (Pletroplenax nivalis) 4 p
31.8
Hommikul näeme üllatuseks taas kahte peegel-tormilindu. Linde on vähe liikvel ja ilm tatine. Otsustame enne lendu veel randasid ja sadamaid läbi käia. Päeva parimaks leiuks jääb Sandgerðist leitud poolalbinootiline hallhani. Lisaks avastame kena väikse kalmistu, kus Rene ja Andrus teevad mõned linnupildid. Tegemist on surnuaia kividel istuvate armsate linnukujudega. See väike linnukujudega surnuaed oli päris kena.
Enne äralendu käime Islandi kohustuslikku turismiprogrammi täitmas – paar tundi Blue Lagooni veepargis (http://www.bluelagoon.com/). Pileti hind 480.-eek on üsna krõbe. Kahjuks on tavaline saun remondis, kuid sooja ja ühtlasi huvitava kogemuse osaliseks saame looduslikus aurusaunas. Saunaruum on ehitatud geisri peale ja kindla tsükliga hakkab maa-alune susisema. Peale sauna mõnuleme basseinis. Paar korda sauna ja basseini vahet võtab täitsa läbi. Basseini vesi oli 43 kraadi. Pakime lennuväljal asjad ja jääme lendu ootama.
Garðskagi majakas/lighthouse 7.00-9.00
Peegel-tormilind (Puffinus griseus) 2 r S
Põhja-tormilind (Puffinus puffinus) 110 r
Suuränn (Stercorarius skua) 1 r
Söödikänn (Stercorarius parasiticus) 5 tumedat r
Krüüsel (Cepphys grylle) 1 r
Ristpart (Tadorna tadorna) 1 juv p
Jääkaur (Gavia immer) 1 ad r S
Sandgerði sadam/port
Hallhaigur (Ardea cinerea) 1 p
Kivirullija (Arenaria interpres) 25 p
Soorüdi (Calidris alpina) 100 p
Leeterüdi (Calidris alba) 15 p
Merirüdi (Calidris maritima) 5 p
Liivatüll (Charadrius hiaticula) 10 p
Rüüt (Pluvialis apricaria) 200 p
Mustsaba-vigle (Limosa limosa islandica) 5 p
Hangelind (Pletroplenax nivalis) 25 p
Sandgerði tiigid/ponds
Hallhani (Anser anser) 1 p poolalbinootiline
Bakkatjörn/Seltjarnarnes
Veetallaja (Phalaropus lobatus) 9 p
Soorüdi (Calidris alpina) 80 p
Merisk (Haematopus ostralegus) 51 p
Tikutaja (Gallinago gallinago) 5 p
Naerukajakas (Larus ridibundus) 300 p
Njarðvík
Rüüt (Pluvialis apricaria) 300 +