Reisipäevik – Iisrael 22.02.-03.03.2013

Kirja pannud: Mariliis Märtson ja Tarvo Valker

Logistika
Lendame Iisraeli LOT Polish Airlines-i lennufirmaga. Ümberistumisega Varssavis jõuamegi Tel Avivi. Lennupiletid hangime Estraveli sooduskampaania raames ning edas-tagasi lennupiletid lähevad maksma 270 eurot.
Eelnevalt broneerime ka rendiauto läbi Budget autorendifirma. Sõiduvahendiks saab tuttuus (vaid 10 km läbinud) Hyndai i25. Autot kätte saades broneeritakse Tarvo krediitkaardil koheselt 1 000 USD – seda peab kindlasti retkeline autot rentides arvestama, et krediitkaardil oleks piisavalt vabu vahendeid. Suureks miinuseks rendiauto juures on heledad istmed ning koodilukk, mistõttu tuleb iga kord enne auto käivitamist sisestada neljakohaline turvakood. See on linnuretkel olles aga väga tüütu. Vaadates ka teisi autosid, siis selline koodilukk näib Iisraelis olema üsna tavaline, tõenäoliselt esineb auto ärandamisi siin palju.
Autoga läbitud retke kilomeetreid koguneb meil üle 2100. Kütus on Iisraelis veidi kallim kui Eestis. Liiklus on Iisraelis väga rahulik, vaid Jeerusalemmas on palju autosid ning närveldavaid juhte. Jeerusalemmas on ka palju mõlgitud autosid.
Iisraeli kaardi ostame lennujaamas asuvast raamatupoest. Seal on kõik suuremad teed peal ning koos kaasavõetud GPS-i abiga saame retkealad kenasti leitud.
Ööbimisi me kusagil ette ei broneeri. Tegelikult tasuks seda siiski teha, sest paljudes kohtades on majutust ootamatult raske leida ning majutuse hinnad on eestlase jaoks väga kallid. Lihtsam ja odavam on majutust leida vaid Eilatis, kus suur konkurents surub hinnataseme alla. Väikestes kohtades on alla 400 sheekli (umbes 90 eurot) tuba väga raske leida. Eilatis on korraliku tasemega hostelites ööbimine vähemalt poole odavam.

Kirjandus
Kaasa võtame Iisraeli linnupaikade raamatu. Viimase puhul peab siiski vaatleja arvestama, et raamatu koostamisest on möödunud enam kui 10 aastat ja seal sisalduvasse informatsiooni tuleb seetõttu suhtuda ettevaatlikult. Paljud linnukohad on tänaseks arendustöö tulemusena hävinud (kadunud on näiteks kirjuvurila kunagine joogikoht Eilati pumbajaama juures, arendustöö tulemusena on oma tähtsuse minetanud 33 km „lark area“ jne). Siiski on raamatu näol tegu retkel asendamatu abimehega – siin leiduvad skeemid on linnupaikade leidmisel äärmiselt vajalikud. Õnneks on Iisrael linnuvaatlejatele väga populaarne sihtkoht ning kaasaegsemaid reisikirju internetist võimalik rohkelt leida. Kindlasti tasub enne Iisraeli linnuretkele minemist mitmeid retkekirju kaasa võtta.
Määrajatest võtame kaasa Collins Bird Guide-i ning Forsman-i röövlindude määraja. Kuna meie retk jääb üsna talvisele ajale, siis piisanuks retkel tegelikult ka ainult Collins-i määrajast. Märtsis-aprillis või sügisel retkele minnes on Forsmani kaasavõtmine kindlasti ülimalt vajalik, sest rändavate Aquilade ja suurte pistrike määramine distantsilt pole Põhja-Euroopa linnuvaatlejale kerge. Kultuurilise tausta ning majutusvõimalustega tutvumiseks on meil kaasas ka Lonely Planet.

21.02 – Natuke lendamist, palju ootamist ja veel natuke lendamist

Pärastlõunal alustame läbi Varssavi kulgevat lennureisi Tel Avivi suunas. Ehkki Mari fotokoti sisu pakub Tallinna lennujaama turvakontrollile suurt huvi ja enamik kraami tuleb laiali laotada, kulgeb kõik siiski tõrgeteta. Õhtupoolikuks oleme Varssavi lennujaamas, kus järgneb tüütu enam kui 6 tunni pikkune ootamine Tel Avivi lennule. Esimesed tund aega on valged ning püüame loomulikult ka Poola listi mõned liigid kirja saada.
Näeme lennujaama aknast väga palju vareslasi, kes ilmselt lendavad kuhugi linnaparki ööbima. Eriti rohkelt on liikvel künnivareseid, kuid saame ka kaelushaki ja hallvarese kirja. Lisaks lendab üle mõned salgad hõbekajakaid ning lennujaama katuse äärel tegutsevad mõned kodutuvid.
Edasi tuleb abi saada Poola kohalikust õllest – Zywiecist. Vahepeal loeme reisikirju ja lehitseme määrajat ning veidi enne südaööd tõusemegi õhku.

22.02 – Tel Aviv, esimesed laiferid ja seiklused

Iisrael asub Eestiga samas ajavööndis. Veidi peale kolme maandume Tel Avivi lennujaamas. Pagasi saame üsna kiiresti kätte ja ehkki oleme valmistunud piirikontrollis küsimusteraheks, saame siiski üsna kiirelt kõik protseduurid läbitud. Ka rendiauto antakse meile kiirelt kätte. Siiski broneeritakse Tarvo krediitkaardil selleks 1000 USD. Rendiautoks on tuttuus heledate istmetega Hyndai i25, mis käivitub vaid turvakoodi sisestamise järel. See on linnuretkel väga tüütu. Roolikeeramine jääb kogu retke Tarvo ülesandeks, kaardilugemine Mari vastutada.
Umbes kella viie paiku istume rendiautosse ja sõidame Dudaimi prügila suunas. Päikesetõusuni on veidi üle tunni aega. Mari saab juba hommikuhämaruses esimesed laiferid. Esimeseks näeb ta aasia kivikana (Alectoris chukar), kes maanteel peaaegu auto rataste alla jookseb. Üllatuslikult jääbki see retke ainsaks aasia kivikana vaatluseks. Hämaras lendab üle tee ka mingi suur nahkhiir.
Päikesetõusu ajal näeme esimesi Iisraeli talviseid fooniliike – tuttlõokesi (Galerida cristata) ja kaelus-turteltuvisid (Streptopelia decaocto). Etanis märkame traadil väikesi linde ja peatame auto. Elektriliinil lööb lärmi 80 halltsiitsitajat (Emberiza calandra). List täieneb uute liikidega pea iga minutiga.
Esimene pikem linnuvaatluspeatus leiab aset Dudaimi prügila juures – milline tore valik Iisraeliga esmatutvuseks. Dudaimi prügila ümbrus on tuntud must-harksabade (Milvus migrans) talvituskohana ning sellel talvel nähti siin ka Iisraeli megarari puna-harksaba. Tihti nähakse siin tuhandeid harksabasid. Täna neid siit küll niipalju ei leia – hindame harksabade arvu umbes 600 linnule. Ümbritsevad põllud on täis sadu tuttlõokesi (Galerida cristata), mitmelt poolt tõuseb lendu häälitsevaid mägikiure (Anthus spinoletta) ja ka üksikuid tundrakiure (Anthus cervinus).
Järgmiseks eksleme pisut ringi Beershebas, et kusagil lõunat süüa ja siis edasi juba Nizzana suunas suunduda. Beershebas ringi tiirutades näeme retke esimese vaenukäo (Upupa epops) ja aarabia bülbüle (Pycnonotus xanthopygos).
Järgneb teekond Nizzana suunas. Poolel teel teeme staiamispeatuse Ashalimis, kus võib näha mitmeid röövlinde. Täna on paraku tugev tuul, mistõttu röövlinde pole üldse ringi lendamas näha. Päris liigilisata me siiski ei jää – alal tegutseb vähemalt 3 lõuna-hallõgijat (Lanius meridionalis).
Nizzanasse jõudes hakkab taas kiirelt uusi liike kogunema. Näeme siin esimesi täkse ja salga oaasileevikesi (Rhodospiza obsoleta). Kuna saabume piirkonda keskpäevaseks kuumuseks, siis üritame seda aega kasutada ka majutuse otsimiseks. Majutusvõimalusi ei ole seal just palju. Lõpuks siiski leiame Nizzanast ühe majutuskoha, kuid ööbimine siin maksab 450 sheeklit (umbes 100 eurot). Peame seda liiga kalliks ja ööbima ei kavatse jääda. Kuna perenaine tegeleb ka toitlustusega, siis uurime söögi kohta. Supp maksvat 20 sheeklit. Otsustame, et sööme seal kausikese suppi. Kõrvale võtame klaasi mahla. Makstes selgub, et toidu hind on vahepeal kerkinud – kahe supi ja mahlade eest kasseeritakse meilt 90 sheeklit. Juudid!
Söögikohast väljudes tervitavad meid parklas piirivalvurid. Nizzana asub nimelt Egiptuse piiri vahetus läheduses ning piirivalvureid on siin palju. Kuna inglise keele oskus pole neil kiita, siis meie vestlus ei kesta kuigi kaua.
Põrgukuumus hakkab tasapisi järgi andma ja võtame nüüd suuna Ezusi poole, kus leidub üks retke sihtliike – aasia kraetrapp (Chlamydotis macqueenii). Alal pesitseb veel vaid üksikuid paare, misõttu pole nende nägemine kerge. Kuid kuna praegu on trappidel mänguaeg, siis on meie lootused siiski suured.
Veel enne, kui aasia kraetrapi alale jõuame, silmame tee servas kividel istumas kivikakku (Athene noctua). Teeme foto saamise lootuses peatuse. Kakk on arg ja lendab eemale. Üllatuslikult jääb see retke ainsaks kivikakuks – kummaline, oleksime oodanud sellest liigist küll palju rohkem vaatlusi. Kuna auto juba on seisma jäetud, siis tuulame veidi põõsastes. Peatus kujuneb väga produktiivseks – näeme siin esimesi araabia vadavilbaseid (Turdoides squamiceps), liiv-kivitäkse (Oenanthe isabellina) ja Tarvo jalge alt tõuseb lendu üks põldvutt (Coturnix coturnix).
Kuna aega pole raisata keskendume peamisele – aasia kraetrapile. Nizzanast 8 km Ezusi poole peame auto kinni ning alustame teeservast ala skännimist. Retkekirjade järgi on trapi nägemiseks parimad just õhtu-ja hommikutunnid. Näeme karja dorkasgaselle (Gazella dorcas). Pärast pool tundi kestnud pidevat skänni on Maril õnne mängiv aasia kraetrapp torusse saada. Jälgime lindu pikalt. Mängiva trapi vaatlus on suur elamus ning oleme õnnelikud, et retke esimene võtmeliik juba avapäeval võetud.
Veel on tunnike päikeseloojanguni ja külastame Nizzana kindluse varemeid. Teel piiravad kohalikud mehed Mari sisse ning uudistavad tema fototehnikat. Nizzana templivaremed on päikeseloojangus väga maalilised. Teel mäkke tuleb ka retke nimekirja järjekordne uus liik – kõrbekana (Ammoperdix heyi) paar on mäeharjal ringi jooksmas.
Viimases valguses sõidame Nizzana reoveepuhasti tiikide äärde lootuses jooma tulevaid vurilaid kohata. Ehkki vurilatega meil õnne pole, näeme siin siiski mitmeid märgalade linde.
Valge aeg on läbi ja nüüd keskendume öömajale. Kuna ümbruskonna ainus majutuskoht on hinnatasemelt kergelt öeldes kirves ning ka Nizzana oluliseim liik aasia kraetrapp on meil käes, siis suundume edasi. Õigemini alustuseks tagasi Beershebasse. See on väikelinn, kus püüame mõistlikuma majutuse leida. Peagi näemegi uhket hotelli. Koht on väga fancy ja nagu oodatud, siis sealne tuba on koguni 700 sheeklit. Üritame hotellitöötajatelt infot küsida, et kus leiaks odavamaid hotelle. Selgub, et ka odavam ööbimispaik on linnas olemas. Lahke administraator kirjutab heebrea keeles kirja, et saaksime linnas seigeldes kohalikelt teed küsida.
Lootusrikkalt hakkame salapärast hotelli otsima. Tiirutamist ja tee küsimist on palju. Kord ei mõisteta keelt, kord ei teata majutuskohta ennast. Peagi selgub, et tegu on majutuskohaga, mille olemasolust küll teavad enamik kohalikke, kuid mitte keegi ei oska sinna meid juhatada.
Beersheba ei tundu seega külalislahke ning võtame pimeduses ette veel sõidu Mitzpe Ramoni (70 km Beesrhebast). Tegu on suurema turismikohaga ja siin on majutuskohti rohkem. Ehkki koht pole kaugel, võtab pimedas käänulistel mägiteedel sõitmine omajagu aega. Kohale jõudes leiame õige pea soliidse väljanägemisega hotelli. Ehkki meie käest küsitakse toa eest 540 sheeklit, saame selle eest ka hommikusöögi. Kuna oleme lendudest ja pikast autosõidust väga väsinud, siis võtame pakkumise vastu. Maksmise ajaks on toa hind taas 7 sheekli võrra tõusnud. Juudid! Esimene seiklusrikas päev on läbi ja peale värskendavat dušši saabub kiirelt uni.

Etan
Halltsiitsitaja (Emberiza calandra) – k80p

Dudaimi prügila
Veisehaigur (Bubulcus ibis) – 20
Tundrakiur (Anthus cervinus) – 10
Mägikiur (Anthus spinoletta) – 3
Tuttlõoke (Galerida cristata) – 500
Kuldnokk (Sturnus vulgaris) – 5000
Must-harksaba (Milvus migrans) – 600
Stepiviu (Buteo rufinus) – 1

Beersheba
Vaenukägu (Upupa epops) – 1
Araabia bülbül (Pycnonotus xanthopygos) – 1

Ashalim
Lõuna-hallõgija (Lanius meridionalis) – 3

Nizzana
Vahemere kivitäks (Oenanthe hispanica) – 1
Niidu-kaelustäks (Saxicola maura) – 3
Põldvutt (Coturnix coturnix) – 1
Kõrbekana (Ammopedix heyi) – 2
Aasia kraetrapp (Chlamydotis macqueenii) – 1
Dorkasgasell (Gazella dorcas) – 15

Nizzana veepuhasti
Karkjalg (Himantopus himantopus) – 12
Värbrüdi (Calidris temminckii) – 30
Punajalg-tilder (Tringa totanus) – 3
Tutkas (Philomachus pugnax) – 5
Mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus) – 2
Valgekael-kiivitaja (Vanellus spinosus) – 8
Luitsnokk-part (Anas clypeata) – 80
Piilpart (Anas crecca) – 6
Sinikael-part (Anas platyrhynchos) – 70
Ristpart (Tadorna tadorna) – 5

23.02 – Mitzpe Ramon ja Eilat

Hommikul ärkame üsna varakult ja juba enne hommikusööki teeme väikese retke Mitzpe Ramoni vahetus läheduses olevatele Ha-Ruhoti settetiikidele. Paik ei ole kuigi linnurikas, kuid saame siit retke nimekirja salu-lehelinnu (Phylloscopus trochilus), kivipääsukese (Ptyonoprogne rupestris) ja leina-kivitäksi (Oenanthe lugens).
Hotelli naastes ootab meid ees väga rikkalik hommikusöök, mis paneb unustama eelmise õhtu kannatused ja makstud üüratu hinna. Hilisel hommikul läheme vaatama Mitzpe Ramoni maalilist kraatrit. Kohale jõudes selgub ebameeldivaks üllatuseks, et kraater on paksus udus ja mitte midagi pole näha. Siiski osutuvad kraatri lähiümbruse aiad väga liigirikkaks. Meie ees tegutsevad mitu tanu-kivitäksi (Oenanthe leucopyga) ning araabia nektarilind (Nectarinia osea). Tihti kohatakse Mitzpe Ramonis ka seedri-koldvinte (Serinus syriacus), kuid tugeva tuule tõttu on raske hääli kuulda ja linde leida. Seega tuleb meil siit lahkuda ilma selle liigita.
Edasi suundume tuntud linnuala – Eilati suunas. Teel teeme ühe jalgade sirutamise peatuse ning sealt saame päevakuumuses retke nimekirja täiendust punarinna (Erithacus rubecula) ja stepi-raudkulli (Accipiter brevipes) näol. Neist viimase nägemine on üllatav, sest seda liiki sellel ajal on üsna harva näha. Keskpäeval üritame Kibbutz Lotanis öömaja leida. Meie üllatuseks on ees raudväravad ja alale pääsemiseks tuleb eelnevalt kirjas oleval numbril helistada. Saamegi hotelli administraatori kõnetraadile, kuid kuna on nädalavahetus, siis majutuskoht on täis broneeritud. Lähedusest leiame teise ööbimiskoha, kuid see on taas üsna kallis. Seetõttu üritame pikema seikluseta suunduda Eilatisse, kus majutuskohti rohkesti. Lonely Planetist vaatame välja Arava hosteli nimelise ööbimiskoha ning meeldivaks üllatuseks leiame selle mõne minutiga ka üles. Nagu ka LP kirjutab, saame seal toa 180 sheekli eest. Tore üllatus seegi, et hind maksmise ajaks ei ole kerkinud. Kuna majutus on hea ja odav ning Eilati ümber häid linnukohti palju, jääme siiani koguni neljaks ööks.
Majutuskoht leitud, suundume viimast paari tundi valget aega kasutama Eilati linnujaama lähedal olevatel soolatiikidel linde vaadeldes. Siit tuleb retke nimekirja ridamisi haigruid, kajakaid ja kahlajaid. Lisaks näeme siin hänilase alamliigi mustpea-hänilase (Motacilla flava feldegg) ning ka retke ainsa kuldhänilase (Motacilla citreola). Korraga kostub sookure häält. Mõni hetk hiljem leiamegi taevast sookure (Grus grus) rändesalga – 29 lindu suundumas põhja poole. Ehk on parves ka Eesti linde?

Ha-Ruhati settetiigid
Metstilder (Tringa ochropus) – 3
Vihitaja (Actitis hypoleuca) – 1
Mudatilder (Tringa glareola) – 1
Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus) – 6
Kivipääsuke (Ptyonoprogne rupestris) – 2
Leina-kivitäks (Oenanthe lugens) – 1
Must-lepalind (Phoenicurus ochruros) – 2

Mitzpe Ramon
Kivi-kõnnulõoke (Ammomanes deserti) – 4
Tanu-kivitäks (Oenanthe leucopyga) – 4
Mustsaba-kaljutäks (Cercomela melanura) – 3
Araabia nektarilind(Nectarinia osea) – 1
Kivipääsuke (Ptyonoprogne rupestris) – 6
Niidu-kaelustäks (Saxicola maura) – 2

Eilati linnujaama soolaväljad
Flamingo (Phoenicurus ruber) – 11
Hallhaigur (Ardea cinerea) – 1
Naerutiir (Sterna nilotica) – 1
Räusk (Sterna caspia) – 1
Naerukajakas (Larus ridibundus) – 600
Koldjalg-hõbekajakas (Larus cacchinans) – 3
Salenokk-kajakas (Larus genei) – 80
Väikerüdi (Calidris minuta) – 15
Värbrüdi (Calidris temminckii) – 50
Liivatüll (Charadrius hiaticula) – 20
Mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus) – 2
Karkjalg (Himantopus himantopus) – 60
Valgekael-kiivitaja (Vanellus spinosus) – 10
Lammitilder (Tringa stagnatilis) – 3
Heletilder (Tringa nebularia) – 2
Punajalg-tilder (Tringa totanus) – 40
Tumetilder (Tringa erythropus) – 5
Metstilder (Tringa ochropus) – 1
Vihitaja (Actitis hypoleuca) – 1
Tutkas (Philomachus pugnax) – 50
Sookurg (Grus grus) – k29rN
Kuldhänilane (Motacilla citreola) – 1
Hänilane (Motacilla flava) – 1 (alamliik feldegg)
Mägikiur (Anthus spinoletta) – 5
Tundrakiur (Anthus cervinus) – 1

24.02 – Eilat

Täna on Eesti Vabariigi 95. aastapäev. Ärkame varakult ja juba enne päikesetõusu oleme Eilati North Beachil imetlemas Punast merd. Oleme siia tulnud otsima pruunsuulat, rand-siidhaigrut ja valgesilm-kajajakaid – liike, keda näeb Iisraelis vaid Punase mere rannikul. Juba hämaras löövad rannas lärmi õuevaresed (Corvus splendens).
Valgesilm-kajakaid (Larus leucopthalmus) lendab siin arvukalt ringi, kuid teised target-liigid jäävad ka pikema staiamise peale saamata. Muid põnevaid liike saame siiski retkenimekirja mitmeid – üle lendab stepi-pääsujooksur (Glareola prantincola), rannas teeb rappelendu kirju-kuningkalur (Ceryle rydis), ringi tiirutab stepikajakaid ning kivil istub üksik väiketiir (Sterna albifrons).
Peale rannas staiamist läheme Hotel Zone-i ümbruse kanalitele, mis peaksid olema linnupaikade raamatu järgi üsna liigirikkad. Ka viimaste aastate reisikirjade põhjal nähakse rand-siidhaigrut just siin. Paistab siiski, et arendustegevus on kanalite linnurohkusele oma jälje jätnud. Kanalis on vaid mõned siid- ja hallhaigrud ning üksikud kahlajad. Põõsastest leiame siiski jälle mõne uue liigi – sametpea-põõsalinnu (Sylvia melanocephala) ja sinirinna (Luscinia svecica).
Enne hotelli hommikusöögile suundumist kontrollime üle ka Ofira pargi, et värvuliste osas retkelisti täiendada. Park ise on üsna väike puistu keset kõrghooneid. Sellele vaatamata leiab Mari peagi ühe olulise sihtliigi – puuvõras varjab end valgelauk-õgija (Lanius nubicus). Tegu on 2. kalendriaasta noorlinnuga. Kuna kevad on alles alanud, siis see jääbki retke ainsaks valgelauk-õgija vaatluseks. Paar nädalat hiljem oleks neid kindlasti oluliselt rohkem kohanud.
Hommikusöögilauas kugistame kiirelt alla omleti ja värsked juurviljad ning tormame uuesti retkele. Võtame suuna taas Eilati linnujaama suunas, mille hoovil teeme paaritunnise staiamispeatuse. Juba teel linnujaama märkame esimesi väike-mesilasenäppe (Merops orientalis). Neid näeme järgmise nädala jooksul igapäevaselt õige mitmel pool.
Eilati linnujaama hoovis staiamine annab lõpuks loodetud lisa ka röövlindude osas. Rändel liigub mitmeid stepikotkaid (Aquila nipalensis), üks kääbuskotkas (Aquila pennata), madukotkas (Circaetus gallicus) ja paar roo-loorkulli (Circus aeruginosus). Linnujaama põõsastes löövad lärmi mitmed leet-puhmalinnud (Prinia gracilis). Peagi märkab Tarvo kauguses lendamas ka ühte jordani kuldnokka (Onychognathus tristramii). Produktiivne ennelõuna pikendab peagi retke nimekirja juba 100 liigini.
Õhtupoolikul üritame tegeleda vurilatega. Paraku teeme olulise möödalaskmise, kuna ei loe enne põhjalikult viimase aasta reisikirju. Linnupaikade raamatus mainitud kirjuvurila joomiskoht – Eilati pumbajaam ei funktsioneeri juba mitmeid aastaid. Ehkki leiame siit üles isegi vaatluskohale osutavad märgid, siis kogu ümbrus on tuhkkuiv. Saab mõne sekundiga selgeks, et siia jääda pole mõtet ja kihutame viimases valguses Holland parki. Park on Eilati ümbruse suurim puistu ja näib paljulubav. Õhtul siiski uusi liike siit leida ei õnnestu, kuid näeme siin oma elu suurima kaelus-turteltuvide (Streptopelia decaocto) numbri – ööbima tuleb vähemalt 500 isendit.
Järgneb väike õhtusööok koos kosutavalt külma Macabi õllega ning plaani pidamine järgnevateks päevadeks.

Eilat North Beach
Siidhaigur (Egretta garzetta) – 3
Kormoran (Phalacrocorax carbo) – 40
Valgesilm-kajakas (Larus leucopthalmus) – 8
Stepikajakas (Larus ichtyaetus) – 2
Salenokk-kajakas (Larus genei) – 25
Naerukajakas (Larus ridibundus) – 20
Koldjalg-hõbekajakas (Larus cachinnans) – 3
Väiketiir (Sterna albifrons) – 1
Stepi-pääsujooksur (Glareola pratincola) – 1
Kirju-kuningkalur (Ceryle rydis) – 1
Õuevares (Corvus splendens) – 40

Eilat Hotel Zone, kanalid
Karkjalg (Himantopus himantopus) – 2
Siidhaigur (Egretta garzetta) – 4
Hallhaigur (Ardea cinerea) – 3
Valgekael-kiivitaja (Vanellus spinosus) -6
Punajalg-tilder (Tringa totanus) – 1

Eilat, Ofira Park
Valgelauk-õgija (Lanius nubicus) – 1 (2a)
Väike-põõsalind (Sylvia curruca) – 1
Sametpea-põõsalind (Sylvia melanocephala) – 1

Eilati linnujaam
Stepikotkas (Aquila nipalensis) – 2
Kääbuskotkas (Aquila pennata) – 1
Stepiviu (Buteo rufinus) – 1
Hiireviu (Buteo buteo) – 1
Tuuletallaja (Falco tinnunculus) – 1
Madukotkas (Circaetus gallicus) – 1
Roo-loorkull (Circus aeruginosus) – 2
Leet-puhmalind (Prinia gracilis) – 5
Jordani kuldnokk (Onychognathus tristramii) – 1
Väike-mesilasenäpp (Merops orientalis) – 2
Sinirind (Luscinia svecica) – 2
Räästapääsuke (Delichon urbicum) – 10
Kaldapääsuke (Riparia riparia) – 1
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) – 5

Eilat, Holland Park
Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) – 500

25.02 – Lark area ja esimesed tagasilöögid

Stardime juba pimedas 90. maantee ääres asuva „33 km lark area“ suunas. See on Eilati lähedal üks tuntumaid lõokeste ja kiurude paiku ning üks vähestest kohtadest, kus esineb ka Lõuna-Iisraeli haruldane haudelind jooksurlõoke. Oleme päikesetõusuks alal ning alustame koheselt lõokeste otsingutega.
Kuna ala asub Jordaania piiri vahetus läheduses saab meie tegevus piirivalve patrullauto tähelepanu osaliseks. Meid jälgitakse ligi veerand tundi eemalt ning seejärel sõidetakse edasi. Ilmselt me sedapuhku narkodiilerite muljet ei jätnud.
Lõokese paigas on taas üsna tuuline ning häälte kuulmine raskendatud. Üsna pea hakkavad lärmi lööma kõrbelõokesed (Ammomanes cinctura). Vaatamata kolmetunnisele trampimisele ei tule teiste lõokeste leidmise osas mingeid tulemusi. Hiljem kuuleme Yoavi käest, et ala on arendustööde tulemusena juba mitu aastat oma tähtsuse minetanud. Nii peamegi lõokeste alalt lahkuma vaid ühe uue liigi – põõsal tegutseb üks harakkägu (Clamator glandarius).
Elifazis näeme vägagi varajast tamme-kärbsenäppi (Ficedula semitorquata). Edasi suundume Yotvata ümbrusesse, kus tegutseb põllumajandusmaastikus sadu pääsukesi ja nende hulgas silmame ka retke esimest roostepääsukest (Cecropis daurica) ning piiritajat (Apus apus). Põõsastes lööb laulu lahti üks kõnnu-põõsalind (Sylvia conspicillata). Päikeseline päev toob retke nimekirja ka järgmise röövlinnu – näeme siin tiirutamas suur-konnakotkast (Aquila clanga). Kui suur-konnakotkaid võib Lõuna-Iisraelis kohata ka talvel, siis väike-konnakotkaid võib näha alles märtsi lõpus. Nii polegi imestada, et seda liiki me retkel ei näegi.
Yotvatast eemal teeme taas peatuse. Läheme kõrbekuumuses otsima akaatsia-põõsaslindu (Sylvia leucomelaena). See on ilmselt üks Iisraeli haruldasemaid haudelinde. Palavuse tõttu on kõik väiksed linnud peidulised. Kolame põõsastes veidi üksteisest eemal ringi. Peagi näeb Mari kahte akaatsia-põõsalindu. Ajame linde taga, et neid veel näha, kuid linnud kaovad alal lootusetult ära. Lisaks põõsalindudele näeme siin ka kahte mesilasenäppi (Merops apiaster), kes jäävad retke ainsateks. Ilmselt on need päris esimesed saabujad.
Et veelgi pruunistuda, suundume järgnevaks „22 km soolaväljadele“. Tiikidel on kõige silmatorkavamaks 400 flamingot (Phoenicurus ruber), keda kuumuse käes kannatades pidevalt pelikaniks kutsume. Aga ka „päris“ pelikan (Pelecanus onocrotalus) on siinsetel soolaväljadel olemas. Näeme soolaväljadel väga palju uusi liike, eriti kahlajaid nagu naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), plüü (Pluvialis squatarola), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja väiketüll (Charadrius dubius).
Seejärel tõmbame hotellis tunnikese hinge ja veidi jahedamas põikame uuesti läbi North Beachilt. Rannas tegutseb taas üks kirju-kuningkalur. Uue liigina näeme lendamas kahte ööhaigrut (Nycticorax nycticorax).
Väikestele viperustele vaatamata on taas üks väga hea linnupäev olnud.

„33 km lark area“
Harakkägu (Clamatorius glandarius) – 1
Kõrbelõoke (Ammomanes cinctura) – 10+
Liiv-kivitäks (Oenanthe isabellina) – 1
Vaenukägu (Upupa epops) – 1

Elifaz
Tamme-kärbsenäpp (Ficedula semitorquata) – 1

Yotvata
Suur-konnakotkas (Aquila clanga) – 1
Tuuletallaja (Falco tinnunculus) – 1
Harakkägu (Clamatorius glandarius) – 1
Vaenukägu (Upupa epops) – 1
Kõnnu-põõsalind (Sylvia conspicillata) – 1
Piiritaja (Apus apus) – 3
Räästapääsuke (Delichon urbicum) – 300
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) – 100
Kaldapääsuke (Riparia riparia) – 3
Roostepääsuke (Cecropis daurica) – 1

Salastatud paik
Akaatsia-põõsalind (Sylvia leucomelaena) – 2
Mesilasenäpp (Merops apiaster) – 2

„22 km soolaväljad“
Flamingo (Phoenicopterus ruber) – 400
Veisehaigur (Bubulcus ibis) – 1
Hõbehaigur (Egretta alba) – 60
Siidhaigur (Egretta garzetta) – 10
Hallhaigur (Ardea cinerea) – 40
Luitsnokk-iibis (Platalaea leucorodia) – 5
Pelikan (Pelecanus onocrotalus) – 1
Ristpart (Tadorna tadorna) – 80
Luitsnokk-part (Anas clypeata) – 30
Piilpart (Anas crecca) – 50
Soopart (Anas acuta) – 100
Viupart (Anas penelope) – 5
Suurkoovitaja (Numenius arquata) – 2
Mustsaba-vigle (Limosa limosa) – 1
Plüü (Pluvialis squatarola) – 1
Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) – 2
Väiketüll (Charadrius dubius) – 1
Naerutiir (Sterna nilotica) – 1
Habeviires (Chlidonias hybrida) – 1
Stepi-pääsujooksur (Glareola nordmanni) – 1

Eilat, North Beach
Ööhaigur (Nycticorax nycticorax) – 2
Kirju-kuningkalur (Ceryle rudis) – 1

26.02 – Mount Yoash ja Eilat

Hommikul peeglist vaatavad vastu väga kõrbenud näod. Juba varavalges läheme uuesti North Beachile. Rannas poseerib kividel kümmekond valgesilm-kajakat (Larus leucopterus), aga soovitud rand-siidhaigrut ega pruunsuulat pole kusagil näha.
Tühjade pihkudega suundume Holland Park-i. Tarvo jääb auto juurde tanklast kaasa võetud hommikukohvi nautima, entusiasmist pakatav Mari jookseb kohe maastikku. Hommikukohvist on abi ning Tarvo saab võimsa elamuse osaliseks, kui ta ees mängivad 7 kõrbekana (Ammoperdix heyi). Põõsastest õnnestub välja peksta üks kapi jänes (Lepus capensis).
Edasi suundume Mount Yoashi, mis on Eilati mägedes olev röövlindude staiamiskoht. Teel mäkke näeme retke ainsat sini-kivirästast (Monticola solitarius). Mägedes teevad taas paar kõnnukana häält – tundub, et neil on pulmatrall käsil. Röövlite liikumine on paraku väga tagasihoidlik. Ilmselt on siin ikkagi liiga talvine. Näeme pea kahetunnise staiamise tulemusena vaid kuute stepikotkast (Aquila nipalensis). Masendav.
Laifereid on vaja ja nii sõidame edasi Elifazi. Tore linnupaik seegi. Enne kui auto korralikult pargitud saab, märkame põõsal istumas isast punapea-õgijat (Lanius senator). Ka see on alles esimene saabuja ja rohkem punapea-õgijaid me sellel retkel ei näegi. Muud erilist Elifazis silma ei hakka ja nii suundume kõige kuumema aja eest hotelli.
Pärastlõunal köidavad meid taas Eilati „22 kilomeetri soolaväljad“. Juba tee peal saame kirja taas uue liigi – jõgivästriku (Motacilla cinerea). Seda liiki näeb Iisraelis vaid talvel ning enamasti riigi põhjaosas, seega on tegu päris hea leiuga ja taas retke ainsa vaatlusega. Soolaväljadel vaatab siiski vastu tuttav seltskond ning siit liigilisa ei saa.
Seejärel suundume veidi eemal oleva veepuhasti settetiikidele, kus on viimastel aastatel nähtud jooma tulevaid kirjuvurilaid. Tiikidele jõudmine on omajagu keeruline, kuna tee pealt tiigid ei paista. Lisaks tekitab segadust nende ümber olev traataed, milles õnnestub siiski auk leida ja lõpuks tiikideni jõuda. Pool tundi enne päikesetõsu oleme positsioonidel ja näeme enda ees korralikku linnumöllu. Tiikidel tegutseb palju taitasid (Gallinula chloropus) ja laukusid (Fulica atra), kormorane (Phalacrocorax carbo) ja ka üksikuid kääbuskormorane (Phalacrocorax pygmaeus). Ööbima tulevad peagi kümmekond koldhaigrut (Ardeola ralloides), 2 väikehüüpi (Ixobrychus minutus) ning kaldal tegutseb üksik väikehuik (Porzana parva). Ootame tiigi ääres täieliku pimeduseni, kuid vurilaid jooma ei tule. Yoav kommenteerib hiljem, et veebruari algus on olnud väga vihmane ning tõenäoliselt leidub kõrbes piisavalt alternatiivseid joomispaiku, mistõttu nad settetiikide juurde ei tule.
Üritame veel öösel veidi ringi sõita, et mõnda kakku – eeskätt salupälli kuulda või näha. Ilm on taas tuuliseks kiskunud ning ööretke ei soosi eriline edu. Näeme vaid teisi birdereid, kes lampidega põlde läbi kammivad. On aeg tagasi hotelli minna, et järgmise päeva pikaks sõiduks välja puhata.

Eilat, North Beach
Valgesilm-kajakas (Larus leucopthalmus) – 10

Eilat
Kaeluspapagoi (Psittacula krameri) – 2

Eilat, Holland Park
Kõrbekana (Ammoperdix heyi) – 7
Sinirind (Luscinia svecica) – 2
Araabia nektarilind (Cinnyris osea) – 3
Sametpea-põõsalind (Sylvia melanocephala) – 6
Väike-lehelind (Phylloscopus collybita) – 8
Kõnnu-põõsalind (Sylvia conspicillata) – 1
Väike-põõsalind (Sylvia curruca) – 2
Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) – 500

Mount Yoash
Sini-kivirästas (Monticola solitarius) – 1/
Stepikotkas (Aquila nipalensis) – 7r
Kõrbekana (Ammoperdix heyi) – 1

Elifaz
Punapea-õgija (Lanius senator) – 1/
Stepiviu (Buteo rufinus) – 1
Tuuletallaja (Falco tinnunculus) – 1
Pistrik (Falco sp) – 1
Raudkull (Accipiter nisus) – 1
Pajuvarblane (Passer hispaniolensis) – 80

„22 km soolaväljad“
Jõgivästrik (Motacilla cinerea) – 1
Väikerüdi (Calidris minuta) – 30
Plüü (Pluvialis squatarola) – 1
Mustaba-vigle (Limosa limosa) – 1
Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) – 2
Metstilder (Tringa ochropus) – 5
Punajalg-tilder (Tringa totanus) – 50
Flamingo (Phoenicurus ruber – 400

Veepuhasti tiigid
Lauk (Fulica atra) – 200
Tait (Gallinula chloropus) – 20
Koldhaigur (Ardeola ralloides) – 10
Väikehüüp (Ixobrychus minutus) – 2
Väikehuik (Porzana parva) – 1
Väikepütt (Tachibaptus ruficollis) – 1
Kääbuskormoran (Phalacrocorax pygmeus) – 2
Tõmmuiibis (Plegadis falcinellus) – 1
Pelikan (Pelecanus onocrotalus) – 1
Hõbehaigur (Egretta alba) – 120
Siidhaigur (Egretta garzetta) – 20
Hallhaigur (Ardea cinerea) – 50
Tikutaja (Gallinago gallinago) – 1

27.02 – teekond Jeerusalemma

Tänase päeva eesmärgiks on jõuda Surnumere äärde. Selleks tuleb suurem osa päevast paraku autos veeta.
Alustuseks sõidame päikesetõusu ajaks Amram Pillars-i mägede suunas. See on hele-karmiinleevikese tuntud talvitusala. Teel mäkke näeme mäeharjalt lendu tõusvaid stepikotkaid (Aquila nipalensis). Korraga tiirutab õhus vähemalt 70 lindu. Võimas vaatepilt. Ponnistused hele-karmiinleevikese osas jäävad tulemusteta. Üllatuslik, et seda liiki siin ei kohanud.
Tagasiteel teeme veel mõned peatused, et leida kõrbe-põõsalindu (Sylvia nana). Alustuseks ajame lendu ühe põldvuti (Coturnix coturnix). Oleme üsna hämmeldunud, kui seda liiki näeme peaaegu ilma taimestikuta kõrbes. Ehkki kõrbe-põõsalindu meil siin leida ei õnnestu, päris uue liigita me ka ei jää. Põõsastest õnnestub meil välja ajada üks isane mustkurk-põõsalind (Sylvia rueppelli). Lind on väga pelglik ning pildistamiskatsed lähevad luhta.
Jõudes tagasi 90. maanteele näeme madalal tee kohal tiirutamas stepikotkast. Lind saab rohkelt pildistatud ja jätkame seejärel oma teekonda. Saame vaid mõned kilomeetrid sõita, kui korraga märkame elektripostil suurt kotkast. Kiire pilguheit läbi binokli ja on koheselt selge – meie ees on kääpakotkas (Aquila heliaca). Linnu vanust hindame 5a+. Kääpakotka leid on meile meeldiv üllatus, kuna Eilati ümbruses meil selle liigi talvitamisest infot polnud (nähtud lind oli 90. maantee 39. kilomeetril). Hiljem saame Yoav-i käest teada, et alal talvitub siiski 2 lindu.
Kääpakotka vaatlusest eufoorias jätkame teekonda ja otsustame end premeerida mõni kilomeeter edasi asuvas Yotvata tanklas jäätisepeatusega. Vaevu autost väljunud, märkame parkla kõrval lärmakalt tegutsemas kahte jordani kuldnokka (Onychognathus tristramii).
Edasi jätkab väga pikk autos istumine ilma eriliste leidudeta. Pärast paaritunnist sõitu jõuame Neot Hakikari. Peame plaani sealsetelt kalatiikidelt läbi põigata. Paraku neid me ei leia. Satume hoopis mingi salapärase värava taha. Kuna Neot Hakikari satume nagunii veel retke käigus tagasi, siis ei plaani otsimisele aega kulutada ja jätkame teekonda.
Kuna päev pole erilist liigilisa tootnud, siis teeme uue katse retkenimekirja lappimiseks Massadas. Siin peaks kirjade järgi lühisaba-ronka (Corvus rhipidurus) leiduma. Kohe Massada piiril näeme tee ääres jordani kuldnokkade paari, kes nõustuvad meile väikeseks fotosessiooniks kenasti poseerima. Järgnevatel päevadel näeme seda lindu päevas rohkem kui ülejäänud retkega kokku. Surnumere piirkonnas on liik erakordselt tavaline, kuid liigi tegelik levila pole üldse suur.
Sama kehtib lühisaba-ronga kohta. Parklasse jõudes muidugi tabab meie linnuvaatlusplaane paras hoop, kui näeme 20 suurt turismibussi. Seega üles mäkke pole meil vähematki tahtmist minna. Staiame mõne minuti parklast mäekülge ja peagi ongi kolm lühisaba-ronka koos kõrberonkadega (Corvus ruficollis) tiirutamas. Suurepärane võimalus võrrelda lühisaba-ronga omapärast lennusiluetti.
En Gedis teeme esimese katse mõistlikku öömaja leida. Paik tundub olema tõeline Surnumere kuurort ja ühessegi uhke välimusega hotelli meil sisse põigata soovi pole. Kuna järgnev päev on nagunii planeeritud valdavalt kultuuri päralt, siis sõidame edasi Jeerusalemma suunas.
Surnumere rannikul näeme tee ääres häid põõsastikke ning roostikke ja otsustame peatuda. Koheselt kuuleme lärmakaid kõrbe-puhmalinde (Scotocerca inquieta), ka paar lõuna-roolindu (Acrocephalus stentoreus) on pilliroos laulu krägistamas.
Paarkümmend kilomeetrit enne Jeerusalemma teeme veel ühe katse öömaja leida ning põikame Jericho linna. Paik on ehk umbes Viljandi mõõtu linnake. Siin näeme tõelist Iisraeli elu, mis pärast mitmepäevast Eilati kuurortielu tundub kohati üsna šokeeriv. Alustuseks satume hotelli otsimisega tõelisesse agulisse, kus lagunevate majade vahel jooksevad paljajalu lapsed. Pikema tiirutamise peale õnnestubki leida üks majutuskoht. Kuna parasjagu on palvuse aeg, tuleb meil selle omanikku veidi oodata. Umbes kümne minuti pärast ilmub hotelli ette auto, kust väljub hallipäine vanamees.
Mees asub meile kohe tube näitama. Paraku pole toad eriti paremad veidi varem nähtud agulist – need on täis paksu suitsuvingu, linad ning tekid pesemata. Kuigi vanamees lubab meile toa 100 sheekliga anda (tavahind on kohas 250 sheeklit), laseme siit õige kiiresti jalga.
Kuna on juba pimedaks läinud, siis võtame kursi Jerusalemma suunas, kus hotellide valik on lai. Orienteerume vanalinna lähistele, kus märkame peagi ühte vähemluksuslikku hotelli. Peatume ja teeme katse. Alustuseks öeldakse, et meil tuleb maksta 120 USD (=ca 90 eurot). Kui teatame, et sellise hinnaga tuba me küll ei soovi, siis kuuleme vastuseks midagi ennekuulmatut. „Kui palju Te sooviksite maksta,“ küsib lahke administraator. Natuke end kogudes teatame, et me oleme nõus maksma toa eest kuni 350 sheeklit (ca 75 eurot). Lõplikuks hinnaks kujuneb 360 sheeklit ning otsustame selle pakkumise vastu võtta, sest saabumas on nädalavahetus, mil hinnad kallimad. Samuti saame raha eest korraliku hommikusöögi.
Kuna majutuse leidmine läks suhteliselt kiiresti, siis otsustame kohe ka Jeerusalemma meluga tutvust teha ning suundume vanalinna sööma. Sealt hotelli tagasi jalutades läheb Independence Park-is ühelt puult lendu retke ainus salupäll (Otus scops).

Amram Pillars
Stepikotkas (Aquila nipalensis) – 70
Põldvutt (Coturnix coturnix) – 1
Mustkurk-põõsalind (Sylvia rueppelli) – 1/
Dorkasgaselle (Gazella dorcas) – 1

Elifaz
Stepikotkas (Aquila nipalensis) – 1
Niidu-kaelustäks (Saxicola maura) – 3
Must-lepalind (Phoenicurus ochruros) – 1

Yotvata
Kääpakotkas (Aquila heliaca) – 1ad
Jordani kuldnokk (Onychognathus tristramii) – 1/1

Massada
Lühisaba-ronk (Corvus rhipidurus) – 3
Kõrberonk (Corvus ruficollis) – 4
Jordani kuldnokk (Onychognathus tristramii) – 1/1

Ashabi
Kõrbe-puhmalind (Prinia inquietta) – 4
Lõuna-roolind (Acrocephalus stentoreus) – 2
Tanu-kivitäks (Oenanthe leucopyga) – 2

Jeeruusalemm, Independence Park
Salupäll (Otus scops) – 1

28.02 – Kultuuripäev

Ärgates ootab meid taas üsna rikkalik hommikusöögilaud. Täna oleme otsustanud linnuvaatlusest puhata ning vaadata veidi kohalikku kultuuri – peamiseks eesmärgiks on ära käia Nutumüüri ääres.
Vanalinna suunas jalutama minnes muidugi teleobjektiive me kaasa võtma ei hakka. Kaasa võtame vaid lainurkobjektiiviga kaamera ning igaks juhuks ka binokli.
Vanalinna suunas jalutades jõuame taas Independence Park-i. Hetke pärast näeme siin emast salu-kirjurähni (Dendrocopos syriacus), kes värskelt rajatud pesaõõnsust uudistab. Hiljem näeme ka rohkelt isaslinde nii puutüvedel poseerimas kui maas tegutsemas. Pargis lisandub liigilisti ka mitmeid kodumaiseid liike – suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes), metsvint (Fringilla coelebs) ja kuldnokk (Sturnus vulgaris). Peagi näeme enda ees viie meetri kaugusel maas tegutsevat vaenukägu (Upupa epops), kellel on jalas metallrõngas. Kuna teleobjektiive meil kaasa võetud pole, jääb rõngas lugemata. Suure tõenäosusega on lind märgistatud Jeerusalemma linnujaamas.
Jätkame teed Nutumüüri suunas. Jõuame mingile turistikate tänavale ja Mari langeb peagi kaubanduse ohvriks. Kaupmees kiidab tema ilusaid silmi ja kašmiirist sall ongi nagu võluväel maha müüdud.
Teistest kauplejatest õnnestub meil edukamalt mööduda ja peagi jõuamegi Nutumüüri äärde. Paik ei jäta meile varemloetu põhjal oodatud muljet. Iseäranis vähe on uudistada Maril kitsal naiste poolel. Seega teeme mõned kohustuslikud turistiklõpsud ja siirdume tagasi hotelli.
Pärastlõunal läheme taas Independence Park-i juurde pildistama. Jeerusalemma vahel jalutades näeme aedades ja parkides meeletult palju linde. Paik tundub olema perepuhkuseks hea paik, kus saab edukalt ühendada kultuurilised huvid ning linnuvaatlemise soovid. Igal juhul on linn värvuliste poolest palju rikkalikum kui Eilat. Kindlasti tasub birderitel ära käia ka Jeerusalemma linnujaamas.
Pargis tegutseb mitmeid araabia nektarilinde (Nectarinia osea), ka salu-kirjurähne leiame taas õige mitmeid. Ümbruskonnas tegutseb kümmekond isendit.
Pikema fotojahi peale õnnestub meil jälgida kahte isaslindu, kes üksteist madalal puutüvel taga ajavad. Satume pildistamisega tõsisesse hoogu ja kui end muru pealt püsti ajame, märkame enda ees kolme uudishimuliku näoga politseinikku. Meie suured objektiivid ning kummaline käitumine on nende tähelepanu köitnud. Viisakalt küsitakse meilt dokumente ning üks ametnikest suundub nendega politseiauto poole, et andmebaasist meie tausta kontrollida. Õnneks on meie paturegister puhas ja peagi dokumendid tagastatakse.
Siiski loetakse meile sõnad peale, et kuigi pargis võime küll jalutada, siis pikalt ühe koha peal olemine ei ole soovituslik. Tänavatel võib näha väga palju automaatrelvadega patrulle, mitmed neist tsiviilriietes. Tundub, et terrorismiohu tõkestamiseks on siin turvameetmed üsna karmid.
Hängime Jeerusalemma vahel pimedani ja suundume seejärel hotelli paika panema järgmise päeva linnuvaatlusplaani.

Jeerusalemm, Independence Park
Salu-kirjurähn (Dendrocopos syriacus) – 10
Suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes) – 5
Metsvint (Fringilla coelebs) – 10
Kuldnokk (Sturnus vulgaris) – 10
Musträstas (Turdus merula) – 5
Vaenukägu (Upupa epops) – 1 (rõngaga)
Kaeluspapagoi (Psittacula krameri) – 7
Tuuletallaja (Falco tinnunculus) – 1
Araabia nektarilind (Cinnyris osea) – 10
Kaelushakk (Corvus monedula) – 100
Rasvatihane (Parus major) – 2

01.03 – Lõksus

Teeme kiire hommikusöögi ja istume optimistlikult autosse, et linnast välja retkele minna. Paari tänava pärast märkame, et suure liinibussiga on terve tänav blokeeritud. Oleme kerges segaduses ja pöörame teise kõrvaltänavasse, kus peagi näeme punavalgeid linte ja politseinikke. Me ei oska alguses sellest midagi arvata. Küsime politseinikelt, kuidas Eilati poole linnast välja saaks. Meile teatatakse, et kogu kesklinn on suletud ja autoga ei pääse kuhugi enne keskpäeva, kuna toimub rahvusvaheline jooksumaraton. Oleme kerges šokis ja sõidame hotelli poole tagasi. Tee peal tekib Tarvol geniaalne „põgenemisplaan“. Haarame hotellist passid ning suured seljakotid, et teeselda turiste, kes on oma kojulennust maha jäämas. Sõidame järjekordse teetõkke juurde ja räägime neile ära, et meil on linnast väljasaamisega juba tõsiselt kiire. Üllatuseks suhtutatakse meie probleemi üsna leigelt. Pärast mitmeid katseid saame jutule ühe motopolitseinikuga, kellel soovime end lasta linnast välja eskortida. Paraku ülemuselt telefoni teel luba küsides seda ei anta.
Tarvo saab nüüd päris tigedaks ja rebib politseinike ees punavalge lindi pooleks. Auto juurde jõudes saadab ta nende suunas veel paar eestikeelset roppu sõna, aga linnast välja meil siiski saada ei õnnestu. Tekib küsimus, et mis siis oleks saanud, kui sel päeval tõesti oleksime pidanud lennule jõudma? Ilmselt oleks aidanud vaid Eesti saatkonda pöördumine.
Politseinike vahet sõites näeme ka mitut heledapäist pasknääri (Garrulus glandarius atricapilla). Paraku on retkepäev tuksi keeratud ja peame seetõttu mõned tunnid Jeerusalemma parkides jõlkuma.
Lõuna ajal teeme uue katse linnast välja saamiseks ning nüüd ongi võistlused läbi ja sõiduteed kenasti avatud. Järjekordselt õnnestub meil linnas ära eksida, aga tänu gps-le leiame õige teeotsa varsti üles. Jericho lähedal näeme sõidutee kõrval lendamas isast stepi-tuuletallajat (Falco naumanni). Tee servas on metallist piirded ning liiklus tihe ning seda lindu pikemalt imetleda pole võimalik.
Surnumere ääres kammime läbi mitmeid tamariski varblasele sobilikke biotoope, aga linde me ei leia. Surnumere põhjaosas näeme vaid salka oaasileevikesi (Rhodospiza obsoletta) ja väike-mesilasenäppe (Merops orientalis). Surnumere kaldale pääsemine pole kerge, kuna enamik piirkonnast on ümbritsetud aiaga. Seega ainus võimalus on randa saada kuurortites – siin põhjakaldal tähendab see otse läbi restorani jalutamist. Eestis jalutamiseks jäetud kallasrajad on ikka suur väärtus, siit Iisraelist vaatad asja hoopis teise pilguga.
Nälg näpistab ja haarame lähedal asuvast söögikohast mõned head kohalikud saiakesed ja suundume Metzukei Dragoti suunas. Loodame siit leida kõrbeleevikesi, kõnnuvarblasi ja ehk lendab isegi mõni röövlind ringi. Teel mäkke teeme maalilise Surnumere vaate pildistamiseks peatuse. Samas märkame nuubia kaljukitse (Capra ibex nubiana) karja, salgas on umbes 15 looma.
Jätkame sõitmist mööda kivist teed. Päris linnukohta autoga ei pääsegi, kuna osa teest on tulvavete poolt ära viidud. Pole hullu, jätkame jala. Ilm on väga hea nähtavusega ja ilmselt kõige tuulevaiksem päev meie Iisraeli retke jooksul. Ainsaks hädaks on taas paiga rahvarohkus – siin kohtab palju mägimatkajaid ning rattureid, kes paraku on üsna lärmakad. See teeb häälte kuulamise raskeks. Mägedes näeme kaheksat jordani kuldnokka lendamas ja häälitsemas. Linnud lendavad päris meie ette kividele. Pea kohal tiirutab kaks lühisaba-ronga (Corvus rhipidurus) paari, kes on suures mänguhoos.
Röövlindude jaoks ei ole kellaaeg enam sobilik – kahju, et siia hommikul ei pääsenud kui nende lennuaktiivsus oleks suurem. Kuuleme siin siiski mitut salka sookurgesid (Grus grus), kuid linde leida ei õnnestu. Tagasiteel auto juurde näeme kaugemal väikseid linde tee ääres lendamas. Lähemale jõudes selgub, et tegu on kõrbeleevikestega (Bucanetes githagineus). Läheduses tegutseb ka üks kõrbelõoke, kuid neid oleme sellel retkel juba piisavalt kohanud ja ei pööra enam talle erilist tähelepanu.
Tagasiteel Jeerusalemma teeme veel ühe peatuse, et kombata tühermaad. Peale mustsaba-kaljutäkside ja väike-mesilasenäppide ei näe me siin suurt midagi. Viimases valguses näeme lendamas retke esimest välja-loorkulli (Circus cyaneus).
Üritame tee pealt õhtusööki süüa. Mari jääb mõneks hetkeks omapäi ja kohe on kohalikud mehed aktsioonis ning kätteõpitud meelitussõnu saab nüüd hulgim kuulda. Tundub, et Iisraelis on üskikul naisterahval reisimine päris keeruline, sest kohati võivad mehed üsna pealetükkivaks ja tüütuks minna. Seekord siiski nii ei lähe. Aga söök maitseb kohutavalt ning pärast söödavama osa alla neelamist lahkume siit üsna kiirelt.
Hotelli juurde jõudes kuuleme taas üle linna rändavaid sookurgi. Kas täna on hea kurerändepäev?

Jeerusalemm
Pasknäär (Garrulus glandarius) – 5 (alamliik atricapillus)

Jericho
Stepi-tuuletallaja (Falco naumanni) – 1/

Metzukei Dragot
Kõrbeleevike (Bucanetes githagineus) – 2/1
Lühisaba-ronk (Corvus rhipidurus) – 4
Jordani kuldnokk (Onychognathus tristramii) – 8
Nuubia kaljukits (Capra ibex nubiana) – 15

Surnumeri
Välja-loorkull (Circus cyaneus) – /1

2.03 – Ööretk

Hommikul viib meid tee taas Mitzpe Dragoti, sest paik tundus paljulubav ja täna õnnestub siia õigel ajal jõuda. Juba teel saame esimese uue liigi kui mäenõlva kohal tiirutab haugaskotkas (Hieraaetus fasciatus).
Metzukei Dragoti jõudes selgub ebameeldivaks üllatuseks, et siin on täna veelgi rohkem rahvast kui eile. Eriti palju on vene rahvusest lärmakaid turiste. Pargitud autodel keksivad ringi jordani kuldnokad. Riigi põhjaosas on see tõeline „prügilind“, aga tegelikkuses on liigi levila üsna väike (liik esineb lisaks Iisraelile veel vaid Kirde-Egiptuses, Jordaanias, Omaanis ja Saudi-Araabias).
Ilm on väga kuum ja õhuvärelus suur, mis teeb vaatlemise raskeks. Paari tunni jooksul näeme kahte haugaskotkast, nelja kõrbelõokest, mängivaid lühisaba-ronkasid ja põõsastest leiame kaks kõrbe-puhmalindu. Linde ei saa pikalt vaadelda, sest põõsaste vahele tulevad „loodushuvilised“, kes endast pilte lasevad teha. Lahkume, sest sellest lärmist tulenevalt kadusid ka kõik linnud, kes enne põõsastes tiksusid. Võtame suuna Neot Hakikari, teel teeme peatuse Zohr poolsis, et otsida tamariski varblaseid. See liik on levinud Iisraelis Surnumere ääres ja ka Eilati ümbruses, ta eelistab põõsastike ja väikeseid rootukkasid. See liik on varjatum kui teised varblased ja tema leidmine ei ole lihtne ülesanne. Kompame perspektiivset ala pikalt, üks kahtlus on aga linnud kaovad nii ära, et me ei suuda neid enam leida. Sama piirkond on üks Iisraeli parim ala ka sabatuvile, kuid ka selle liigi otsingutel ei saada meid edu.
Ilm on karm ja otsime varju ning üritame ka öömaja leida. Õhtul läheme giidiga ööretkele, kuhu on vaja eriluba, sest alad asuvad väga Jordaania piiri lähedal ning omapäi sinna pole lubatud minna. Meie esimeseks sihtliigiks on nuubia öösorr (Caprimulgus nubicus), kelle populatsioon on siin kuni 20 paari ja tegemist on väga haruldase kaitsealuse liigiga. Retkele läheme Iisraeli ühe parima birderi Yoav Perlam’iga. Yoav on olnud Iisraeli linnuharidustekomisjoni kauaaegne liige ja praegu töötab ta Iisraeli Ornitoloogiaühingus, kus ta vastutada on seire koordineerimine. Yoavi valiku kasuks rääkis ka tema väga suur kogemus nuubia öösorridega – meie retke ühe peamise sihtliigiga, keda mees on uurinud üle 20 aasta.
Yoav teeb enne retkele minemist kolm telefonikõne ja teavitab vajalikke inimesi meie alal liikumisest. Yoavilt kuuleme ka, et nüüd kasutavad narkoärikad Jordaania ja Iisraeli piiriala oma kaubaveoks, seega on alale minek seotud ka riskiga. Algul oli giidil relva olemasolu üllatav, aga nüüd peale sellist infot ei ole see enam imekspandav. Kuna päikeseloojanguni on veidi aega, vaatame alal asuvatel kalatiikidel veidi ringi. Saame tiikidelt oma retkelisti jäälinnu (Alcedo atthis), rooruiga (Rallus aquaticus) ja must-toonekure (Ciconia nigra), roostikus käristab laulu lõuna-roolind (Acrocephalus stentoreus).
Jõuame enne päikeseloojangut öösorri alale ning jääme tee peale ootama. Kaua ei pea ootama kui juba lendab üks lind teele ja hakkab putukaid püüdma. Põnev on vaadata, kuidas lind püüab kiili ja kukub tagasi maha ja nii mitu korda, käitudes otsekui mõni kärbsenäpp. Meie ümber tegutseb korraga paar lindu, kes aegajalt ka häälitsevad – paistab, et nendelgi on pesitsusaeg alanud. Neil on huvitav haukuv hääl. Saame ühest isendist ka mõned pildid ja siis suundume autoga väikesele tiirule, et teid kammida. Alal ringi sõites näeme kokku viite nuubia öösorri ja see jääb ka siit ainsaks liigiks.
Siiski on meil väga vedanud, sest nuubia öösorre pesitseb Iisraelis kokku veel kuni 20 paari. Intensiivse põllumajanduse tulemusena on liik sattunud tõsisesse hävimisohtu. Yoav avaldab siiski lootust, et peagi saab alale kaitseala moodustatud. Hetkel toimib liigikaitse siin vaid tänu Yoavi vabatahtlikule tööle ja kokkulepetele kohalike elanikega.
Edasi suundume Judean deserti alale, kus üritame kõrbekakku (Strix butleri) näha. Ka selle liigi aladele minekuks on vaja erilube, sest peale päikeseloojangut pole kaitsealal viibimine lubatud. Praegu on kõrbekaku nägemiseks juba natuke halb aeg, sest käib haudumine ja linnud häälitsevad vähe. Sellele retkele tuleb ka Yoav’i sõber, kes osutub väga meeldivaks teadlaseks, kes räägib meile hiljem väga innukalt oma uurimistööst. Nimelt uurib ta doktoriöö raames araabia vadavilbaste sotsiaalset käitumist ja see jutuajamine temaga on meil väga põnev ning hariv.
Kõrbekaku alale läheme jala ja ilma pealampideta. Siin ei lähegi öö kunagi kottpimedaks ning tähistaevas annab samuti valgust juurde. Pealampidega minek ei ole Yoav’i sõnul väga tark tegu, sest see võib linnud eemale peletada. Silmad harjuvad hämaraga kiiresti, kuid kaamerat ja toru kaasas tassides on see paras katsumus, et kivisel pinnal ei libastuks. Eriti karm saab olema vadisse minek, kus on vaja allapoole minna ligi sada meetrit. Paar korda on ikka kukkumine päris lähedal aga õnneks jääme püsti. Ilm on selge ja tuulevaikne ning väga soe – ideaalne öö kaku jaoks. Peale esmakordset peibutamist kuuleme kõrbekakku vastamas aga lind on kaugel ning me liigume edasi. Komberdame pikalt, kuid juba üsna lähedalt kostub kõrbekaku häält ning me jääme ootele. Lind huikab otse meie ees kaljuseinal, kuid lind on nii salapärases kohas, et prozektoriga otsides ei õnnestu teda leida. Pika otsimise peale leiame linnu ülesse, ta istub päris üleval kalju serval. Saame linnu ka torusse ja avastame, et ta sööb just skorpionit. Päris tore vaatepilt. Kuna linnul on einestamine pooleli, siis me ei hakka teda väga kiusama, et ta endale päris nina alla saada ja pilti teha, vaid otsustame tagasi minna.
Tagasiteel Neot Hakikari teeme väikese peatuse tanklas, et midagi juua osta, sest see paaritunnine rännak oli üpris väsitav ja üks külm jook oleks päris kosutav. Kuna öösiti on siin piirkonnas ohtlik, siis on tankla poe uks raudväravaga kinni pandud ja kohalikele seda ei avata. Kui tanklatöötaja turiste näeb, ta leebub ning usub, et meiega koosolevad isikud ei kujuta talle ohtu ja laseb meid sisse. Söömispausi ajal annab Yoav meile natuke infot lõokeste alade kohta, mis jäävad paraku kõik lõuna poole. Teame juba, et öö tuleb lühike aga sellist head võimalust ei saa kasutamata jätta.

Metzukei Dragot
Haugaskotkas (Hieraaetus fasciatus) – 2
Stepiviu (Buteo rufinus) – 1
Jordani kuldnokk (Onychognathus tristramii) – 4
Lühisaba-ronk (Corvus rhipidurus) – 8
Kõrbe-puhmalind (Scotocerca inquieta) – 2
Kõrbelõoke (Ammomanes cinctura) – 4

Neot Hakikar
Jäälind (Alcedo atthis) – 2
Rooruik (Rallus aquaticus) – 1
Must-toonekurg (Ciconia nigra) – 1
Lõuna-roolind (Acrocephalus stentoreus) – 1
Nuubia öösorr (Caprimulgus nubicus) – 5

Judean desert
Kõrbekakk (Strix butleri) – 1

3.03-4.03 – Metsik sõit ja palju linde

Täna on viimane päev Iisraelis, kuigi oleme vaid neli tundi maganud, otsustame teha siiski tõsise linnupäeva. Sõitmist tuleb metsikult aga kuna jäänud on „magusad“ alad, siis oleme vägagi erksad. Saime eelmisel õhtul Yoavilt veidi infot heade lõokese alade kohta ja seetõttu tegime oma retkeplaani veidi ümber. Alustame juba kell 4 hommikul sõitu Uvda oru suunas, et varakult kohal olla. Pärast kelle üheksat on siin päike juba kõrgel ja lootused millegi hea leidmiseks väikesed. Ligi kaks tundi sõitu ja jõuamegi täpselt päikesetõusu ajaks soovitud asukohta. Yoavi tehtud joonis on väga täpne ja meil pole võimalik eksida. Võtame kogu vajaliku kraami kaasa ja asume ala kammima. Pettuma me ei pea, sest leiame siit kaks kõrbe-põõsalindu (Sylvia nana), kõnnu-väikelõokese (Calandrella rufescens), kolm niidukiuru (Anthus richardi), kõrbe-kivitäksi (Oenanthe deserti), hulgaliselt liiv-kivitäkse (Oenanthe isabellina) ning kõrbeleevikesi (Bucanetes githagineus). Kohtame siin ka kodumaal tavalisi põldlõokesi (Alauda arvensis). Püüame maastikku skännides leida kõrbejooksureid, aga seda lindu ei suuda me kuidagi leida. Duded. Järsku kostub eemalt meeletu linnukisa ja korraga lendab üle meie peade lärmav kõrbevurilate (Pterocles senegallus) parv. Loeme kokku 95 lindu ja oleme elevil, sest see oli võimas elamus. Hommik on meil kordaläinud ja rõõmsatena asume teele Ma’Agan Mikhaeli kalatiikidele.
Tagasiteel otsustame põigata ka korra Mitzpe Ramonist läbi, lootuses näha kaunist kraatrit. Paraku on ka täna kraater udus ja me peame pettunult edasi sõitma. Kuna sihtkohta on mitusada kilomeetrit, siis oleme veendunud, et selle pika sõidu ajal näeme kindlasti ka röövlinde. Meil ei vea, sest enamuse ajast saame ainult vaadata, milline näeb välja liivatorm. Näha pole peale tee midagi ja seetõttu otsustab Mari seni magada kui vaatlusolud paremaks lähevad.
Põhjapoolne Iisrael on hoopis teist nägu. Meile harjumatult domineerivad maastikus roheline värv ja põllumajandusmaastikud, asustustihedus on siin loomulikult suurem. Sõites näeme pidevalt ringilendavaid must-harksabasid ja tuuletallajaid. Lõuna-Iisraelis nägime neid liike üllatuslikult vähe. Pärastlõunaks jõuame Ma’Agan Mikhaeli ja siin ootab meid ees tõeline linnumöll. Kuna lend läheb alles südaööl, siis on meil siin kuni päikeseloojanguni aega ringi vaadata. Aeg lendab linde vaadates ja pildistades kiiresti, sest igale poole kuhu sa ka ei vaataks, näed järjekordselt uut liiki. Siin alal tegutseb meeletultult kajakaid, erinevaid liike haigruid, tõmmuiibiseid (Plegadis falcinellus), kirju-kuningkalureid (Ceryle rudis) jne.
Enne kui pealinna suunas tagasi hakkame sõitma, otsustame ka Vahemere äärde veel minna. Läbi kalatiikide viib tee mere äärde ja kuna väravad on avatud, siis sõidame südamerahus otseteed lõpuni välja. Mere äärde kõndides jookseb edasi-tagasi üle tee mangustide lähisugulane – ihneumon (Herpestes ichneumon). Teeme sellest huvitava välimusega loomast mõned pildid ja jätame ta rahule. Mere ääres on mõnus ja vesi on väga soe. Uitame seal veidi ringi ja vaatame kuidas kohalikud kala püüavad. Kuskilt merelt kostub järsku tulistamist ja madalalt lendavad paar sõjaväelennukit. Kahtlane tunne poeb hinge ja küsimus, mis toimub?
Tagasisõites avastame, et enne lahtiolnud värav on nüüd aga tabalukuga kinni, kuid meie oleme autoga valel pool väravat. Tore, meie seiklused ei ole veel lõppenud. See episood pole nüüd küll tore, sest meil on vaja lennukile minna aga siit väljasaamine ei ole kerge ülesanne. Tuleme autost välja, et vaadata, kas keegi saab aidata või on võimalik kellegile helistada. Oleme pehmeltöeldes mures, kuid situatsiooni teeb naljakaks olukord, kui meie juurde marsib rõõmsalt inglise birder, kes nagu muuseas hakkab uurima, mida põnevat me siin näinud oleme ja kuhu tasub veel minna. Inglasel on lobisemiseks aega küll, aga meil aeg tiksub ning üsna pea päike loojub ja siis on veelgi raskem kuskilt abi saada. Õnneks vabaneme temast suhteliselt kiiresti ja saame lõpuks oma probleemiga tegelema hakata. Meie suureks õnneks ilmub kuskilt valvur, meie hädaabi peale ta muigab ja avab värava. Seekord pääsesime kergelt.
Üsna pea selgub, et meie teekond lennujaama saab olema raske, sest Tel Avivis on lennujaamale suunav märgistus ülihalb ja me suudame selles linnas enne kohalejõudmist veel mitu korda ära eksida. Uskumatu, kuidas saab olla meie orienteerumisoskus nii halb. Me oleme ligi kaks tundi lennujaama ümbruses tiirutanud aga õiget keeramiskohta me ei leia, märgistust ei ole ja üha suurenev masendus hakkab ründama. Tänane pikk sõit ja tobe ekslemine Tel Avivis, on meid ära küpsetanud ja Tarvo ei jaksa enam rooli keerata (meie autoreis on selleks ajaks kestnud juba 17 tundi!) ning otsustame ühes tanklas pool tundi autos magada. Silmad vajuvad hoobilt kinni ja aeg läheb kiiresti aga sellest on kõvasti kasu, sest head mõtted lennujaama leidmiseks on kohe olemas. Leiame samast tanklast ühe väga head inglise keelt oskava noormehe, kes meid õigele teele juhatab. Lõpuks ometi leiame lennujaama, anname rendiauto tagasi ja suundume turvakontrolli.

Oleme teadlikud, et seekordne turvakontroll on karm ja aeganõudev, seega oleme valmistunud mitmetunniseks katsumuseks. Turvakontrollis peame läbima mitu etappi, et jõuda lõpuks lennu ooteruumi. Kõigepealt peame vastama küsimustele, mis lähevad meil kiirelt ja viperusteta. Tundub, et andsime õiged vastused ja meid lastakse järgmisesse aga kõige karmimasse tsooni – pagasikontolli. Mari imestuseks läbib Tarvo selle osa ülikiirelt ja ilma probleemidega, ju tegi kellegile silma. Mari aga ei pääse kergelt, sest peab kogu oma koti sisu lauale laotama. Turvatöötaja ei ole rahul, et tal on hunnik komme pagasis ja need tuleb pagasist eraldada, vastasel juhul peab need kõik lahti pakkima. Küsimuse peale miks, ei anna aga turvatöötaja ühtegi mõistlikku selgitust. Selleks, et kommid ikka kodumaale jõuaks, pannakse need eraldi pappkasti ning Mari peab selle ise viima koos turvatöötajaga kaubalifti, veendumaks, et karp läheb ikka õigele lennule. Tarvo peab Marit pikalt ootama aga lõppkokkuvõttes pääseme kergelt ning võime minna passikontrolli ja jälle küsimustele vastama. See etapp saab ilma probleemideta läbitud ning jäänud on viimane puistamine, mis tehakse siis käsipagasile. Selle sisu tuleb meil järjekordselt lahti pakkida ja eriti suurt tähelepanu saab Tarvo gps, mida uuritakse väga põhjalikult. Kui pagasisisu ja sõrmejäljed kontrollitud ning meid läbi patsutatud, olemegi lõpuks pääsenud ja selleks kõigeks kulus vaid kaks tundi.

Ootame veel mõne tunni ja pääseme varajastel hommikutundidel lennukile ja päeva väntsutustest tulenevalt magame kogu lennu Varssavisse. Enne Tallinnasse lendamist läbime veniva turvakontrolli ning võtame veel kuldnoka, haraka ja koduvarblase Poola listi. Kui Varssavisse oli meie äraolekuajal saabunud kevad, siis kodumaal on meie suureks pettumuseks endiselt Jääaeg.

Uvda org
Kõrbe-põõsalind (Sylvia nana) – 2
Kõrbe-kivitäks (Oenanthe deserti) – 4
Liiv-kivitäks (Oenanthe isabellina) – 10
Kõrbevuril (Pterocles senegallus) – 95
Niidukiur (Anthus richardi) – 3
Kõrbeleevike (Bucanetes githagineus) – 12
Kõnnu-väikelõoke (Calandrella rufescens) – 1
Põldlõoke (Alauda arvensis) – 4
Niidu-kaelustäks (Saxicola maura) – 2
Sinirind (Luscinia svecica) – 1
Kõrberonk (Corvus ruficollis) – 8

Ma’Agan Mikhael
Ööhaigur (Nycticorax nycticorax) – 13
Hallhaigur (Ardea cinerea) – 70
Purpurhaigur (Ardea purpurea) – 2
Siidhaigur (Egretta garzetta) – 50
Hõbehaigur (Egretta alba) – 20
Tõmmuiibis (Plegadis falcinellus) – 8
Ruske-safiirlind (Halcyon smyrnensis) – 1
Kirju-kuningkalur (Ceryle rudis) – 10
Salenokk-kajakas (Larus genei) – 10
Armeenia hõbekajakas (Larus armenicus) – 25
Naerukajakas (Larus ridipundus) – 4000
Koldjalg-hõbekajakas (Larus cacahinnans) – 10
Lõuna-hõbekajakas (Larus michaellis) – 2
Tõmmukajakas (Larus fuscus) – 3
Kirde-tõmmukajakas (Larus fuscus heuglini) – 5
Vaenukägu (Upupa epops) – 1
Maina (Acridotheres tristis) – 2
Sinikael-part (Anas platyhynchos) – 60
Tait (Gallinula chloropus) – 20
Lauk (Fulica atra) – 50
Kormoran (Phalacrocorax carbo) – 50
Must-toonekurg (Ciconia nigra) – 1
Roo-loorkull (Circus aeruginosus) – 3
Leet-puhmalind (Prinia gracilis) – 2
Ihneumon (Herpestes ichneumon) – 1

Kokkuvõte
Jääme reisiga väga rahule, nägime palju põnevat ja lindude määramistreening oli ülihea. Oleksime võibolla oodanud suuremal hulgal talvituvaid röövlinde aga arvestades, et me ei teinud retke parimal ajal, jääme oma tulemusega siiski rahule. Lindude vähesuse üle küll kurta ei saanud ja seetõttu ei ole millegi üle nuriseda. See, et juudid igal sammul nöörivad, oli meile juba teada. Eks ärevad sündmused lisavad reisile ikka vürtsi juurde, muidu polekski millestki rääkida.
Enne reisi seadsime eesmärgiks, et võiksime kirja saada 170 liiki. Retkelisti saime 10 päeva jooksul 164 liiki, Tarvo sai 20 laiferit aga Mari see-eest 80, mis esimese linnuretke kohta pole üldse paha tulemus. Kindlasti oleksime liigilisti palju pikema saanud, kui oleksime rohkem riigi põhjosas viibinud. Meie otsustasime siiski keskenduda valdavalt kõrbemaastikele, mis pole küll nii liigirikkad, kuid mis on Põhja-Euroopa birderile suurt põnevust pakkuvad. Kindlasti tahaks kunagi heal röövlinnu rände ajal (märtsi lõpp-aprilli algus) Iisraeli tagasi minna.

Retkelist
1. Ristpart (Tadorna tadorna)
2. Sinikael-part (Anas plathyrhynchos)
3. Soopart (Anas acuta)
4. Luitsnokk-part (Anas clypeata)
5. Viupart (Anas penelope)
6. Piilpart (Anas crecca)
7. Aasia kivikana (Alectoris chukar) – üllatuslikult kohtasime vaid ühte isendit
8. Kõrbekana (Ammoperdix heyi)
9. Põldvutt (Coturnix coturnix)
10. Väikepütt (Tachybaptus ruficollis)
11. Roosapelikan (Pelecanus onocrotalus)
12. Kormoran (Phalacrocorax carbo)
13. Kääbuskormoran (Phalacrocorax pygmaeus)
14. Väikehüüp (Ixobrychus minutus) – 2
15. Ööhaigur (Nycticorax nycticorax) – 15
16. Veisehaigur (Bubulcus ibis) – 50
17. Koldhaigur (Ardeola ralloides) – 10
18. Siidhaigur (Egretta garzetta) – 100
19. Hõbehaigur (Egretta alba)
20. Hallhaigur (Ardea cinerea)
21. Purpurhaigur (Ardea purpurea)– 2
22. Must-toonekurg (Ciconia nigra) – 2
23. Tõmmuiibis (Plegadis falcinellus)
24. Luitsnokk-iibis (Platalea leucorodia)
25. Flamingo (Phoenicurus ruber)
26. Kääpakotkas (Aquila heliaca) – 1 Yotvata
27. Suur-konnakotkas (Aquila clanga)
28. Stepikotkas (Aquila nipalensis) – 80
29. Madukotkas (Circaetus gallicus)
30. Kääbuskotkas (Aquila pennata) – 1
31. Haugaskotkas (Aquila fasciata) – 2
32. Must-harksaba (Milvus migrans) – 700
33. Roo-loorkull (Circus aeruginosus)
34. Välja-loorkull (Circus cyaneus) – 1
35. Stepiviu (Buteo rufinus)
36. Hiireviu (Buteo buteo)
37. Raudkull (Accipiter nisus)
38. Stepi-raudkull (Accipiter brevipes)
39. Tuuletallaja (Falco tinnunculus)
40. Stepi-tuuletallaja (Falco naumanni) -1
41. Rooruik (Rallus aquaticus)
42. Väikehuik (Porzana parva)
43. Tait (Gallinula chloropus)
44. Lauk (Fulica atra)
45. Sookurg (Grus grus)
46. Aasia kraetrapp (Chlamydotis macqueenii) – 1 Nizzanas
47. Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta)
48. Karkjalg (Himantopus himantopus) – sadu
49. Kõnnu-pääsujooksur (Glareola pratincola) -1
50. Stepi-pääsujooksur (Glareola nordmanni) – 1
51. Väiketüll (Charadrius dubius)
52. Liivatüll (Charadrius hiaticula)
53. Mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus) – 4
54. Plüü (Pluvialis squatarola)
55. Valgekael-kiivitaja (Vanellus spinosus) – üks märgalade levinumaid kahlajaid
56. Soorüdi (Calidris alpina)
57. Värbrüdi (Calidris temminckii)
58. Väikerüdi (Calidris minuta)
59. Mudatilder (Tringa glareola)
60. Metstilder (Tringa ochropus)
61. Vihitaja (Actitis hypoleucos)
62. Punajalg-tilder (Tringa totanus)
63. Tumetilder (Tringa erythropus)
64. Heletilder (Tringa nebularia)
65. Lammitilder (Tringa stagnatilis)
66. Mustsaba-vigle (Limosa limosa)
67. Suurkoovitaja (Numenius arquata)
68. Tikutaja (Gallinago gallinago)
69. Tutkas (Philomachus pugnax)
70. Naerukajakas (Larus ridibundus)
71. Salenokk-kajakas (Larus genei)
72. Lõuna-hõbekajakas (Larus michahellis)
73. Armeenia hõbekajakas (Larus armenicus)
74. Koldjalg-hõbekajakas (Larus cachinnans)
75. Stepikajakas (Larus ichthyaetus)
76. Tõmmukajakas (Larus fuscus) – peamiselt kirde-tõmmukajakas L.fuscus heuglini, kuid kohtasime ka paar fuscus alamliigi esindajat.
77. Valgesilm-kajakas (Larus leucophthalmus)
78. Väiketiir (Sternula albifrons)
79. Naerutiir (Sterna nilotica)
80. Räusk (Sterna caspia)
81. Habeviires (Chlidonias hybrida)
82. Kõrbevuril (Pterocles senegallus) – 95 Uvda org
83. Kaljutuvi (Columba livia)
84. Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto)
85. Küla-turteltuvi (Streptopelia senegalendis)
86. Harakkägu (Clamator glandarius) – 3
87. Kõrbekakk (Strix butleri) – 1 Judean Desert
88. Kivikakk (Athene noctua)
89. Salupäll (Otus scops) – 1 Jeerusalemm
90. Nuubia öösorr (Caprimuglus nubicus) – 5 Neot Hakikar
91. Piiritaja (Apus apus)
92. Randpiiritaja (Apus pallus)
93. Vaenukägu (Upupa epops)
94. Jäälind (Alcedo atthis)
95. Ruske-safiirlind (Halcyon smyrnensis)
96. Kirju-kuningkalur (Ceryle rudis)
97. Mesilasenäpp (Merops apiaster) – 2
98. Väike-mesilasenäpp (Merops orientalis) – tavaline
99. Salu-kirjurähn (Dendrocopos syriacus) – 10 Jeerusalemma parkides
100. Põldlõoke (Alauda arvensis)
101. Tuttlõoke (Galerida cristata) – üks tüüpilisemaid fooniliike
102. Kõnnu-väikelõoke (Calandrella rufescens) – 1 Uvda org
103. Kivi-kõnnulõoke (Ammomanes deserti)
104. Kõrbelõoke (Ammomanes cinctura)
105. Kaldapääsuke (Riparia riparia)
106. Kivipääsuke (Ptyonoprogne rupestris)
107. Suitsupääsuke (Hirundo rustica)
108. Roostepääsuke (Cecropis daurica)
109. Räästapääsuke (Delichon urbicum)
110. Niidukiur (Anthus richardi)
111. Mägikiur (Anthus spinoletta)
112. Tundrakiur (Anthus cervinus)
113. Linavästrik (Motacilla alba)
114. Hänilane (Motacilla flava) – alamliik feldegg
115. Kuldhänilane (Motacilla citreola)
116. Jõgivästrik (Motacilla cinerea)
117. Punarind (Erithacus rubecula)
118. Sinirind (Luscinia svecica)
119. Must-lepalind (Phoenicurus ochruros)
120. Liiv-kivitäks (Oenanthe isabellina)
121. Vahemere-kivitäks (Oenanthe hispanica)
122. Leina-kivitäks (Oenanthe lugens)
123. Tanu-kivitäks (Oenanthe leucopyga)
124. Mustsaba-kaljutäks (Cercomela melanura)
125. Kõrbe-kivitäks (Oenanthe deserti) – 4 Uvda org
126. Niidu-kaelustäks (Saxicola maurus)
127. Musträstas (Turdus merula)
128. Sini-kivirästas (Monticola solitarius) – 1 Mount Yoash
129. Kõrbe-puhmalind (Prinia inquieta)
130. Leet-puhmalind (Prinia gracilis)
131. Väike-põõsalind (Sylvia curruca)
132. Akaatsia-põõsalind (Sylvia leucomelaena)
133. Sametpea-põõsalind (Sylvia melanocephala)
134. Mustkurk-põõsalind (Sylvia rueppelli)
135. Kõrbe-põõsalind (Sylvia nana)
136. Lõuna-roolind (Acrocephalus stentoreus)
137. Salu-lehelind (Phylloscopus trochilus)
138. Väike-lehelind (Phylloscopus collybita)
139. Tamme-Kärbsenäpp (Ficedula semitorquata)
140. Rasvatihane (Parus major)
141. Lõuna-hallõgija (Lanius meridionalis)
142. Punapea-õgija (Lanius senator) – 1 Elifaz
143. Valgelauk-õgija (Lanius nubicus) – 1 Ofira Park
144. Araabia bülbül (Pycnonotus xanthopygos)
145. Araabia nektarilind (Cinnyris osea)
146. Araabia vadavilbas (Turdides squamiceps)
147. Pasknäär (Garrulus glandarius) – alamliik atricapillus
148. Kaelushakk (Corvus monedula)
149. Hallvares (Corvus cornix)
150. Kõrberonk (Corvus ruficollis)
151. Õuevares (Corvus splendens)
152. Jordani kuldnokk (Onychognathus tristramii) – üksikud Eilati piirkonnas, kümneid Surnumere lähistel
153. Kuldnokk (Sturnus vulgaris)
154. Koduvarblane (Passer domesticus)
155. Pajuvarblane (Passer hispaniolensis)
156. Metsvint (Fringilla coelebs)
157. Kanepilind (Carduelis cannabina)
158. Rohevint (Carduelis chloris)
159. Suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes)
160. Kõrbeleevike (Bucanetes githagineus)
161. Oaasileevike (Rhodospiza obsoleta)
162. Halltsiitsitaja (Emberiza calandra) – riigi kesk- ja põhjaosas väga arvukas, sh 80 isendiline salk Etanis
163. Kaeluspapagoi (Psittacula krameri)
164. Maina (Acidotheres tristis)