Reisipäevik: Rumeenia 21.04.2007 - 3.05.2007

Linnuretk Rumeeniasse 21.04.2007 – 3.05.2007

Marsruut – Läti-Leedu-Poola-Slovakkia-Ungari-Rumeenia (ja tagasi)

Reisil käisid: Indrek Tammekänd, Mati Kose, Ranno Puumets, Sander Sirelbu, Marju Erit ja bussijuht Argo Vutt

Kirja pani: Marju Erit

21.aprill, laupäev. Seiklused algavad
Eestis sajab. Vihma ja lörtsi. Mida Läti poole, seda hullemalt. Lätis vaatame liike bussiaknast, saame 15 liiki. Leedus tuleb rohkem saada! Piiriületus Läti-Leedu vahel sama õnnelikult ei lähe, kui eelmisel piiril. Ise ei saa midagi aru, enne kui bussijuht Argo pärast piiriületust tee serva võtab ja kapoti alla ronib. Vaikus on pahaendeline. Kapotialune on õli täis ja vaakumpumba elujõud otsas. Aga elus lahenevad kõik asjad ja nii alustame jahti kohalikele varuosamüüjatele. Bussi pidurid toimivad nii palju, et suudame üsna Poola piiri lähedale sõita. Pärast mitmeid seiklusi, mille käigus selgub, et vaesemad leedukad pole piisavalt rikkad, et mobiiltelefoni omada ning et mõni Leedu elamine näeb välja midagi metallikokkuostu ja prügimäe vahepealset, kusjuures ketis peetakse imetillukest koera, jõuame eesmärgini. Vajalik vidin jõuab Leetu pühapäeva lõunaks. Jutukas autoparandaja suunab meid kohalikku öömajja, mis küll pole nii rahulik, nagu ta reklaamib, aga õlu on hea ja magada saab voodis.

22.aprill, pühapäev. Stepi-loorkulli päev
Vaatamata tuulisele ilmale osutub hommikune linnuvaatamine edukaks. Keskpäevaks 41 liiki, lisaks võimalik puna-harksaba, mis küll ametlikku nimekirja ei lähe. Hommikuse üllatusena sõidab kohalik varuosade peremees meie öömaja juurde ning hakkab lubatust pool päeva varem (!) bussi all tegutsema. Tuul on hästi külm, aga päike paistab mõnusalt, ning mehed hargnevad igaüks ise suunas lindu vaatama. Ise istun Gudeliu Karčiama kohvikus ning kirjutan reisikirja. Indrek näeb stepi-loorkulli vana isalindu, teised lindurid on paraku liiga kaugel. Leedu lõpptulemus: 51 liiki. Järgmine seiklus juhtub Poola piiril, kus piirivalvur küsib enam-vähem otse altkäemaksu. Põhjuseks toob prao bussi esiklaasis. Otsustame Poolale boikoti teha. Päris hästi see ei õnnestu, kuna õlleisu tekib ning kõht läheb tühjaks ja linde on kah imelik vaadata ilma kirja panemata. Niisiis teeme boikoteeritud lindude nimekirja ning kirume Poola õlut. Liiklus Poola teedel on üsna kohutav – suured rekkad, eriti palju on autotreilereid, ja suured kiirused. Lindudest jäi meelde esimene vaenukägu ja must-harksaba. Kokku 30 liiki. Õhtuks loodame Slovakkiasse jõuda, aga Poola teed on lõppematud ja nii veedame öö bussis.

23.aprill, esmaspäev. Kõrg-Tatrad
Varahommikul jõuame Slovakkiasse. Esimene peatus mägedes on meeldejääv mitmel põhjusel. Kõigepealt saavad kõik endale vähemalt ühe laiferi juurde. Kes lääne-pöialpoisi, kes kaelusrästa, kes mõlemad. Pöialpoisid reageerivad peibutusele päris kenasti ja fotohuvilised klõpsutavad hulk pilte. Vaatlustorud ja Mati vägev fotoobjektiiv mõjuvad kohalikele nii kummastavalt, et meid vahtides sõidavad kolm autot üksteisele otsa. Kõks on väike, aga segadust palju. Iseenesest on Slovakkia armas, kuigi kõrghooned mägede vahel mõjuvad veidralt ja külakestes on majad tihedalt üksteise vastu lükitud, täpselt auto laius jääb kahe elamu vahele. Uskumatu vaatepilt avaneb Tatra nõlvadel, kust eelmisel aastal keeristorm üle käis – kõik puud on maha raiutud ja kändude väli ulatub kilomeetrite kaugusele. Sihiks võtame ühe Tatrate kõrgeima mäeharja – Lomnica -, mille vallutame tõstukiga. Veel kõrgemal sehkendavad suusahullud nagu pisikesed sipelgad. Meie valime lumevaba järsu nõlva. Turnimine annab tulemusi – Ranno leiab mägiraadi ning kõikjal on mägikiure. Vaade on võimas. Teel Ungari poole einestame Slovakkia rahvusrestoranis, kus õnnestub saada reisi ainsat peaaegu söödamatut sööki. Õhtul ületame piiri ning ööbime soliidses õngesportlastele mõeldud bangalos Tisza järve ääres.

24.aprill, teisipäev. Tisza järv ja Hortobagy
Tisza järv pole väga linnurikas, kui viireparved välja arvata, kuid uusi liike koguneb mitmeid. Öö- ja hõbehaigur, tait, lõunaööbik, kaelustäks, kukkurtihane, habeviired oma kareda häälega, valgetiib-viired ning hulk tavalisemaid liike. Bangalo õue peal on kaks tuvilat paari eriti uhke isendiga. Sõidame Hortobagy poole, aga sinna me niipea ei jõua. Kõigepealt meenub Matile, et ta unustas Eesti õlled bangalo külmikusse. Sõidame tagasi. Siis satume tee ääres vägevatele kurvitsalompidele. Hullunud hüüete ajendil peatab Argo bussi teeservas ning paar tundi tuhandete kurvitsate kammimist kindlustab talle uneaja. Nii palju mudatildreid ja tutkaid pole veel korraga näinud! Rägaparte, hõbehaigruid ja poegadega hallhanesid on kah omajagu. Põnevatest liikidest veel luitsnokk-iibis, karkjalg, väikepütt, valgesilm-vart, purpurhaigur, naaskelnokk. Tiheda liiklusega tee ääres on üsna ebamugav linde vaadata, kuid seekord ei põhjusta me ühtki avariid. Teepervelt hüppavad vette vahvad kollase triibuga rohelised konnad. Müstikaks jääb kauge laululuige hääl, millele küll edaspidi vastuse leiame – ilmselt on tegu unkidega. Päris õhtu eel jõuame Hortobagy kaitsealale. Esimese peatuse teeme kalatiikide ääres, kust on meeles rookatusega onn, mille räästa all vihmavarjus olime, esimesed kääbuskormoranid ning rohkesti valgesilm-varte. Kohtame inglise linnuhuvilisi. Teisel pool teed asuvate tiikide taga näevad mehed vaatlustorni. Käik tasub ära. Torn ise on pisike ja kipakas, kuid kätte paistab luitsnokk-iibiste ja kääbuskormoranide koloonia ning paras parv mustsaba-viglesid, lauke ja muud pudi-padi. Tagasi tulles veedame aega linnuhäälte tundmaõppimisega. Pärast mitmeid katseid selgub, et kummalist pehmet hobusepeeretamisesarnast häält teeb siidhaigur, õõnes kuaark kuulub ööhaigrule ning mustpea-roolindu roostikust ei leia. Enne ööd jõuame Hortobagy asulasse, kust leiame mõistliku kämpingu kummalise linnupuuri lähistelt. Seda suurt võrkaeda jagavad omavahel viud, merikotkas ja valge-toonekured. Puuri otstarve selgub järgmisel hommikul. Kämpingut jagame saksa autokaravaniga, rohkete kaelus-turteltuvidega, lõunaööbikuga ning kõrvukrätsuga.

25.aprill, kolmapäev. Seiklused jätkuvad Rumeenias
Hommikuks jääb öine vihmasabin üle. Mati, Ranno ja Sander selgitavad välja, et kummalised linnupuurid (neid on seal rohkem kui üks) on lindude hospidal. Jälle ratastel. Stepivaatetornid Hortobagys ei paku linnuelamusi, küll maalilisi pilte karjustest ja lambakarjadest. Rumeenia piiriületus läheb libedalt, kui edasisõit enam mitte. Suurem osa ohtratest seiklustest Rumeenias on tingitud kohalikust teedevõrgust, mis ei klapi kaartidega ja on risti-rästi kujunenud. Tundub, et sõidetakse sealt, kust parasjagu kõige mugavam on. Esimene sihtpunkt Rumeenias on Turda Gorge – väike liigirikas mäeahelik. Gerald Gormani linnupaigaraamatus (mille järgi enamasti orienteerume) on Turda Gorge asukohta üsna nigelalt kirjeldatud. Nii juhtubki, et esimesel päeval jõuame õige mäe lähedale, kuid eksleme veel tükk aega mööda kohalikke külateid, sattudes pehme pinnasega varinguohtlikku karjääri ja tupikteedele. Vähemalt näeme esimest salu-kirjurähni ning kohalikke lihtsaid külasid ja jõuame enne pimedat kõige hullematelt teedelt ära. Ööbime Turda hotellis, kus perenaine räägib inglise keelt ning pakutakse head sööki.

26.aprill, neljapäev. Turda Gorge paradiis
Mehed otsustavad Turda mägedele läheneda teiselt poolt ja nii eksleme hommikul taas mööda karjamaateid. Seekord läheb paremini. Hobusekarjade vahelt jõuame mäeorgu laskuvale teele ja selgub, et ahelike algusse rajatud kämpingust algavad matkarajad. Mäeahelikud on järsud ning jõekesega org nende vahel imeline. Mõnus salumets meenutab taimeliikide poolest meie klindialust metsa. Vahvalt karjuvad kaljude kohal suurpiiritajad, jõekividel püüab vee-elukaid vesipapp ning sõeluvad edasi-tagasi jõgivästrikud. Meie põhieesmärk on kaljuklutt. Kammime toruga hoolega paljaid kaljuseinu, kuid tulemusteta. See-eest leiab Ranno mägitsiitsitaja ning Mati kivirästa. Indrek laseb MP3 pealt klutihäält, mis vaevu kostab üle jõemüha. Klutt ei ilmu. Hoopis turistid tulevad. Keskpäeval anname alla ning suundume tagasi. Indrek leiab kaljukotka pesa, Sander sinise peaga rohesisaliku. Turda Gorge jääb meelde. Pärast lõunapiknikku jätkuvad kaljukluti otsingud. Arutelu teemal „kaljukluti nime sobivus” viib mõttele, et kui klutile mõni varjunimi anda, tõstab see kindlasti „jahiõnne”. Sõelale jääb Mati pakutud kodune Mürka. Järgmine Mürka koht on Gormani raamatu kohaselt Poiana Brasovi suusakuurort. Sinna jõuame öö hakul. Metsane nõlv ei ärata lootust, Koht on inimestest tulvil ning oleme juba ajahädas. Pärast pizzat teeme otsuse sõita edasi deltasse. Veedame teise öö bussis.

27.aprill, reede. Delta kuumaastik ja muud üllatused
Varahommikul lõpeb tee ära. Lihtsalt. Mitte kusagil põlluvahel, vaid linnas. Brailas. Ees on jõgi ja mitte ühtegi silda. Kõik on unesegaselt segaduses. Et aga eemalt paistab üks praam, mis autosid peale laeb, sõidame sinna, lootes, et praam ei vii meid kuhugi tundmatusse sihtpunkti. Maandume vastaskaldal ja olemegi deltas. Lauges maastikus saab mitmeid peatusi tehtud. Uued liigid on kivikakk ja jäälind, Crapina järvel näeme esimesi roosapelikane ja tõmmuiibiseid. Tolle järve ääres on mõnus õõtsik, kus on ohtralt viireid, mustkael-pütte ja palju teisi linde. Deltas on elu veel primitiivsem kui mujal Rumeenias. Ühest küljest toredalt algupärane, teisalt uskumatult räpakas ja algeline. Kodu- ja metslinnud ujuvad veesilmadel segamini, tänaval jõlguvad kaltsudes jõnglased, kanad, koerad, eeslid ja veised, harjamata hobustega sõidavad krimpsus papid, väravatel lobisevad kirevates seelikutes mammid. Mingis eriti räpases linnaservas leiame tiigi pealt koldhaigru, kes jääb uskumatult märkamatuks mudavälja taustal, ning punanokk-vardi. Jõuame kohalikku keskusesse – Tulceasse. Turismiinfokeskusest uurime reisivõimalusi ja praamiaegu ning plaanime vallutada delta liinilaevaga. Kuid söögiga läheb aega ning praamile me ei jõua. Avastanud kaardilt tee, mis viib samuti delta suudmesse, otsustame ümber maismaaliikluse kasuks. Pärast väikest ekslemist leiame koha, kust võiks Doonau harust üle saada. Praam on vägev – koosneb pontoonsillast, mida veab mootorpaat. Aga üle saame. Ja siit algab Tee. Tee koosneb aukudest ja roobastest, kuhu vahele natuke mulda on sattunud. Sõidukiirus on umbes 10-20 km/h, aga meid see ei sega, kuna usume, et küll tee peagi paremaks läheb, ja uusi linnuliike on piisavalt. Eriti rähne, kuigi metsa pole nagu ollagi. Teeveerel kohtame ka esimest siniraaga. Mingil hetkel hakkame aduma, et tee ei lähe paremaks ning delta suudmesse Sulina linna pole reaalne jõuda. Tegelikkuses ei jõua me isegi poolel teel asuvasse linnakesse Crisani, kuna tee lõpeb ära. Seekord päriselt. Nagu seletab kohalik vanamemm (vene keeles), lubati juba (kommunistist diktaatori) Ceausesku ajal Tee valmis teha, aga siiani pole tehtud. Kuid NB! kaardil on Tee olemas. Nii ööbime Doonau kaldal telkides, kuulame kõrvulukustavat konnade krooksumist ning kodukaku huikeid. Uskumatult pöörane päev! Öösel käivad Argol bussis kohalikud külas. Puu alla jäänud pesemata toidupoti lakub keegi puhtaks.

28.aprill, laupäev. Stepiavaruste päev
Tagasisõit deltast on poole kiirem kui sinnasõit. Nimelt otsustavad mehed lõigata üle karjamaade, valides teederägastikus enamasti õiged teed. Nood muldteed on mitu korda siledamad kui peatee. Et on nädalavahetus, on liiklus keset hobuse- ja veisekarju uskumatult tihe. Edasi lõuna poole! Kusagil külavahel satume kohaliku kantripeo peale. Mati tahab pildistada ja saame osa vahvast pulgatantsust. Plaksutame käed tuliseks. Aga stepp ootab! Taas teeme saatuslikult õige vea – otsustame lõigata kohalikke teid pidi, eksleme tolmuste teede sasipuntras Mihail Kogalniceanu ja Agighioli vahel ning jõuame sihtkohta kaks korda aeglasemalt kui ringiga oleks jõudnud. Aga ekslemine viib mõnusasse stepimaastikusse, kust saame trobikonna uusi liike – jämejala, stepiviu, stepi- ja välja-väikelõokese, põldtsiitsitaja, punajalg-pistriku, hallsusliku. Rannol on üllatavalt hea oskus lõokesehääli eristada, Indrek leiab nagu ikka esimesena kõik röövlinnud üles, Mati panuseks on seekord jämejalg. Taevalaotuses lendavad üle sajad pelikanid. Viimane teeots viib meid mägedesse tupikusse, kuid sealtki saame toreda liigi – Sander avastab põõsastest vahemere kilpkonna (määrangus päris kindel pole). Õhtul jõuame veel Agighioli kandi järvi kammida. Suurt saaki ei tule, elamuse pakuvad mitmed suslikud, üle lendab paar tundrakiuru. Halva üllatusena Babadagi ainsas (nõukogudeaegses stiilis) hotellis vabu kohti pole. Minul on lämmatavast tolmust allergiahoog ja tõsine vajadus dushi all käia. Midagi ei jää üle – sõidame vastu ööd lõuna poole. Teiste norskamiste saatel otsin koos Argoga hotelli. Pärast paari ebaõnnestunud katset leiame mõnusa koha Eforie Nordis, mis osutub reisi mugavaimaks öömajaks. Võideldes vastupandamatu unega mõnulen kaua vannis.

29.aprill, pühapäev. Kõnnu-pääsujooksurite päev
Kuna mugavast voodist on end raske pärast lühikeseks jäänud ööd üles ajada, jääb varahommikune metsaretk ära. Vaatame hoopis Musta merd. Meri nagu meri ikka, tuul on külm ja beachil vähe suvitajaid. Mehed paluvad, et hoiaksin nende ligi, siis ei arvata, et nad üksikuid päevitavaid naisi toruga piiluvad. Turismikuurordist saame kah hea liigi – Indrek avastab nunn-kivitäksi, kes hiljem ühe hotelli verandal kenasti laulab ja poosetab. Edasi suundume põhjapoolsetele veekogudele torutama. Kusagil Sinoie kandis on tee ääres mõnus linnuauk. Lisaks muskuspardi ja sinikaela värdadele (kes näivad Rumeenias olevat üsna tavalised) on tiikidel ka ilusaid linde – parte, kurvitsaid, nende seas lammitilder, värb- ja väikerüdi. Kummalisel kombel valvab mõttetuna näivat veeauku valvur, kes tuleb meiega riidlema ja nõuab, et eramaalt jalga laseksime. Õnneks jõuame enne kõik liigid ära vaadata. Vahepeal on Argo märganud teisi binokliomanikke ja sõidame nüüd nende jälgedes. See on hea valik. Indrek oli juba enne märganud üht pääsujooksurit, nüüd satume nende paradiisi. Soolakusarnases biotoobis on kümneid paare kõnnu-pääsujooksureid, mitu paari mustjalg-tülle ning musta peaga hänilane. Hänilased tunduvad olevat alamliigist feldegg ja dombrowskii ning nende ristandid. Pääsujooksurid on üllatavalt julged ning läbi toru imetleme nende täiuslikku peamustrit. Künka taga lombi peal on väiketiirude, habe- ja valgetiib-viireste koloonia, nende keskel istuvad pesadel naaskelnokad ning poseerivad karbuskajakad. Ülimalt positiivne koht! Tagasisõidul teeme söögipeatuse Constantas. Seal satume mustlaste pulma. Meid suunatakse välisterrassile, kus peomelu on nagu peo peal. Läbi vihmasaju ja üle tempoka muusika õnnestub osadel kuulda Mati avastatud salupälli. Ööseks jõuame Bulgaaria piiri lähedale metsa. Kuhu telgid püsti said, selgub täpsemalt hommikul.

30.aprill, esmaspäev. Metsapäev
Juhtumisi sattusid telgid päris kenasse paika (kui Rumeeniale omaselt igal pool lokkav prügi välja arvata) – mõnusal mäekünkal järve ja oru vahel. Järgmine eesmärk on Albesti asula lähedal asuv Hagieni mets, mille asukoha kirjeldus linnupaikade raamatus on segane. Lõpuks polegi päris kindel, kas jõudsime kohale või mitte, kuid parim linnuaeg hakkab vaikselt läbi tiksuma ja maantee lähistel on mets, mistõttu teeme peatuse ning jaguneme metsa vahele. Kohtame mitmeid Bulgaariale omaseid liike – mina leian leet-käosulase, Sander roostepääsukese, Mati kaelus-kärbsenäpi, Ranno ja Indrek märkavad eri kohtades umbes samaaegselt kääbuskotkast, Indrek näeb suur-konnakotkast. Ilusas tammikus on puu küljes silt, mida Mati tõlgendab kui „taimede korjamine keelatud, trahv 2 miljonit leud”. Kauniõielisi lilli kasvab siin-seal küll. Mööda lendab pääsusaba, tee pealt leiame (ilmselt) euroopa sookilpkonna tillukese eksemplari. Metsa vahel sõidavad vastu kohalikud hobusevankritega. Aeg aga lendab ja on vaja alustada tagasisõitu. Õhtuks plaanime jõuda Dracula lossi lähistele Transilvaania Alpidesse. Kahjuks on Vidraru järve äärsed hotellid täis ning öö tuleb veeta mägedes telkides. Eelistan bussi ja teen hea otsuse. Kuigi jään ilma huikavast händkakust, jään ilma ka näpistavast öökülmast.

1.mai, teisipäev. Mürkapäev!
Viimane võimalus Rumeenias linde vaadata. Endal juba väike tüdimus, mehed on entusiastlikumad ja nende vaev tasub ära – kaljudel ilmutab end Mürka! Ranno kutsub mind kah ja nii saan imetleda kaunist koolibrit ja liblikat meenutavat kaljuklutti. Tagasi bussi juurde jõudes loovutan tüütuks muutunud võileivad kohalikule koerale. Hulkuvaid penisid on Rumeenias kohutavalt palju. Maanteede peal on koeralaibad kõige tavalisemad. Samal ajal monteerib Argo kapoti all kahest akust ühte (või midagi sarnast), et jõuda esimesse poodi, kust uue aku saaks osta. Marketis ostame hulga Rumeenia veine kodumaale kaasa. Mürka auks saab avatud shampanja! Teel piirile näeme maalihet, mis on nagu noaga maantee pooleks lõiganud ning kümnekonna meetrise prao tekitanud. Rumeenia liigilisti sulgeb 176-nda liigina must-toonekurg. Ungaris loodan jõuda Debreceni Cora kaubanduskeskusesse, et midagi koju ka kaasa osta, kuid linna jõudmise ajaks on pood juba kinni. No selle teene võlgnevad mehed mulle küll, et ma reisi korraldamise eest ühe korra shopata saaksin! Öö tuleb veeta Debrecenis. Ööbimiskohti on kasinalt. Leiame üsna kalli, kuid kehva hotelli.

2.-3.mai, kolmapäev-neljapäev. Ühe jutiga koju!
Hommikul shoppavad mehed isegi kauem kui mina! Kes ostab pluusi, kes püksid, kes autojubinaid. Paar liiki lisandub Ungari liigilisti ja 99-ga nimekiri sulgub. Slovakkias einestame ühes üsna mõnusas restoranis, liigilist saab riikide arvestuses kolmanda koha – tubli 53 liiki! Öö möödub Poolas sõitvas bussis. Argo magab kah mõne tunni. Kuna Poolas on mingi kirikupüha, on tänavad autodest tühjad ning sõita saab maksimumkiirusega. Leedu ja Läti lähevad juba ludinal. Bensiinijaamades hoiame end kursis Pronkssõduri skandaalist lahvatanud märatsemistega. Ja olemegi kodus. Pisut väsinud ja igati õnnelikud.

Meie Rumeenia reisimarsruut (läbitud linnade abil) – Oradea – Cluj Napoca – Turda – Targu Mures – Brasov – Buzau – Braila – Tulcea – Constanta – Bucuresti – Pitesti – Sibiu – Deva – Oradea

Rumeenia märksõnad : puutumatu loodus, mäed, algupärane kultuur, sotsiaalsed kontrastid, sõbralikud elanikud, kohutav räpasus.

Rumeenias kohatud linnuliigid:

1. Kühmnokk-luik Cygnus olor
2. Hallhani Anser anser
3. Ristpart Tadorna tadorna
4. Rääkspart Anas strepera
5. Sinikael-part Anas platyrhynchos
6. Rägapart Anas querquedula
7. Luitsnokk-part Anas clypeata
8. Punapea-vart Aythya ferina
9. Punanokk-vart Netta rufina
10. Valgesilm-vart Aythya nyroca
11. Faasan Phasianus colchicus
12. Põldvutt Coturnix coturnix
13. Tuttpütt Podiceps cristatus
14. Mustkael-pütt Podiceps nigricollis
15. Roosapelikan Pelecanus onocrotalus
16. Kormoran Phalacrocorax carbo
17. Kääbuskormoran Phalacrocorax pygmeus
18. Hüüp Botaurus stellaris
19. Väikehüüp Ixobrychus minutus
20. Hallhaigur Ardea cinerea
21. Purpurhaigur Ardea purpurea
22. Siidhaigur Egretta garzetta
23. Hõbehaigur Egretta alba
24. Tiigihaigur Ardeola ralloides
25. Ööhaigur Nycticorax nycticorax
26. Tõmmuiibis Plegadis falcinellus
27. Must-toonekurg Ciconia nigra
28. Valge-toonekurg Ciconia ciconia
29. Must-harksaba Milvus migrans
30. Merikotkas Haliaeetus albicilla
31. Madukotkas Circaetus gallicus
32. Roo-loorkull Circus aeruginosus
33. Raudkull Accipiter nisus
34. Hiireviu Buteo buteo
35. Stepiviu Buteo rufinus
36. Väike-konnakotkas Aquila pomarina
37. Suur-konnakotkas Aquila clanga
38. Kääbuskotkas Hieraaetus pennatus
39. Kaljukotkas Aquila chrysaetos
40. Kalakotkas Pandion haliaetus
41. Tuuletallaja Falco tinnunculus
42. Punajalg-pistrik Falco vespertinus
43. Lõopistrik Falco subbbuteo
44. Tait Gallinula chloropus
45. Lauk Fulica atra
46. Naaskelnokk Recurvirostra avosetta
47. Karkjalg Himantopus himantopus
48. Jämejalg Burhinus oedicnemus
49. Kõnnu-pääsujooksur Glareola pratincola
50. Väiketüll Charadrius dubius
51. Mustjalg-tüll Charadrius alexandrinus
52. Kiivitaja Vanellus vanellus
53. Väikerüdi Calidris minuta
54. Värbrüdi Calidris temminckii
55. Kõvernokk-rüdi Calidris ferruginea
56. Soorüdi Calidris alpine
57. Tutkas Philomachus pugnax
58. Tikutaja Gallinago gallinago
59. Mustsaba-vigle Limosa limosa
60. Tumetilder Tringa erythropus
61. Punajalg-tilder Tringa totanus
62. Lammitilder Tringa stagnatilis
63. Heletilder Tringa nebularia
64. Mudatilder Tringa glareola
65. Vihitaja Actitis hypoleucos
66. Väikekajakas Larus minutus
67. Naerukajakas Larus ridibundus
68. Koldjalg-hõbekajakas Larus cachinnans
69. Karbuskajakas Larus melanocephalus
70. Tutt-tiir Sterna sandvicensis
71. Jõgitiir Sterna hirundo
72. Väiketiir Sterna albifrons
73. Mustviires Chlidonias niger
74. Valgetiib-viires Chlidonias leucopterus
75. Habeviires Chlidonias hybrida
76. Kodutuvi Columba livia
77. Õõnetuvi Columba oenas
78. Kaelustuvi Columba palumbus
79. Kaelus-turteltuvi Streptopelia decaocto
80. Turteltuvi Streptopelia turtur
81. Kägu Cuculus canorus
82. Kivikakk Athene noctua
83. Salupäll Otus scops
84. Kodukakk Strix aluco
85. Händkakk Strix uralensis
86. Piiritaja Apus apus
87. Suurpiiritaja Apus melba
88. Jäälind Alcedo atthis
89. Siniraag Coracias garrulous
90. Vaenukägu Upupa epops
91. Hallpea-rähn Picus canus
92. Musträhn Dryocopus martius
93. Suur-kirjurähn Dendrocopus major
94. Salu-kirjurähn Dendrocopus syriacus
95. Tuttlõoke Galerida cristata
96. Nõmmelõoke Lullula arborea
97. Põldlõoke Alauda arvensis
98. Stepilõoke Melanocorypha calandra
99. Välja-väikelõoke Calandrella brachydactyla
100. Roostepääsuke Hirundo daurica
101. Kivipääsuke Ptyonoprogne rupestris
102. Kaldapääsuke Riparia riparia
103. Suitsupääsuke Hirundo rustica
104. Räästapääsuke Delichon urbica
105. Nõmmekiur Anthus campestris
106. Metskiur Anthus trivialis
107. Tundrakiur Anthus cervinus
108. Hänilane Motacilla flava
109. Jõgivästrik Motacilla cinerea
110. Linavästrik Motacilla alba
111. Vesipapp Cinclus cinclus
112. Käblik Troglodytes troglodytes
113. Punarind Erithacus rubecula
114. Ööbik Luscinia luscinia
115. Lõunaööbik Luscinia megarhynchos
116. Must-lepalind Phoenicurus ochruros
117. Lepalind Phoenicurus phoenicurus
118. Kadakatäks Saxicola rubetra
119. Kaelustäks Saxicola torquata
120. Kivitäks Oenanthe oenanthe
121. Nunn-kivitäks Oenanthe pleschanka
122. Musträstas Turdus merula
123. Hallrästas Turdus pilaris
124. Laulurästas Turdus philomelos
125. Hoburästas Turdus viscivorus
126. Kivirästas Monticola saxatilis
127. Roo-ritsiklind Locustella luscinioides
128. Kõrkja- roolind Acrocephalus schoenobaenus
129. Tiigi-roolind Acrocephalus scirpaceus
130. Rästas-roolind Acrocephalus arundinaceus
131. Leet-käosulane Hippolais pallida
132. Väike-põõsalind Sylvia curruca
133. Pruunselg-põõsalind Sylvia communis
134. Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla
135. Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix
136. Väike-lehelind Phylloscopus collybita
137. Salu-lehelind Phylloscopus trochilus
138. Pöialpoiss Regulus regulus
139. Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata
140. Kaelus-kärbsenäpp Ficedula albicollis
141. Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca
142. Tamme-kärbsenäpp Ficedula semitorquata
143. Roohabekas Panurus biarmicus
144. Sabatihane Aegithalos caudatus
145. Salutihane Parus palustris
146. Põhjatihane Parus montanus
147. Musttihane Parus ater
148. Sinitihane Parus caeruleus
149. Rasvatihane Parus major
150. Puukoristaja Sitta europaea
151. Porr Certhia familiaris
152. Kaljuklutt Tichodroma muraria
153. Peoleo Oriolus oriolus
154. Punaselg-õgija Lanius collurio
155. Hallõgija Lanius excubitor
156. Pasknäär Garrulus glandarius
157. Harakas Pica pica
158. Hakk Corvus monedula
159. Künnivares Corvus frugilegus
160. Hallvares Corvune corone
161. Ronk Corvus corax
162. Kuldnokk Sturnus vulgaris
163. Koduvarblane Passer domesticus
164. Põldvarblane Passer montanus
165. Pajuvarblane Passer hispaniolensis
166. Metsvint Fringilla coelebs
167. Koldvint Serinus serinus
168. Rohevint Carduelis chloris
169. Ohakalind Carduelis carduelis
170. Siisike Carduelis spinus
171. Kanepilind Carduelis cannabina
172. Suurnokk-vint Coccothraustes coccothraustes
173. Talvike Emberiza citronella
174. Põldtsiitsitaja Emberiza hortulana
175. Rootsiitsitaja Emberiza scoeniclus
176. Halltsiitsitaja Miliaria calandra
177. Mägitsiitsitaja Emberiza cia

Teistes riikides kohatud linnuliigid:

178. Väikeluik Cygnus columbianus
179. Piilpart Anas crecca
180. Sõtkas Bucephala clangula
181. Järvekaur Gavia arctica
182. Väikepütt Tachybaptus ruficollis
183. Luitsnokk-iibis Platalea leucorodia
184. Herilaseviu Pernis apivorus
185. Soo-loorkull Circus pygargus
186. Stepi-loorkull Circus macrourus
187. Kanakull Accipiter gentilis
188. Rooruik Rallus aquaticus
189. Sookurg Grus grus
190. Merisk Haematopus ostralegus
191. Suurkoovitaja Numenius arquata
192. Metstilder Tringa ochropus
193. Kalakajakas Larus canus
194. Hõbekajakas Larus argentatus
195. Kõrvukräts Asio otus
196. Sookiur Anthus pratensis
197. Mägikiur Anthus spinoletta
198. Võsaraat Prunella modularis
199. Mägiraat Prunella collaris
200. Kaelusrästas Turdus torquatus
201. Lääne-pöialpoiss Regulus ignicapillus
202. Tutt-tihane Parus cristatus
203. Kukkurtihane Remiz pendulinus
204. Urvalind Carduelis flammea
205. Kuuse-käbilind Loxia curvirostra
206. Leevike Pyrrhula pyrrhula