Tenerife ja Fuerteventura 5.-12.03.2009

Tenerife ja Fuerteventura 5.- 12.03.2009

Reisil käisid: Uku ja Kuido
Autor: Uku

MAPS AND PICTURES CAN BE FOUND IN THE GALLERY

Sissejuhatus

Loodetavasti see reisipäevik annab Kanaaridele sattuvale linnuharrastajale head eestikeelset taustainfot kohalikest lendavatest vaatamisväärtustest. Lisaks leiab veebist palju ingliskeelseid reisipäevikuid, seega väga detailidesse ei lasku, vaid pigem edastan vabas vormis retke üldmuljeid. Galeriist leiduvatele kaartidele on märgitud tähtsamad vaatluskohad.

Miks Kanaaridele

Kuigi Kanaari saartest on tulnud tüüpilise turistilõksu sünonüüm, on see Lääne-Palearktise linnustikust huvitunule siiski ahvatlev sihtkoht. Siin on mitmeid endeemseid linnuliike ja lisaks on siinsetes rannikuvetes võimalik näha pelaagilisi merelinde. Pikemal ja põhjalikumal linnuretkel on alati lootus mõne transatlantilise eksikülalise leidmiseks. Saartel on hea infrastruktuur ja odavlendude valik on suur, seetõttu on see piirkond lühivisiidiks väga sobiv. Kui kõige progressiivsemaid taksonoomiatrende mitte arvestada, siis on kõik Kanaari saarte endeemsed linnuliigid võimalik ära näha külastades kahte saart – Tenerifet ja Fuerteventurat. Mereliikide nägemiseks tasub ette võtta mõni laevaretk, kuid vaid sügisperioodil (august-november) kui merelindude kohtamise tõenäosus on suurem.

Taksonoomia tormituuled

Kohalike liikide ja alamliikide taksonoomia on kaua olnud segane ja mingit ühtset seisukohta ei ole. Kõige segasemad lood on sinitihase, metsvindi, kanaari pöialpoisi ja punarinna taksonoomilise positsiooniga. Võib olla, et lähitulevikus tõstetakse väiksemate saarte (El Hierro, La Gomera, La Palma) alamliike liigi staatusesse ja WP birderitel tuleb saartele uus ring peale teha. Lisaks teadmisi kohalikest alamliikidest on suhteliselt vähe ja krüptiliste liikide potentsiaal suur. Kohalikku linnustikku kuuluvad kanaari väike-lehelind, kanaari kaelustäks, väike-tormilind, atlantise tormilind, kaelustrapp, lõuna-hõbekajakas on lisaks eelmainitud liikidele samuti ebaselge taksonoomilise positsiooniga. Tavalisele linnuvaatlejale nendesse teemadesse süvenemine käib üle jõu. Igatahes igal saarel kohalike alamliikidele keskendumine võib olla hea investeering tulevikku.

Üldmuljed

Tenerife on üllatavalt mitmekesise loodusega. Loorberi- ja seedrimetsad, kõrb, kultuurmaastik, kaljurannad mahuvad väiksele alale. Turismikeskuste ja banaanikasvanduste arendamine käib suure hooga ja see võib päris mitmed linnuliigid tulevikus ohtu seada. Näiteks kõrbealade kasutusele võtmine vähendab kohaliku jämejala alamliigi elupaiku. Inimtegevuse tulemusel on Kanaari saartel mitu linnuliiki juba välja surnud (näiteks kohalik meriski liik).
Liiklemine on siin suhteliselt keeruline. Mägiteed (mis on linnuvaatlejale vältimatud) on käänulised ja aeglased. Lisaks osades piirkondades on väiksed teed halvasti tähistatud ja raskesti leitavad. Seega hea kaart ja täpsed paikadesse jõudmise juhised on olulised. Kuna saar on väike, siis eksimine lõpeb halvimal juhul pooletunnise seiklusega. Meie eksisime vaid ühel korral. Ilm on siin sõltuvalt kõrgusest väga varieeruv. Mägedes võib hommikuti olla väga külm. Loorberimetsades on tihti kogu päeva tihe udu, mis teeb vaatlemise raskeks. Nendel päevadel on loorberituvide leidmine võimatu.

Fuerteventura on tasasem saar. Domineerivad erinevad kuivad kõrbebiotoobid. Teed on on tihti pikad sirged ja liiklemine väga lihtne ja kiire. Linnupaikade leidmine on samuti lihtne, kui sul on head juhised. Ilm on siin sageli väga tuuline (saare nimi tõlkes “metsikud tuuled”) ja kuum.

Strateegia ja tulemused

Eesmärk oli näha ära kõik võimalikud endeemsed liigid ja lisaks ka maksimaalselt palju alamliike. Merevaatamise osas suuri lootusi polnud, kuna aastaaeg oli ebasobiv. Kokku nägime 78 liiki, lisaks veel mitu C-kategooria liiki. Fuerteventural oli samal ajal ka üks lannuvart ja ameerika vihitaja, aga nendest saime info alles pärast retke. Teoreetiline võimalus oleks olnud näha ka kaljuvarblast, põhja-tormilindu ja mitmeid tavalisemaid liike (raudkull ja paljud kahlajad jäid nägemata). Kõik endeemid nägime ära ja neist valdava enamiku väga ilusasti.

Abimaterjalid

Paikade juhised otsisin kõik interneti abil. Isegi päris täpseid kaarte oli Birdforumis ja Travellingbirderis saadaval. Lisaks oli meil kaasas Clarke’i “Birds of Atlantic Islands” mis on väga hea raamat (staatus, biotoobid, rariteedid jm. oluline info).
Kohalikul sinitihasel ei ole eestikeelset liiginime. Olen nimetanud liigi meelevaldselt kanaari sinitihaseks ja see ei ole liigi ametlik nimi. Tihaste süstemaatikas olen jälginud “The Clements Checklist of Birds of the World, 6th edition”.
Endeemsetele alamliikidele olen sulgudesse lisanud ka alamliigi epiteedi.

Reisipäevik

5.03
Kuido saab esimese liferi ennem kui Vantaa lennuväljale jõuame. Minu linnaosas elav kassikakk on taas lauluhoos. Pärast 6-tunnist “turistikirstus” lendamist jõuame Tenerife lõunapoolsele lennuväljale. Üritame lennujaamast ilma eelneva broneeringuta rendiautot leida, aga mingit odavamat varianti ei leia. Seega sõidame Aurinkomatkade bussiga Los Gigantesesse hotelli. Leiame rendiauto sealt (7 päeva – 150 eurot). Hea otsimise korral saaks ka odavamalt. Saame esimesed retkeliigid kirja. Kaelus-turteltuvi, tuuletallaja (ssp. canariensis), lõuna-hõbekajakas (ssp. atlantis), kanaari väike-lehelind, kodutuvi, musträstas (ssp. cabrerae), mustpea-põõsalind (ssp. heineken) ja pajuvarblane on siin arvukamad taustaliigid. Üllatusena leian keset Los Gigantese linna jalutades ühelt kaljueendilt kõrbepistriku istumas. Saame lindu ülevalt otse pähe vaadata. Seda liiki nii naeruväärselt lähedalt näha (ca 50 m) on suur joppamine. Teine üllatuslik vaatlus on naaberhotelli katusel istuv kaljukajakas. Seda liiki küll siin ei ootanud. Teeme homseks retkeplaani valmis ja vajume magama.

Los Gigantes
Kanaari väike-lehelind (Phylloscopus canariensis) laulu kuuleb kõikjal
Kanaari sinitihane (Parus teneriffae teneriffae) 1
Kõrbepistrik (Falco pelegrinoides) 1
Lõuna-hõbekajakas (Larus michahellis atlantis) 100 merel
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) 1
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) 1 ad
Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) 100 merel, nähtud hotelliakanast
Siidhaigur (Egretta garzetta) 2+1
Pajuvarblane (Passer hispaniolensis) kõikjal tavaline
Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla heineken) /1

6.03
Tänaseks plaaniks on sinivindi leidmine. Enne Las Lajase laagripaika jõudmist teeme mägiteel peatusi ja näeme taas tüüpilisi taustaliike, nagu näiteks kanaari koldvint ja kanaari kiur. Las Lajase laagripaik on päris inimtühi ja sinivintide leidmine võtab 5 minutit. Lisaks on laagripaigas palju kanaari pöialpoisse, suur-kirjurähne (ssp. canariensis), kanaari sinithaseid ja kanaari koldvinte. Paik asub Vilaflori külast ca 10 km põhja suunas ja on lihtne leida. Kuido tahab kindlasti ka Hispaania kõrgema tipu otsas ära käia ja järgnevaks sõidame Pico Del Teidet (3718 m) vallutama. Tee Teide mäe jalamile läbib laavavälja. Viimati purskas vulkaan siin 1909. a. Väga huvitav maastik ja kindlasti üks Tenerife olulisemaid vaatamisväärsusi. Mäetippu jõudmine on tõeline väljakutse. Nimelt tuleb autoga mäetrammi parklasse sõita ja 25 eurot välja köhida. Seejärel sõidutatakse sind rõõmsate saksa pensionäridega trammis mäe tippu. Seiklus missugune! Sel ajal kui Kuido oma aklimatisatsioonivõimet testib, vahin mina kõrbemaastikus linde ja näen retke esimese lõuna-hallõgija (ssp. koenigi).
Suundume edasi loode suunas. Montanae Samara lähistel näeme esimesed piiritajad ja pärast pooletunnist jõllitamist julgeme nad saarepiiritajateks määrata. Määramine on päris raske, kui tavalisi piiritajaid võrdluseks pole ja viimased piiritajad on nähtud rohkem kui pool aastat tagasi. Siiski saarepiiritaja on oluliselt saledama kehaehituse ja teravama sabahargiga. Kuigi Bird Guide väidab, et häälitsus ei erine piiritaja omast, tundub nende lindude häälitsus ikka totaalselt erinev. Palju kõrgem ja kriiskavam.
Erjose külas leiame vajaliku mägitee kergesti üles. See on üks parimaid kohti mõlema endeemse tuvi leidmiseks. Kohaliku selliga hispaania-inglise segakeeles suheldes saame vähemalt niipalju aru, et tee on ametlikult suletud ja vahele jäädes võib probleeme tulla. Sõidame teed mööda paarsada meetrit kuni keelumärgini ja edasi liigume jalgsi. Päevasel ajal tuvide leidmine on väga raske. Lisaks tuleb merelt suur udupilv ja hakkab tibutama. Udu on Erjoses pidev probleem ja tuvide vaatlemiseks tuleb valida selge ilmaga päev. Oleme nüüd kohaga tutvunud ja otsustame siia mõni päev varahommikul tagasi tulla. Järgmiseks otsustame üles leida Tenerife parima staiamiskoha – Punta Del Teno. Kasutame sinnajõudmiseks Masca külla viivat teed ja see polnud hea idee. Kuigi siinsed maastikud on väga maalilised, on see ülimalt aeglane, käänuline ja kitsas tee. Ei soovita. Ka Punta Del Teno tee on ametlikult suletud. Siiski turistid ja kohalikud sõidavad siin edasi-tagasi ja jälgime nende eeskuju. Koht on merelindude fännile väga sobilik. Kahjuks nüüd ei ole pelaagiliste liikide vaatlemiseks hea aastaaeg. Tiksume siinse majaka juures umbes 3 tundi ja parimaks vaatluseks on lähedalt mööduv suula vanalind. Atlantise tormilinde on Tenerife rannavetes palju ja nüüdki näeme neid paarsada.

Vilaflor
Kanaari koldvint (Serinus canaria) 10+
Kanaari kiur (Anthus berthelotii) 10+
Kanepilind (Carduelis cannabina meadewaldoi) 4

Las Lajas
Sinivint (Fringilla teydea) 10
Kanaari pöialpoiss (Regulus teneriffae) 5
Suur-kirjurähn (Dendrocopus major canariensis)10

Pico Del Teide parkla
Lõuna-hallõgija (Lanius meridionalis koenigi) 1

Monta Samara lähistel
Saarepiiritaja (Apus unicolor) 100

Erjos
Hiireviu (Buteo buteo insularum) 1
Punarind (Erithacus rubecula superbus) 1 s

Las Manchas
Saarepiiritaja (Apus unicolor) 50

Punta De Teno 14:30-17:50
Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) 150 +
Suula (Morus bassana) 1” r N

7.03
Täna läheb meil põhjapoolsest lennujaamast lend Fuerteventurale. Enne lennule minekut jõuame veel El Mirador De La Grimonas palma loorberituvid ära näha. See paik on kohe suure maantee servas ja siin selle liigi nägemine on vormistamise küsimus. Meil läks aega 4 minutit ja nägime linde ka istumas. Tüüpiliselt näeb loorberituvisid vaid paariks sekundiks lennus ja seejärel kaovad nad taas lehestikku. Lisaks näen merel lendamas retke ainukesed 3 väike-tormilindu. Kohvipausi pidav Kuido jääbki liigist ilma.
Lend Fuerteventurasse kestab umbes 1 tund. Saame kiirelt ka rendiauto organiseeritud (60 eur – 2 päeva, broneerimata).
Esimese otsitava leiame hõlpsalt. Betancuria külasse sõites lendab isane kanaari kaelustäks meil auto eest läbi ja jääb teepiirdele istuma. Saame teda hästi vaadelda kuigi pildistamine ei õnnestu. Selle liigi leidmiseks ei pea nüüd eraldi Las Salinases olevasse kohta sõitma.
Betancurias üritame leida kanaari sinitihast, kuna siin elab Fuerteventura alamliik ssp.degener. Linnu otsimine võtab ligi tunni. Lõpuks leian ühe toitu kandva vanalinnu. Linnu pesa asub vana kivihoone seinas. Küla kohal tiirleb kääbuskotkas ja Kuidol järjekordsest liferist hea meel.
Viimase valguse kasutame Catalina Garcia järve vaatlemiseks. Koht on päris kokku kuivanud, kuid saame siit head liigilisa. Iga väiksemgi siseveekogu on siin lindudele magnet.
Ööbima sõidame Morro Jablesse, kus Fuerteventural puhkusel olev Kuido ema meile suurt külalislahkust osutab ja meid lahkesti oma hotellikorterisse majutab. Lisaks toidab kõhu ka täis. Tänu Kuido ema suurele organiseerimistööle hoiame hotelli otsimisega aega oluliselt kokku. Suured tänud Sirjele!

El Retamar
Berberi kivikana (Alectoris barbara) 1 h – kuuldud pimedas. See liik on Tenerifel A-kategooria liik (loodusliku päritoluga), kuid Fuerteventural arvatavasti kunagi sissetalutud ja C-kategoorias.

El Mirador De La Grimona
Palma loorberituvi (Columba junoniae) 4
Väike-tormilind (Puffinus assimilis baroli) 2

Fuerteventura
Lennujaam-Betancur
Ronk (Corvus corax tingitanus) 5
Kõnnu-väikelõoke (Calandrella rufescens polatzeki) kõrbemaastikus massiliselt
Berberi kivikana (Alectoris barbara) 1 nähtud mäenõlva kohal lendamas
Kanaari kaelustäks (Saxicola dacotiae) 1/

Betancuria
Kanaari sinitihane (Parus teneriffae degener) 1 kannab toitu pessa
Turteltuvi (Streptopelia turtur) 3
Kääbuskotkas (Hieeraetus pennatus) 1
Tuuletallaja (Falco tinnunculus dacotiae) 10
Punarind (Erithacus rubecula) 1
Sametpea-põõsalind (Sylvia melanocephala) 2
Väike-lehelind (Phylloscopus collybita) 1
Kanepilind (Carduelis cannabina harterti) 1/1
Ohakalind (Carduelis carduelis parva) 2

Catalina Garcia
Randpiiritaja (Apus pallidus brehmorum) 1
Tulipart (Tadorna ferruginea) 8
Väiketüll (Charadrius dubius curonicus) 6
Mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus) 8
Karkjalg (Himantopus himantopus) 5
Lauk (Fulica atra) 30
Tait (Gallinula chloropus) 3
Hiireviu (Buteo buteo insularum) 1
Vaenukägu (Upupa epops) 1
Kõnnu-põõsalind (Sylvia conspicillata) 4
Siidhaigur (Egretta garzetta) 1
Leeterüdi (Calidris alba) 1

8.03
Täna on programmiks Fuerteventuralt teise endeemi – kraetrapi – leidmine. Lisaks on sihtmärkidena soolas veel muidki häid kõrbeliike. Hommik on taas järjekordne vedamine. Saame umbes tunni ajaga kõik kõrbest otsitavad targetid kätte. Mõni sell on trapi otsingutele kulutanud siin kaks päeva. Esimese trapi leian 20 minutiga. Sellel linnul on jalg vigane, jookseb longates. Lisaks kaugemal tegutseb veel kaks isendit. Peagi kuulen ka omapärast mustkõht-vurila häälitsust ja meie lähistelt läheb lendu kaks lindu. Näeme mitmeid vurilaid veel ülelennul ja kolm lindu lasevad end autoaknast päris lähedalt vaadelda. Järgmiseks leiame kõrbejooksurid ja jämejalad, keda saame taas väga ilusasti vaadelda. Kuna kõrbest on saadud täiskomplekt, läheme muid linnualasid läbi vaatama. Embalse De Los Molinos on teine suurem siseveekogu Fuerteventural ja suundume sinna. Teel näeme retke ainukesed kõrbeleevikesed. Linnujärvel on palju tuliparte ja järve kohal lendavad kaks raipekotkast. Jõesängis laulavad kaks kanaari kaelustäksi ja saan neid nüüd ka pildistada. Ühe tee ääres poseerib meile berberi kivikana. Istub kivi otsas ja häälitseb aktiivselt. Tavaliselt on see liik peiduline, eriti päevakuumuses.
Las Salinases on väike laguun, kust saame mõned kahlajaliigid nähtud.
Las Lajitas on loomaaed ja selle ümbruses on natuke kõrgemat taimestikku kust võib talvituvaid ja rändepeatusel olevaid värvulisi leida. Näemegi palmide vahel mõned laulurästad. Lisaks on siin pühaiibiste metsistunud populatsioon (umbes 5 paari) ja näeme neid 5 isendit. Jätkame korrumpeerunud maiguga linnuvaatlemisega ja järgnevaks liigiks satub binokli vaatevälja aed-lasuuramadiin. Hea, et Clarke raamatut ennem lehitsenud olin ja leidsin õige liigi raamatust lihtsalt üles. Muidu oleks päris hämmingus olnud, et kes see elektrisinine pudin on. Mainin siinkohal, et C-kategooria liike me oma retke liiginimistusse ei lisa.
Õhtu viimased vaatlused teeme Playa De Sotavento’s. See koht on Fuerteventural parim koht kahlajate, haigrute ja saksa nudistide nägemiseks. Viimaseks mainitud objektidele me küll ei keskendunud, kuigi kajakaparvi läbi kammides tselluliiti ikka objektiivi ette jääb. Kui tahate päikekummardajate liigset huvi vältida, siis minge mööda kõrvalteed Playa De Sotavento lõunaotsa. See on ka parim linnuala, mujal on häirimisfaktor suurem. Õige kohani viib Casas Risco Del Paso tee (silt suurelt maanteelt lihtsalt nähtav).

Los Verdes
Raipekotkas (Neophron percnopterus) 1 ad

Costa Calma tasandikud
Jämejalg (Burhinus oedicnemus insularum) 3
Kõrbejooksur (Cursorius cursorius) 6
Mustkõht-vuril (Pterocles orientalis) 20
Kraetrapp (Chlamydotis undulata) 1+2
Kõnnu-väikelõoke (Calandrella rufescens polatzeki) tavaline

Catalina Garcia
Tait (Gallinula chloropus) 8

Las Parcelas
Kõrbeleevike (Bucanetes githagineus) 2
Vaenukägu (Upupa epops) 3

Embalse De Los Molinos
Tulipart (Tadorna ferruginea) 68” + 7 pull
Hiireviu (Buteo buteo insularum) 1
Metstilder (Tringa ochropus) 1
Heletilder (Tringa nebularia) 1
Tumetilder (Tringa erythropus) 3
Vihitaja (Actitis hypoleucos) 4
Raipekotkas (Neophron percnopterus) 1”1’
Kanaari kaelustäks (Saxicola dacotiae) 3
Lauk (Fulica atra) 30

Los Molinos
Lauk (Fulica atra) 1
Raipekotkas (Neophron percnopterus) 2”

Tesjuates
Berberi kivikana (Alectoris barbara) 1

Las Salinas
Plüü (Pluvialis squatarola) 3
Kivirullija (Arenaria interpres) 3
Vihitaja (Actitis hypoleucos) 2
Soorüdi (Calidris alpina) 1
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) 1
Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) 1
Siidhaigur (Egretta garzetta) 1
Piilpart (Anas crecca) 2

La Lajita
Hallhaigur (Ardea cinerea) 4
Laulurästas (Turdus philomelus) 5
Aed-lasuuramadiin (Uraeginthus bengalus) 2
Pühaiibis (Threskiornis aethiopicus) 5

Playa De Sotavento
Luitsnokk-iibis (Platalea leucorodia) 3 – 1 värvirõngastega
Salenokk-kajakas (Larus genei) 2
Tõmmukajaks (Larus fuscus graellsii) 40
Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) 300
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus) 12
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) 10
Leeterüdi (Calidris alba) 13
Mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus) 8
Siidhaigur (Egretta garzetta) 8
Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) 40

Morro Jable
Sinikael-part (Anas platyrhynchos) 1 kuuldud öösel hotelliaknast

9.03
Kuido jääb hommikul hotelli pereüritusele, mina lähen foto-ambitsioonidega Costa Calma kõrbesse. Tundub, et eilne hommik oli tõsine vedamine, kuna täna samal alal liikudes ei näe ühtegi head kõrbeliiki. Lõpetan siin ja suundun Playa De Sotaventosse. Tee ääres näen retke ainukesed veisehaigrud. Suur tutt-tiirude parv on väga lähedal ja saan parve korralikult vaadelda. Väga ilus vaatepilt. Lisaks tutt-tiirudele on jõugus ka jõgitiire ja 5 kaljukajakat. Paljud tutt-tiirudest on rõngastatud. Pakime hotellis asjad kokku ja jõuame enne lendu veel natuke vaadelda. Raiskame oma aega taas “plastikliikidele”. Morro Jables meie hotelli läheduses (Stella Canaris Gardens loomaaia kõrval, majaka lähistel) pesitseb järgmine C-kategooria liik – munkpapagoi. Linnud pesitsevad Morro Jable peatänaval palmides. Kõrgel palmivõrades näeb nende pesakolooniaid ja vahel pistab mõni lind pesaaugust ka pea välja. Linde sagib edasi-tagasi ja teevad kõva kisa. Lisaks näeme siin ka paar kaeluspapagoid. Kohustuslik ring Catalina Garcia järvel toodab retke nimekirja uue liigina räästapääsukese.
Lend tagasi Tenerifele on taas sujuv ja jõuame õhtuks Pico Del Inglesi lootuses teine endeemne tuviliik kirja saada. See koht on kanaari loorberituvi vaatlemiseks Tenerifel vist parim koht. Lisaks on siinsed vaated väga võimsad. Juba ainuüksi maastiku pärast tasub siia kindlasti tulla. Pärast 10-minutilist ootamist näebki Kuido väga lähedalt ühe isendi möödalennul. Mina magan hetke maha ja lindu ei näe. Ja taas ründab merelt suur udu mis enam ei haju. Tuleb operatsioon lõpetada ja pean liigi Erjosest leidma või siia tagasi sõitma. Lohutusauhinnana näen kohaliku metsvindi alamliigi. Näeb natuke naljakas välja. Hotellini on kahetunnine sõit.

Playa De Sotavento
Jõgitiir (Sterna hirundo) 7
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) 5
Leeterüdi (Calidris alba) 2
Tutt-tiir (Sterna sandvicensis) 200
Kõnnu-põõsalind (Sylvia conspicillata) 2

Costa Calma teerist
Veisehaigur (Bubulcus ibis) 2

Morro Jable
Munkpapagoi (Myiopsitta monachus) 40
Kaeluspapagoi (Psittacula krameri) 2
Kanaari sinitihane (Parus teneriffae degener) 1

Catalina Garcia
Räästapääsuke (Delichon urbicum) 4 p
Heletilder (Tringa nebularia) 3
Karkjalg (Himantopus himantopus) 2
Soorüdi (Calidris alpina) 1
Tumetilder (Tringa erythropus) 1

Tenerife
Pico Del Ingles
Kanaari loorberituvi (Columba bolli) 1
Metsvint (Fringilla coelebs canariensis) 1/1

10.03
Ärkame suhteliselt hilja. Esimese asjana loen hotelliaknast vaadeldes merel lendavad tormilinnud kokku ja siis suundume Erjosesse (Los Gigantesest 30 min sõit). Erjose mäest autoga üles sõites näeme tee servas binoklikandjat vantsimas. Kui selgub, et tegemist meie “liigikaaslasega”, siis võtame selli peale. Selgub, et tegemist soome linnumehega, kes Turust pärit. Minule ju peaaegu kodukandi inimene. Timo pole veel kumbagi tuviliiki kirja saanud, seega meil on ühine eesmärk. Parim koht tuvide ootamiseks on Erjose külast 4,5 km kaugusel olev suur kaljurahn. Kuna retkepäevikute põhjal on paljud linnumehed sinna autoga sõitnud, siis teeme ka ise nii. Muidu jõuaksime sinna liiga hilja. Tee on päris heas korras ja mingit liiklust seal pole. Hiljem näeme vaid matkajaid siin kõndimas. Kuigi varahommik on päris selge, hakkab paari tunni pärast taas udu tekkima. Enne suurema udu tekkimist näeme 4 palma loorberituvi ja Timo saab vähemalt ühe liferi. Siis läheb ilm nii hulluks, et loobume, ja läheme tagasi Erjosesse. Kohalikud tiigid on päris linnutühjad. Teeme kohalikus restos lõuna ja Timo sõidab bussiga tagasi hotelli pere juurde. Kuna ilm paraneb natuke, siis otsustame Kuidoga tagasi minna mulle kanaari loorberituvi otsima. Oleme vaatluskoha juures paarkümmend minutit ootanud kui meie nina alt lendabki oodatud liik välja. Kuigi näeme liiki tüüpiliselt vaid mõned sekundid on määrang selge. Triibuline saba on palma loorberituvi valgetipulisest sabast hõlpsalt eristatav. Lisaks on palma loorberituvi üldvärvus ruskepruun, mitte tumehall. Nüüd on ka minul kõik Tenerife endeemid käes ja järgnevad poolteist päeva on meil vabakava. Staiame Erjoses ja Santiago Del Teides natuke aega röövleid ja näeme palju hiireviusid.

Los Gigantes
Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) 205

Erjose mäed
Palma loorberituvi (Columba junoniae) 6
Kanaari loorberituvi (Columba bolli) 1
Hiireviu (Buteo buteo insularum) 8
Kanaari pöialpoiss (Regulus teneriffae) 5
Metsvint (Fringilla coelebs canariensis) 10
Kanaari koldvint (Serinus canaria) 20
Saarepiiritaja (Apus unicolor) 70

Erjose tiigid
Tait (Gallinula chloropus) 2
Lauk (Fulica atra) 5

Santiago Del Teide
Rohevint (Carduelis chloris aurantiiventris) 1
Hiireviu (Buteo buteo insularum) 4
Saarepiiritaja (Apus unicolor) 70

El Retamar
Ronk (Corvus corax tingitanus) 10
Tuuletallaja (Falco tinnunculus canariensis) 6
Saarepiiritaja (Apus unicolor) 50

11.03
Kuido jääb hotelli rõdule staiama ja mina teen 1,5-tunnise sõidu Punta Del Teno staiamispaika. Lootused on kõrged, aga tulemused kehvad. Ainuke torunina, keda näen, on Atlantise tormilind, kes on küll väga arvukas. Lisaks näen ühe määramata tormilinnu kes on tõenäoliselt põhja-tormilind.
Õhtupoolikul käime Kuidoga paaril golfiväljakul. Golfiväljakud on saarel head rarimagnetid ja saarel olles tasub neid alati külastada. Sissepääsuga on ebaselged lood. Keegi pole maininud, et osadele väljakutele kõrvalisi inimesi ei lasta, kuid Los Americas Golf’ilt aeti Kuido minema. Tõhusalt administraatoritele auku pähe rääkides ei peaks sissepääsuga probleemi olema. Kuna enamik siinsetest mängijatest on vanemas eas ja mitte parimas vormis, siis on golfipalli trajektoori väga raske ette ennustada. Kui see ristub väljakul ringi uitava linnuvaatleja peaga, siis on väljaku omanikel suur jama. Seega on täiesti arusaadav miks me teretulnud polnud. Igatahes kahjalatest olid väljakud päris tühjad ja ka tiike oli väljakutel vähe. Lootsime enamat, kuigi paar liiki oma nimekirja siiski saime. Ööhaigrust jäi Kuido ilma kuna ta juhatati väljakult enne minema kui talle liigi leidmisest teatada jõudsin. Golfiväljakutel on ka igasuguseid kahtlase päritoluga linde (kindlasti E-kategooria). Meie nägime kühmnokk-luike, mustluike, pühaiibist (ei pesitse Tenerifel) ja vileparte.
Enne hotelli minekut üritame Vilaflori ümbruses kaljuvarblast leida. Selle liigi leidmine on alati raske ja peale ühe halltsiitsitaja midagi asjalikku me ei näe. Kõva tuul segab vaatlemist. Leiame ka ligipääsu Embalse De Abanale, aga peale lõuna-hõbekajate siin muid liike pole. Tõenäoliselt kasutavad kajakad seda reservuaari ööbimiskohana.

Punta Del Teno 7.45 – 10.00
Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) 590 r N
Kaljukajakas (Rissa tridactyla) 1” r N
Kõnnu-põõsalind (Sylvia conspicillata) 1 h

Los Americas golfiväljak
Tait (Gallinula chloropus) 8 + pesa
Siidhaigur (Egretta garzetta) 4
Ohakalind (Carduelis carduelis parva) 4
Viupart (Anas penelope) 1/
Ööhaigur (Nycticorax nycticorax) 1’
Jõgivästrik (Motacilla cinerea) 7

Los Palos golfiväljak
Tait (Gallinula chloropus) 3

Vilaflor
Halltsiitsitaja (Miliaria calandra) 1
Jõgivästrik (Motacilla cinerea) 2

12.03
Enne kojulendu jõuame veel kaks golfiväljakut läbi käia. Parimaks vaatluseks jääb Golf De Suri väljaku põhjaservas oleval kõrbealal nähtud berberi kivikana.

Amarillo golfiväljak
Vihitaja (Actitis hypoleucos) 1
Väiketüll (Charadrius dubius curonicus) 1
Siidhaigur (Egretta garzetta) 2
Tait (Gallinula chloropus) 2
Jõgivästrik (Motacilla cinerea) 4

Golf De Sur golfiväljak
Tait (Gallinula chloropus) 8
Jõgivästrik (Motacilla cinerea) 5
Vaenukägu (Upupa epops) 3
Berberi kivikana (Alectoris barbara) 1
Hallhaigur (Ardea cinerea) 1
Siidhaigur (Egretta garzetta) 3