Reisipäevik: Armeenia ja Gruusia 4. – 15.7.2009

Kirja pannud: Uku ja Rene
Kaartide koostaja: Rene

Osalejad: Rene, Maldon ja Uku

Retke statistika:
Läbitud 2535 km (Armeenias 1901 ja Gruusias 634)
Retkeliike 190 (Armeenia 180 ja Gruusia 78)

Pilte retkest leiad meie galeriist

Üldinfo

Plaan Kaukaasia häid linnupaiku külastada oli Rene ja Uku mõtetes mitu aastat mõlkunud. Kui saime puhkused sobima ja Maldoni kampa kaubeldud, hankisime lennupiletid Jerevani. Lennupiletid võtsime suhteliselt aegsasti ja mitte kõige odavamad, hinnaga 6990.-kr. Odavamalt oleks kindlasti saanud, kuid see tähendanuks ca 18h seiklemist. Eelistasime kiiret kohale ja tagasi jõudmist. Lendasime Tallinn-Riia-Jerevan ja tagasi sama teed. Natuke pinevust lisas meedias väljakuulutatud Vene-Gruusia sõjakonflikti taaspuhkemise võimalus. Õnneks see oli vaid propagandakära ja sõjast ei näinud me märkigi.

Liikumisvahendiks oli meil Lada 07, mis pidas karmile kohtlemisele hästi vastu. Auto broneerimine käis väga lihtsalt. Algselt broneerisime kohalikust Hertzi esindusest Lada 07 ja viimaseks viieks päevaks Lada Niva, kuid olgu ette öeldud, et kohanesime 07-ga niivõrd hästi, et pikendasime renti reisi lõpuni ja Niva jäi seekord proovimata.

Retkemarsruudi panime paika veebis leiduvate väheste materjalide põhjal. Suureks abiks olid Rene poolt välja prinditud topograafilised kaardid. Ilma nendeta oleksime olnud päris jännis. Osad teed olid peaaegu olematud. Lisaks küsisime pidevalt kohalikelt lisainfot, aga väga täpseid juhiseid saime harva.
Liiklus on Eestiga võrreldes metsikum. Ladad versus tuttuued mersud ja BMW X5’d võistlevad teedel oleva vähese asfaldi pärast. Teed on üldjuhul hullus seisus ja mägisel maastikul sõitmine aeganõudev. Enamiku ajast oli roolis Rene ja ta harjus kohalike liiklusoludega kohe ära. Politseid näeb mõlemas riigis tihti, aga meile jäi mulje, et autosid peetakse kinni nagu jumal juhatab ja kui palju altkäemaksu parajasti loodetakse saada. Bemarijuhid olid päris tihti kinni peetud. Näiteks turvavööd ei kasutata sealkandis absoluutselt ja heitgaasinäitudega läheks meie tehnoülevaatusel läbi vaid murdosa autodest.

Ööbisime nii telgis kui ka motellides. Motellide leidmine on vahel keerukas. Sildid on kohalikes surimuri tähtedes ja osad ööbimiskohad on tegelikkuses lõbumajad (kui sauna reklaamitakse, siis on kohe teada mis majaga tegu on).

Sõime tihti kohvikutes ja see ei ole väga kallis. Tavalised kebabid, sashlõkid ja muu liha on suht standartne kraam, aga hea. Gruusias kulus ka hinkalisid kilode kaupa. Kindlasti peaks tellides täpsustama toidu kogust ja täpset arvu. Korra tellisime kolm kala, arvates, et tegemist on mõnusate jõeforellidega. Tegelikuses toodi meile kolm kilost kala. Ja korra tellisime kolm kotletti, loomulikult toodi meile üheksa kotletti jne. Tee ääres müüakse palju erinevaid puuvilju. Sõime neid ka pesemata ja miskit kõhuhäda keegi külge ei saanud.

Kaukaasia inimeste külalislahkus on teada-tuntud. Vahel meie tagasihoidliku natuuri jaoks isegi liigne. Kui kuuldakse, et iz Estonii siis on kohe kõik valmis kokku jooma ja kostitama.

Päevik

4.7
Saabume hommikul Jerevani ja saame oma Lada kätte. Auto paberid ei ole kahjuks korras. Meilis sai mainitud, et soovime kindlasti sõita Gruusiasse. Loomulikult oli neil mingi tempel volitusel puudu ja see tähendas hommikust Hertzi kontori külastamist. Rene harjub meie uue raudse ratsuga koheselt. Lada läbis paljud rasked teed, millede kohta oli eelinfo, et neid sõiduautoga läbida ei saa. Konditsioneeri asendasid allalastud aknad.
Esimene hommikune programm on Jerevani keskmes asuvast Victory pargist (Park Pobedõ) stepi-raudkulli otsimine. Pargi leidmine sujub suurepäraselt, peatume täpselt pargi väravas ja autost välujdes näeme KOHE otsitava liigi saagiga mööda lendamas. Läheme tuiame natuke pargis ringi ja leiame stepi-raudkulli oma peade kohal istumas. Saame teda mõnuga vahtida. Peale seda sõidame Hertzi kontorisse oma pabereid vormistama ja siis jätkame sõitu läände Aragatsi mäe suunas. Läbime erinevaid kultuurmaastikke. Näeme siin palju mustpea-tsiitsitajaid ja vaenukägusid. Aragatsi mäe jalamil teeme sageli peatusi ja liike tuleb robinal. Kaljuvarblased askeldavad ühe vana kivihoone ümbruses. Samas on ka palju põldtsiitsitajaid, tuttlõokesi, kivitäkse, mustlauk-õgijaid, mägikiure, kivirästaid, retke esimene mägi-puukoristaja. Kuuleme esimesi põldvutte (on siin tavaline liik). Taevas taplevad 2 kaljukotkast mitme stepiviuga. Mägiaasadel on kividel istumas paar kaelusrästast. Jõgiojas askeldab vesipapp. Aasadel on tohutult palju õitsevaid taimi. Botaanikutele ja entomoogidele on siin tõeline kullaauk ning Maldon tormab põldudele liblikaid pildistama.
Pärast pikka ja käänulist sõitu jõuame Aragatsi mäel asuva Amberdi kindluse juurde. Kindluse ümber on samuti lokkav ja värvikirev taimestik. Linde on palju. Igas põõsas üks mustpea-tsiitsitaja ja pruunselg-põõsalind. Kindluse peal laulavad mägitsiitsitajad, kalju-puukoristajad ja sini-kivirästad. Uku leiab taevas tiirleva habekotka ja saame taas ühe retke targetitest vormistatud. Kindluse külje all tegutseb retke ainuke kõnnuleevike.
Autoparklas on väike suveniiriputka. Seal ringi uudistades selgub, et peremees pakub ka söögipoolist. Mingis metallist anumas ujuvad elusad forellid. Laseme endale püüda umbes kilose forelli, mis 45 minuti pärast kantakse uhhaana lauale. Ausalt öeldes pole nii head uhhaad eales söönud. Lisanditeks on kartulid, tomat, magus pipar ja paar kauna kangemat pipart. Kangem pipar ongi toidu maitseelamuse võti, seda kogeme ka hilisematel söögikordadel. Peale sööki jätkame tagasiteed alla. Kuskil mäestiku jalamil peaks elama kadaka-kiviraat ja selle liigi leidmiseks kulutame palju aega. Kui linnu lõpuks (autoaknast!) leiame, siis selgub, et ta pesitsusbiotoop on palju taimestikuvaesem kui arvasime. Olime vales kohas aega raisanud. Kadastik on siin põlvekõrgune. Näeme 2 vanalindu ja ühe poja. Lisaks tegutsevad siin sarviklõokesed ja nõmmekiur. Kõikjal näeb stepiviusid istumas (vt kaarti).

Mäest laskudes saame hakkama suure lollusega. Mingi uitmõte viib selleni, et otsustame bensiini kokku hoida ja sõidame alla välja lülitatud mootoriga. Tulemuseks on ära kärsanud pidurid ehk alla jõudes käib pedaal vastu auto põhja ja auto ei taha peatuda.
Pidurid on vist ülekuumenenud. Ootame natuke ja jätkame retke mööda M1 maanteed põhja suunas. Teeäärsetel traatidel on palju siniraage. Ühel teeäärsel järvekesel näeme tuliparte ja metstildreid. Põllul tegutseb välja-väikelõoke.
Teeme erinevates põllubiotoopides peatusi ja vaatame lõokesi läbi. Neid on siin palju. Enamik küll meile tuttavad põldlõokesed, kuid sekka ka paar nõlva-stepilõokest ja üks stepilõoke. Halltsiitsitajaid ja mustpea-tsiitsitajaid on sadu. Autoaknast näeme mööduva roosa-kuldnokkade parve.
Õhtuks jõuame Gyumrisse (endine Leninakan). Nii armetut linna pole elus näinud. Ehk oma osa on siin ka sellel, et linn asub 1988. a. toimunud maavärina epitsentri lähistel. Gyumri linn sai selles kõvasti kannatada. Auto pidurid ei ole taastunud ja kahtlustame nende täielikku kulumist. Üsna kiirelt leiame kohaliku töökoja, kus meid järgmisel hommikul kell 7 ollakse nõus teenindama, aga me ei viitsi enam siiakanti tagasi sõita. Lükkame autoremondi edasi. Meil on vaja öömaja leida ja selleks peaks kuhugi keskusesse jõudma. Ainuke mis kohalikelt küsida oskame on, et U vas zdes tsentr goroda vapsee naidjotsa? Suur, ühtlaselt hall, linn kus siiski mingisugune tsentr goroda pidi ikka olema. Kohalikud paar hotelli on ülemõistuse kallid, seepärast otsustame sellest linnast kiirelt jalga lasta ja esimesel võimalusel kusagil telkida. Leiamegi mingi suvalise koha, mis sarnaneb Lasnamäe paepealse parklaga ja Rene kahtlustab, et oleme sattunud autoseksi parklasse. Öösel hakatakse lähedaloleval põllul kombainidega sõitma. Sellest hoolimata magame pärast pikka päeva nagu beebid.

5.7
Vuttide kisa peale ärkab Uku vara üles. Rene ja Maldon on veel unes. Uku leiab poseeriva kaljuvarblase, retke ainukese vööt-põõsalinnu ja muud pudipadi. Kui teised poisid ärkavad ilmub kuskilt põõsast välja laigulises vestis mees ja hakkab kohe sõbrunema. Räägib, et elab siinsamas (mingi sõjaväe ehitis meie kõrval). Pidi kõva karateka ja sõjaveteran olema. Jutt jookseb mehel kõvasti ja ebamäärased teemad vahelduvad helikiirusel. Kohe näha, et on siin kõrvalises kohas suhtlusvaeguses. Pakime asjad ja teeme minekut, enne kui härra oma külalislahkuses meid kuhugi oma vagunelamusse jooma meelitab. Hommikuvalguses selgubki, et oleme ööbinud kasutatud preservatiivide väljal ja edaspidi proovime endale valges telkimiskoha leida.
Eesmärk on lõunaks Arpi järve juurde jõuda. Selleks tuleb läbida kümneid kilomeetreid teid kus aukude vahele on harva ka tükike asfalti sattunud. Armetute linnade kavalkaad jätkub. Esimene on plekk-traat-betoon arhitektuuriga täidetud Amasia. Leiame siit isegi Uku huviorbiiti sattuva stomatoloogiakliiniku. See on selline roheline vagunelamu. Meenutab pigem kainerit kui hambaravi.
Järgmine linn on “Lehmasitaküla” hüüdnime saav Paghaku. Igal pool majade vahel sebib palju karjaloomi ja sellest johtuvalt on tänavad mõõduka pasakihiga kaetud. Nüüd saab aru küll miks kohalikel tibidel igal pool kontskingad jalas on. Ikka selleks, et mitte lehmasita sisse vajuda. Linde on siin palju. Västrikke mitut sorti ja esimene soo-loorkull ka kirja.
Ja jõuamegi Arpi järve äärde. Kohe kui järve äärde jõuame tuleb kohalik piirivalvur meid tervitama ja juttu rääkima. Tal kah siin kolkas igav. Keset järve on kaks saart, kus pesitseb hulgaliselt armeenia hõbekajakaid. Meie huviorbiidis on siiski ohustatud käharpelikan, kelle leidmiseks kulub paar minutit. Näeme neid lausa neli. Järve ümbritsevad aasad on taas lilledest kirjud. Näeme siin retke esimesed hallhaned, ööhaigrud ja vardid.
Oleme graafikus püsinud ja hea õnne korral jõuame veel täna Gruusiasse. Jätkame teekonda ja katkiste piduritega Lada saab taas auklikel teedel vatti. Hartasheni linnakese lähistel on suurem luhaala, kust saame kirja mõned kahlajad. Stepiviusid on jätkuvalt igal pool.
Ühes männiistandikus laulab kaukaasia väike-lehelind.
Jõuame Sarvanchay kõrgendikule. Siin on taas värvulisi roppu moodi. Mägikiure, karmiinleevikesi, mägi-kanepilinde on sadu. Lisaks näeme esimese väike-konnakotka ja ajame ühe vuti lendu.
Olemegi jõudnud Gruusia piiril asuvasse väikelinna Tashir. Kuna auto pidurid ei funka enam absoluutselt peame auto remonti viima. Leiamegi ruttu ühe töökoja (neid on siinkandis igal pool) ja üks konksus ninaga poiss kisub autol rattad alt. Piduriklotsid on mägedes pidurdamisest täitsa läbi. Ütleb, et Venemaal toodetud Lada piduriklotsid on pehmed kui savi ja need tuleb ära vahetada. Asi saab ruttu tehtud ja edaspidi üritame mägedes mootoriga pidurdada. Piduriklotside vahetus ja tööraha läheb maksma 10000.- AMD (umbes 350.-kr). See väike väljaminek makstakse meile hiljem Hertzis tagasi.
Piiripunktis tuleb neli tõkkepuud läbida. Igas kohas tuleb samu dokumente näidata ja ühesugust juttu rääkida. Tunniga pääseme läbi. Sõjategevusest uudiseid pole. Welcome to Georgia!

Hakkame kohe Gruusia listi pidama. Uue retkeliigina lisandub kaspia lehelind. Siinsetes lehtmetsades tavaliseim liik. Põldudel käib kartulivõtt. Kartulid on siin sellised jalgpalli suurused mürakad. Kahest kartulist saaks juba ühe pere talvevaru.
Tbilisisse jõuame pimedas. Esimene hotell kuhu Rene sisse kiikab, osutub ilmselgelt täiskasvanute lõbustusasutuseks. Saun, meigikrohviga kaetud majaemand ja muu sinna juurde kuuluv. Otsustame raha vahetada, loomulikult proovime inimestelt rahavahetuse kohta küsida ja esimene, keda küsitleme, on klassikaline grusiin. Tõenäoliselt teavad kõik TV-reklaami „poderžii arbuzõ“, millele järgneb pikk ja emotsionaalne kõne. Oleme igastahes naerust kõveras ja jätkame rahavahetuse otsimist. Katsetan igaks juhuks kohaliku pangaautomaati ja tulemus on edukas. Automaat sülgab mulle tavalise debeetkaardiga vehkimise eest raha välja. Pean mainima, et kurss on 1 LAR=7EEK. Nagu viimastele reisidele kombeks, ei ole mõtet eriti närveldada, kõik sujub iseenesest. Pilku tõstes avastame enda eest hotelli „444“. Koht on viisakas ja odav, 3 inimest koos auto parkimisega maksab 50.-USD. Teeme restos õlled hinkalidega ja kobime tuttu. Rene üritab veel tulemusetult akna taga tuututavat salupälli näha.

6.7
Peame täna Kazbegi mäe jalamile jõudma. Sinna on veel pikk sõit.
Esimese stopi teeme Basaleti järve lähistel, kui Uku autoaknast tamme-kärbsenäppi märkab. Rene tallub pidureid ja näeme lindu mõned hetked ja siis ta kaob. See on juulis raske liik ja meil veab korralikult, sest hiljem me seda liiki ei leia. Basaleti järv on suhteliselt linnutühi. Näeme mõned taidad ja väikehüübid. Järve ääres käib usin kinnisvara arendus, mille ainuke nautleja oli kivikakk. Ehitatavate majade stiil on üsna kole, sellieid jubedaid tornikestega ja kindluseid meenutavaid maju võib näha vampiirifilmides. Teel vaatleme veel metsaliike lisaks. Krestowis jõuame juba mägisematele maastikele. Kalju- ja mägihakke on mitmel pool. Lisaks mitmeid kivirästaid ja massliigina esinevat mägikiuru.
Lõuna ajaks jõuame Stepatsminda külasse. Külla sisenedes järgneb meile koheselt Lada Niva. Selge see, et tegemist on kohaliku nn taksomaffiaga. Kui Tbilisis maksab umbes 10km läbimine 7.- LARi, siis siin küsitakse sama distantsi (Sameba kloostri juurde sõitmise) eest 50.-LARi (ca 700-kr). Väike vahe on muidugi sees, sest siinne taksosõit läheb üle munakivide mäkke. Öeldakse, et Ladaga sinna ei pääse mingil juhul. Hiljem saame 40 LAR’i eest kauba tehtud ja jumal tänatud, et Ladat sinna teele testima ei läinud, sest sinna see auto olekski jäänud. Kloostri juurest läheb teerada Gergeti liustikuni kus meie otsitavad liigid elutsevad. Pärast lõunat laseme end kloostri juurde ära visata ja hakkame optikat täistopitud seljakottidega ronima. Teel tulevad vastu 3 Rootsi/Belgia linnuvaatlejat. Räägivad, et said kõik liigid kätte. See teadmine annab raskel ronimisel jõudu juurde. Umbes 4 tunniga jõuame liustiku lähistele ja paneme telgi üles. Kuid nüüd tekib uus probleem. Hakkab kõvasti sadama ja näib, et see pole mingi hoovihm. Kolime läbiligunenutena telki ja jääme nutt kurgus ootama saju lõppemist. Unes kangastub nädalane sadu ja uuesti mäest alla laskumine, loomulikult ilma liikideta. Sadu ei lakka. Jääme külmetades magama.

7.7
Uku ärkab külmununa kaukaasia mägikana hüüatuse peale ja peksab ka teised üles. Avame ettevaatlikult jäätunud telgiluku ja suureks rõõmuks vaatab vastu selge hommikutaevas. Vaade on hingemattev. Paneme jäätunud riided selga ja hakkame ülespoole ronima. Maldon jääb paarsada meetrit allapoole maastikke ja lilli pildistama. Oleme umbes 3100 m kõrgusel ja kell on 5:00. Mägikanade huikamist kuuleb mitmel pool ja Rene näeb varsti ühe linnu kaljul kõndimas. Varsti näeme mitmeid linde kaljudelt alla liuglemas. Järgmise liigina märkame mägi-lepalindu. Üks emaslind tegutseb matkaraja äärsel kivil ja kaob varsti. Lindude pildistamiseks on veel liiga pime. Jääme nüüd liustiku ette järsakule passima. Varsti näeme ka isase mägi-lepalinnu ja Rene peilib lepalindude pesakoha välja. Hiljem näeme veel teisegi paari. Kahjuks on nad hirmus arad ja pilte neist ei saa.
Rene näeb vilksamisi kaljuklutti kaljueendi eest mööda lendamas. Lind on ettekujutusest hoopis suurem, millegi pärast ootasime porri suurust elukat. Lind kaob ja teda enam ei leia. See liik on Ukut kaua lollitanud ja oleks sant lugu kui nüüd tast napilt ilma jääks. Otsustame laskuda liustikuoru põhjale, kust on parem ülevaade kaljujärsakutele ja jääme lindu ootama. Ei lähe eriti kaua aega, kui Rene karjatab „Lendab!“ ja näemegi teda korraks ülespoole eendi taha lendamas. On lennus ikka päris tulekera.
Varsti kuuleme imelikku laulu ja Uku leiab otsitava linnu kaljul istumas. See on emane suur-karmiinleevike. Varsti näeme ka ilusaid isaslinde. Ka need linnud on arad ja nende pildistamine raske. Kaljudel, toru õlal turnides võid kaela murda.
Üle pea lendab habekotkas ja see ajab mägihakid ärevile. Hiljem hakkavad ka kaeluskotkad siin tiirutama. Mägiraate on siin mitu paari ja tulipea-koldvinte lendab edasi-tagasi. Oleme paari tunniga 5 targetit kätte saanud, nüüd on vaid üks jäänud. Mägitedre leidmine juulis pidi hirmraske olema, sest isased sulgivad ja emased istuvad pesadel. Kuna eelmine rühm oli liigi ära näinud, siis oleme valmis madalates rododenroni põõsastes tuulama. Koht on umbkaudu teada. Paneme oma kodinad kokku ja alustame laskumist. Laagripaiga juures ootab meid sõbralik koer. Tuleb meiega lausa külani kaasa. Tundub, et koer käibki alpinistidelt ja matkajatelt siin kõrgel toitu nurumas.
Kivises kohas seljakotiga võimlemine on sama ränk kui mägitedre ladinakeelset nime (Tetrao mlokosiewiczi) kiiresti kolm korda järjest öelda. Võid kukkuda või mao otsa kõndida. Ei saa aru kuidas lambad siin nii kergejalgselt jooksevad. Õnneks läheb tedreprogramm lihtsalt. Juba esimese veerandtunniga ajame ühe isaslinnu lendu. Hiljem laskudes astub Uku ühele isaslinnule peaaegu peale. Ehmatab hirmsasti kui ta jala alt lendu läheb. Laskumine võtab samuti 4-5 tundi. Kloostri juures enam Nivat ei telli. Läheme ka selle otsa jala.
Teeme Stepatsmindas lõunasöögi ja stardime väsinutena, kuid rahulolevatena tagasi lõunasse Tbilisi suunas. Jalad on päris makaronideks matkatud ja tõeline valulikkus ilmneb alles järgmistel päevadel.

Tbilisisse jõuame 7:30 ja läheme taas tuttavasse „444“ hotelli. Teeme õhtul linnas väikse ringkäigu ja vaatame kohaliku uue kiriku üle. Takso keskmine kiirus tänavatel on 100 km/h ja Rene tahab juhi kõrval istudes oletatava piduripedaaliga põrandasse augu vajutada. Küsimuse peale, et kas teil siin mingid reeglid ka on ja kas politsei kiirust mõõdab, siis oli taksojuhi ilme natuke arusaamatu: “A kto smotrit?” on taksojuhi kommentaar. Tbilisi on päris kena linn, kui tüüpilist nõukaaegset räpasust mitte juurde arvestada. Vanad tädikesed tulevad uurima, kui pimedatel tänavatel pildistamas oleme, et mis teeme. Jutt läheb taas sellele, kui hea ikka Liidu ajal oli ja bla-bla-bla. Rene ärritub koheselt ja teeb tädidele selgeks, kui paha ikka NL oli. Päris sõnasõjaks siiski ei lähe. Mentaliteet on vanemal generatsioonil vist sarnane kui meil aastal 1991.

8.7
Hommikuprogrammis on shoppamine. Tegevuse käigus saame küla-turteltuvi nähtud. Oleme linnas selgelt liiga vara ja otsustame süüa hommikusööki. Peatume Rustaveli tänaval mingis kohvikus ja tellime hatšapurid. Nii maitsvat hatšapurit pole varem proovinud, isegi reisikirja kirjutamine paneb sülje jooksma.
Rene eesmärk on leida tänavakuntsnikud ja teha mõned ostud. Kunstnikke on tänavail palju. Ekponeeritud kraam on enamjaolt tüüpiline naivistlik turistidele mõeldud materjal. Kuid sinna sekka mahub ka väga huvitavaid teoseid. Rene saab oma kogu taas täiendatud ja ka Maldon on Rene salahobist nakatunud, ostes ühe maali. Uku ei ole eriline shoppaja.
Liigume taas tagasi Armeeniasse. Teeme peatuse Kumigi järve juures, aga see ei ole eriti hea linnujärv. Kõikjal teede servades on palju siniraage ja mustlauk-õgijaid.
Marneulis eksime kahel korral ja jõuame juba otsapidi Aserbaidžaani piiri äärde. Seal vaadatakse meie Armeenia numbriga autot ja öeldakse kohe, et mis sa loll siit otsid. Pikema seiklemise peale leiame õige tee piiripunkti ja saame taas tunniga piiri ületatud. Peame taas viisad ostma (45000 AMD). Teel teeme peatuse restoranis lootusega kala saada. Suur jõgi jookseb kõrval ja loodame, et saab kohalikku kraami. Restorani õuel on 3×3 m puuris ringi talluv karu. Küsime, et kust saite. “Aa, eto? Padarili.” No kena kingitus küll. Nüüd teame mida sõpradele jõuluks viia. Igatahes meie kalahimu maksab meile palju. Saame kolm suurt kala ja 20000 AMD arve. See on siinse standardi kohaselt suur summa. Tavaliselt saad söömaaja 10000 AMD’ga aetud. Aga me oleme Tallinnast ja maksame (tegelikult maksis arve Tartu mees).
Öösel jõuame Dilijani piirkonda. Plaanis on telgis ööbida, kuid hotellide sildid muudavad meelt. Esimeses kohas uurime kohalikult, et kus oleks kõige parem ööbida ja kohe viiakse meid suurepärasesse kohta. 10000 AMD eest saame meeldiva öömaja. Kohaliku peremehega lahendasime ühe Gruusia veini ja rääkisime elu-olust.

9.7
Hommikul teeme hotelli ümbruses jalutuskäigu. Selgub, et Dilijan on Armeenlastele midagi Otepää sarnast, kus palju suvilaid jne.
Dilijani laialehised metsad on suures osas kaitse all. Näeme hea valiku metsaliike, nende seas 20 kaspia lehelindu, kuuse-käbilinde, jõgivästrikku ja retke ainukese leevikese.
Sevani järvest meil häid instruktsioone pole ja esmamulje järvest on kehvake. Jätkame teed Jerevanist lõunas asuvatele linnualadele. Jerevanis põikame läbi Hertzi kontori, kus loobume Lada Niva bronnist ja pikendame Lada 07 renti, kõik sujub libedalt.

Lõunaks olemegi Aragatis, kus sõidame esimeste ettejuhtuvate kalatiikide vahele (vt kaardilt esimesi tiike). Uusi retkeliike on palju – kääbuskormoranid, koldhaigrud, valgetiib-viired, habeviired, mesilasenäpid, väiketiirud, valgesilm-vardid, tuttpütid, punanokk-vardid, salenokk-kajakad, väikehüübid, läikiibised, rohe-mesilasenäpid, nõmmekiurud jt. Parim liik on mööda lendav kõnnu-pääsujooksur.

Head linnukohad Linnuvaatlemise ajal käime kalatiikide valvuritele aru andmas. Probleeme ei teki, linnuvaatlejad on teretulnud. Armashi kalatiikidele, mis on siinne tähtsaim linnuauk, me ei pääse, kuid päev on juba igati kordaläinud. Armashi kalatiikide valvur on suht tõrges ja käsib meil järgmine päev umbes kell 10.00 tagasi tulla, siis pidi natšalnik ise kohal olema. Otustame minna Vedisse, kus järgmine tähtis linnuauk. Vedi on Armashist umbes 15km kaugusel. Armashi tiikide juurest lahkudes avastame autol tühjenenud tagumise kummi. Probleem laheneb koheselt, sest ca 1 km kaugusel on kummiremont. Kummilappimise töövõtted ja tehnika kasutust oli väga huvitav vaadata, kohalik vana oli leiutanud imelisi tööriistu (triikraud oluline töövahend!). Kummiremondist lahkudes uurisime kohalike käest söömise võimalusi ja juba helistatigi kohvikusse. Paar kilomeetrit eemal juba kokk vehkis meid enda juurde ja Ljula-Kebab oli imeline.
Äkki oleme suure probleemi ees, meil ei ole täpset linnuvaatlemise koha kaarti ja kaasas olevatest reisikirjeldustest on raske aru saada. Ründame suvalises kohas mägede poole ja üritame reisikirja fotot maastikuga kokku sobitada. Asi kipub jamaks ja otsustame külla tagasi minna. Küla servast leiame sõbralikud kohalikud, näitame neile fotot ja kirjeldame kohta, et peab olema mingi telkimisala ja allikad. Paar meest lähevad omavahel tülli, kostub rõvedat armeeniakeelset sõimu, kuid lõpuks saavad mehed omavahel kokkuleppele ja suunavad meid uude kohta. Kohale jõudes avastame ees kohalike härraste seltskonna. Koht on väga ilus ja otsustame siin ööbida (vt kaardilt Vedi II).

Kohalike esimene reaktsioon tähendas seda, et meid veeti kohe lõkke äärde ja edasi järgnes pikk pidu. Lõkkel haudus äsjatapetud ute hautis, mis erinevate köögiviljade segus oli imelise maitsega. Viina ja Vana-Tallinna segu oli just õige jook.
Põhilised teemad– estontsõ naši druzja, võpim za drusbu, võpim za vospominanije, võpim za nas, za vas i za Kavkaz.
Rene saab oma hea keeleoskuse tõttu kohe meie natšalniku tiitli ja kui Uku ära kustub (lihtsalt väsimusest), siis tema peab jätkama.
Vahepeal väsib ka vastasleerist üks seltsimees ja teda minnakse koju viima. Lootsime, et nüüd saab magama jääda. Aga armeenlaste külalislahkus siinkohal ei lõpe. Poisid on natukese aja pärast juba uue pudeliga platsis. Ja Rene jätkab taas esinduskohustuse täitmist. Taustaks pannakse veel Celine Dion (valus laks!) ka täiest kõrist röökima.
Toredad sellid, kuigi põhjamaa inimese jaoks vähe lärmakad. Kui on juba üksjagu söödud ja joodud, laksab kohalike kõige tähtsam mees, kelle nimeks on Spartak, endale käega vastu laupa ja röögatab: „Poisid, te olete vales kohas, õige allikas on umbes 5km läänes”. No mis seal ikka, otsustame hommikul õigese kohta sõita.
Õnneks lõppeb ka neil varsti jaks ja saame unne vajuda. Celine Dion’i vahetab nüüd välja telgi kõrval laulev öösorr.

10.7
Hommikul on kõigil tervis korras ja oleme taas valmis Armeenia ornitoloogilisi väärtusi uurima. Kohe telkimiskohe kõrval on 3 kivikakku tegutsemas. Lisaks mitmeid kahkselg-kivitäkse ja mägi-puukoristajaid. Läheme Vedi külast põhja jääva allika juurde (see on teine hea linnukoht, vt. kaardilt Vedi I). Kalju alt voolab allikas välja ja moodustab umbes 200m oja, et siis uuesti pinnasesse kaduda. See on tõeline lindude magnet, pidevalt käib eri liike janu kustutamas. Siin saame taas mitu olulist targetit kirja. Esimene neist on kivitsiitsitaja, keda näeme umbes 10. Kõnnu-käosulane on siin samuti tavaline ja leiame isegi ühe asustatud pesa. Imelik liik, viibutab saba naljakalt üles-alla. Põõsastes on mitu laulu-põõsalindu. Hetkeks maanduvad jooma ka 5 kõrbeleevikest, kuid linnud lendavad kohe edasi ja Rene jääb liferist ilma. Oru kohal lendab raipekotkas.
Hommikuks on meil kokku lepitud, et pääseme Armashi kalatiikide omaniku jutule. Sõidame kohale, aga omanik kohale ei ilmu. Meie õnneks tuleb kohale hoopis kohalik linnugiid Mamikon Ghasabyan (Armeenia linnukaitse organisatsiooni juhataja) koos Belgia turistidega. Tema abil pääseme ka meie tiikidele ja lisaks annab ta meile kasulikku infot mitme linnukoha kohta. Näiteks võime pääseda Megrisse sõidust, kui leiame Urtsi mägedest pärsia-kivitäksi. Kuigi Armashis nähtud liikide kvaliteet on kõrgemast klassist (valgesaba-kiivitaja, marmorpart, tamariski põõsalind, rohe-mesilasenäpp, kõnnu-pääsujooksur, purpurhaigur jne.) on kvantiteet loodetust lahjem. Arvatavasti rände ajal võivad numbrid kümme korda suuremad olla. Arvukaimad liigid on lauk (500+) ja punanokk-vart (100+). Kahlajaid on väga vähe. Ehk on vesi liiga kõrge. Ala on mitu ruutkilomeetrit suur ja põrgukuumuses seda eksploreerida väga ei jaksa. Kolm tundi möödub märkamatult. Väsimus võtab vaikselt võimust ja otsustame ööbida hotellis. Väikese seiklusega leiamegi Ararati linnakesest spordikompleksi, kus kauplemise peale saame 15000 AMD eest kolmese toa. Päevane uni maitseb imeliselt ja kella viiest läheme Urtsi mägesi vallutama, lootes leida pärsia kivitäksi. Varsti leiame õige tee. Tee mäkke muutub aina halvemaks ja on Ladale päris karm katsumus. Põhi saab päris korralikult mõlkida, mingil hetkel otsustame jätkata jalgsi. Varsti sõidab meile vastu juba tuttav Belgia rühm, nad on 6 tundi põrgukuumuses kivitäksi otsinud, kuid tulemuseta. Mamikon ei soovita meil edasi minna, sest hämaras hakkavad gürsad välja roomama. Ta oli autost kahte näinud ja üks oli lausa autokummi oma hammastega proovinud.
Enne magama minemist proovime veel Armashi tiikide läheduses padu-roolindu kõrkjatest välja meelitada.

11.07
Hommikut alustame jälle Vedi I allikal, vahime seal ca 2 tundi, kahjuks ei taha kõrbeleevikesed end näidata. Otsustame uuesti Urtsi mägesi proovida. Seekord ei anna Ladale armu ja sõidame nii kaugele kui võimalik, st. peaaegu tee lõppu välja.
Pärsia kivitäksi ei suuda leida ja ka tuhkvarblased jäävad nägemata.
Näeme taas ühe habekotka ja muid laiatiivalisi. Kuumus hakkab tapma. Teeme otsuse, et läheme pärsia kivitäksi Meghrisse (üle 300 km sõit) otsima. See on WP birderile kõva liik. Kuna meil aega on, siis pole probleemi. Pika reisi ajal näeb ka riigi lõunaosa. Strateegia oli hea.
Kui Rene tahab mind rooli lükata peatame auto kivise mäe jalamil, Urtsi mägede idaküljel. Uku kuuleb kohe autoaknast tuhkvarblase laulu. Bingo! Pärast väikest mägironimist saame lindu ilusasti 5 m kauguselt vaadelda ja see jääbki retke ainukeseks vaatluseks.
Teel külastame ka Noravanki orgu kus on kuulus klooster. Ala on röövlindude kaitseala ja laiatiivalisi näeme siin mitut liiki.
Spandariani veehoidla juures on maantee servas stepi-tuuletallajate koloonia. Norrakate projekti raames on siin stepi-tuuletallajatele paigutatud tehispesi. Näemegi neid umbes 10 isendit.
Pärast pikka sõitu jääme ühele mägiaasale telkima. Väga mõnus koht.

12.7
Ärkame põldvuttide mulksumise peale. Teeme teel Meghrisse metsades peatusi ja näeme esimesed roherähnid.
Meghrisse jõuame juba suure kuumuse ajal. Peame endast piirivalvuritele teada andma. Iraani piirini on vaid mõnikümmend meetrit ja valve on siin päris korralik. Lisaks on siin käimas mingi piirivalve õppus. Hakkame koheselt mööda kiviseid orge ja vanu karjääre tuiama, kuid loodetud täksi ei leia.
Meghri küla kohal kõrguvatel kaljutippudel pesitseb kotkaid ja läheme neid vaatlema. Enne võtsime just mõned õlled ja jube mõnus oli varjus istudes kotkaid jälgida. Siin on ka palju värvulisi ja Uku leiab umbes tunni möödudes ühe kuurihoone katuse all tegutsemas meie otsitava – pärsia kivitäksi. See on küll väga veider koht selle liigi leidmiseks, kusjuures nägime seda lindu juba ammu, arvasime, et tegemist tavalise vahemere kivitäksiga. Lind väga ei poseeri ja otsustame homme tagasi tulla. Teel Agarakki peetakse meid piirivalve poolt taas kinni. Meid olevat binoklitega Iraani suunas vaatamas nähtud. See on rangelt keelatud. Rene teeb piirivalvuritele kohalikust linnustikust kiirülevaate. Piirivalvuritel viskab igavast linnuteemast ruttu kopa ette ja pääseme taas minema. Otsime Agarakist motelli ja käime magamas. Õhtul üritame kakke kuulata. Näeme paar kaljukitse ja kuuleme Agaraki küla juures kassikakku. Oleme korralikult ära põlenud.

13.7
Hommikul käime taas pärsia kivitäksi vaatamas ja saame ka fotod kätte. Lisaks on ka muid värvulisi palju. Bongamine on õnnestunud ja suundume tagasi Jerevani suunas. Sisiani tasandikel näeme palju kotkaid, nende seas ka ühe subadultse kääpakotka (Armeenias suhteliselt haruldane liik). Täna on eriti kuum päev. Kui 19:30 Aragati tiikidele linde vaatlema läheme kattuvad käed kohe higiga ja särk on läbimärg. Läheme taas Vedi mineraalallikate juurde ööbima.

14.7
Hommikul käime õnnestunult Vedi I ojalt Renele kõrbeleevikest võtmas ja lõuna ajal vaatleme Aragati ja Masise ümbruse tiikidel. Näeme ühe isase stepi-tuuletallaja ja palju roosa-kuldnokki. Rene leiab käopoja, keda lambahänilase poolt toidetakse. Viimane üritus venitab retkenimekirja 190 liigini.
Enne kui rendiauto tagastada jõuame saame Jerevanis siiski Armeenia politsei karmimat kätt ka tunda. Rene teeb reastumisel mingi täiesti ebaolulise vea (ümberringi oli totaalne liikluskaos) ja kohe on poisid platsis. See oli kõigest esimesse ritta reastumine, miilitsa väitel liiga hilja. Reastusime umbes 50m enne ristmikku, sest ega keegi vahele ei lasknud. Miilitsa väitel reastusime alla 15m ristmikust ja see on keelatud. Nii tovarishi, nüüd on teil suur jama kaelas. Aga kuna te olete head inimesed, siis teeme teile vaid 10000 AMD trahvi (mingit kviitungit loomulikult ei anta). Rene on üsna kuri ja koputab politsei südametunnistusele. Mees on rõõmsas tujus ja tahab oma sigadust parandada. Puänt tuleb siis, kui politsei annab meile kaasa liitrise pudeli mahla koos topsikestega. Ennem juuakse Renega klaasike mahla sõpruse nimel ja siis head teed! Pidavat politsei vanaisa poolt tehtud aprikoosi mahl olema. Maitse oli sama nagu poes limonaadil. Igatahes nii kallist mahla pole me küll kunagi saanud. Imede maa. Mahlajoomisele järgneb politsei eskort kuni hotellini.
Õhtu veedame Jerevani kesklinnas purskaevude ääres inimesi vahtides ja õlut limpsides. Hommikul vara on ärasõit.

15.7
Jõuame turvaliselt koju olles tollile ja turvadele ära andnud osa oma kaasa toodud kingitustest. Alkoholi ei tohi ilma makse maksmata Euroopa Liitu sisse tuua ja klaastaarat ei tohi käsipagasisse jätta. Maldoni vastu tuntakse Eesti poolel huvi kuna tal on maal näpu vahel. Seda õnneks käest ei võeta.

Retkelist

1. Mägiteder/ Caucasian Black Grouse Tetrao mlokosiewiczi
2 isaslindu Kazbeki jalamil

2. Kaukaasia mägikana/ Caucasian Snowcock Tetraogallus caucasicus
3 nähtud ja õle 10 kuuldud Kazbeki jalamil

3. Tulipart/ Ruddy Shelduck Tadorna ferruginea
Armeenias ühel teeäärsel järvel 10

4. Sinikael-part/ Mallard Anas platyrhynchos
Vaid 1 nähtud Armashis!

5. Rägapart/ Garganey Anas querquedula
Üksikud Armashis

6. Marmorpart/ Marbled Duck Marmaronetta angustirostris
Armashis 1 lähedalt möödalennul ja 5 lindu nähtud kaugel lennus

7. Punanokk-vart/ Red-crested Pochard Netta rufina
Armashi piirkonnas 100+

8. Punapea-vart/ Common Pochard Aythya ferina
Armashi piirkonnas tavaline

9. Valgesilm-vart/ Ferruginous Duck Aythya nyroca
Armashi piirkonnas tavaline

10. Tuttvart/ Tufted Duck Aythya fuligula
Arpi järvel 2

11. Aasia kivikana/ Chukar Alectoris chukar
Vedi mägedes üksikud

12. Põldvutt/ Common Quail Coturnix coturnix
Tavaline

13. Väikepütt/ Little Grebe Tachybaptus ruficollis capensis
Armashi piirkonnas tavaline

14. Tuttpütt/ Great Crested Grebe Podiceps cristatus

15. Käharpelikan/ Dalmatian Pelican Pelecanus crispus
4 isendit Arpi järvel

16. Kormoran/ Great Cormorant Phalacrocorax carbo
Üksikud Arpi järvel

17. Kääbuskormoran/ Pygmy Cormorant Phalacrocorax pygmaeus
Armashi piirkonnas tavaline

18. Hallhaigur/ Grey Heron Ardea cinerea
Armashi piirkonnas tavaline

19. Purpurhaigur/ Purple Heron Ardea purpurea
Armashi piirkonnas tavaline

20. Siidhaigur/ Little Egret Egretta garzetta
Armashi piirkonnas tavaline

21. Koldhaigur/ Squacco Heron Ardeola ralloides
Armashi piirkonnas tavaline

22. Veisehaigur/ Cattle Egret Bubulcus ibis
Armashi piirkonnas 2

23. Ööhaigur/ Black-crowned Night-Heron Nycticorax nycticorax
Armashi piirkonnas tavaline

24. Väikehüüp/ Little Bittern Ixobrychus minutus
Armashi piirkonnas tavaline

25. Valge-toonekurg/ European White Stork Ciconia ciconia
Tavaline

26. Läikiibis/ Glossy Ibis Plegadis falcinellus
Armashi piirkonnas tavaline

27. Must-harksaba/ Black Kite Milvus migrans
Gorise lähistel 1

28. Habekotkas/ Lammergeier Gypaetus barbatus
Erinevates kohtades kokku 4 isendit

29. Raipekotkas/ Egyptian Vulture Neophron percnopterus
Erinevates kohtades kokku 15 isendit

30. Kaeluskotkas/ Eurasian Griffon Gyps fulvus
Erinevates kohtades kokku 10+ isendit

31. Madukotkas/ Short-toed Eagle Circaetus gallicus
Erinevates kohtades kokku 5+ isendit

32. Roo-loorkull/ Western Marsh Harrier Circus aeruginosus
Armashi piirkonnas tavaline

33. Soo-loorkull/ Montagu’s Harrier Circus pygargus
Erinevates kohtades kokku 5+ isendit

34. Stepi-raudkull/ Levant Sparrowhawk Accipiter brevipes
Jerevanis Victory pargis 1 vanalind

35. Hiireviu/ Common Buzzard Buteo buteo menetriesi
Megri piirkonnas tavaline

36. Stepiviu/ Long-legged Buzzard Buteo rufinus
Tavaline

37. Väike-konnakotkas/ Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina
Tavaline

38. Kääpakotkas/ Eastern Imperial Eagle Aquila heliaca
Gorise lähistel 1 subad.

39. Kaljukotkas/ Golden Eagle Aquila chrysaetos homeyeri
Erinevates kohtades kokku 5+ isendit

40. Kääbuskotkas/ Booted Eagle Aquila pennata
Basaleti järve lähistel 1

41. Stepi-tuuletallaja/ Lesser Kestrel Falco naumanni
Armashis 1 ja Spandariani koloonias 10 isendit

42. Tuuletallaja/ Eurasian Kestrel Falco tinnunculus
Tavaline

43. Lõopistrik/ Eurasian Hobby Falco subbuteo
Megris 1

44. Rooruik/ Water Rail Rallus aquaticus
Armashis kuuldud

45. Rukkirääk/ Corn Crake Crex crex
Tavaline

46. Tait/ Common Moorhen Gallinula chloropus
Armashi piirkonnas tavaline

47. Lauk/ Eurasian Coot Fulica atra
Armashi piirkonnas tavaline

48. Karkjalg/ Black-winged Stilt Himantopus himantopus
Armashis üksikud

49. Naaskelnokk/ Pied Avocet Recurvirostra avosetta
Armashis üksikud

50. Kõnnu-pääsujooksur/ Collared Pratincole Glareola pratincola
Armashis üksikud

51. Kiivitaja/ Northern Lapwing Vanellus vanellus
Üksikuid nähtud

52. Valgesaba-kiivitaja/ White-tailed Lapwing Vanellus leucurus
Armashis üksikud

53. Väiketüll/ Little Ringed Plover Charadrius dubius
Tavaline

54. Mustjalg-tüll/ Kentish Plover Charadrius alexandrinus
Armashis üksikud

55. Punajalg-tilder/ Common Redshank Tringa totanus
10+ nähtud

56. Heletilder/ Common Greenshank Tringa nebularia
1 kuuldud Arpi järve ääres

57. Metstilder/ Green Sandpiper Tringa ochropus
Tavaline

58. Mudatilder/ Wood Sandpiper Tringa glareola
Tavaline

59. Vihitaja/ Common Sandpiper Actitis hypoleucos
Tavaline

60. Armeenia hõbekajakas/ Armenian Gull Larus armenicus
Arpi järve ääres 4000+

61. Naerukajakas/ Black-headed Gull Larus ridibundus
Üksikuid nähtud

62. Salenokk-kajakas/ Slender-billed Gull Larus genei
Armashi piirkonnas tavaline

63. Jõgitiir/ Common Tern Sterna hirundo
Arpi järve ääres 2

64. Väiketiir/ Little Tern Sterna albifrons
2 Armashi tiikidel

65. Habeviires/ Whiskered Tern Chlidonias hybrida
Armashi piirkonnas 30+

66. Valgetiib-viires/ White-winged Black Tern Chlidonias leucopterus
Armashi piirkonnas 100+

67. Kaljutuvi/ Rock Pigeon Columba livia gaddi
Mägedes üksikuid

68. Kaelustuvi/ Common Wood Pigeon Columba palumbus
Tavaline

69. Turteltuvi/ European Turtle Dove Streptopelia turtur
Tavaline

70. Kaelus-turteltuvi/ Eurasian Collared Dove Streptopelia decaocto
Tavaline

71. Küla-turteltuvi/ Laughing Dove Streptopelia senegalensis
Üksikuid nähtud

72. Kägu/ Common Cuckoo Cuculus canorus
Tavaline

73. Salupäll/ Eurasian Scops Owl Otus scops
1 kuuldud ja 1 hästi nähtud

74. Kassikakk/ Eurasian Eagle Owl Bubo bubo
1 kuuldud Agarakis Iraani piiri lähistel

75. Kivikakk/ Little Owl Athene noctua
Tavaline

76. Öösorr/ Eurasian Nightjar Caprimulgus europaeus
Vähemalt 2 Vedis telkimiskoha juures

77. Suurpiiritaja/ Alpine Swift Tachymarptis melba
Tavaline

78. Piiritaja/ Common Swift Apus apus
Tavaline

79. Jäälind/ Common Kingfisher Alcedo atthis
Armashi piirkonnas tavaline

80. Rohe-mesilasenäpp/ Blue-cheeked Bee-eater Merops persicus
Armashi piirkonnas tavaline

81. Mesilasenäpp/ European Bee-eater Merops apiaster
Tavaline

82. Siniraag/ European Roller Coracias garrulus
Tavaline

83. Vaenukägu/ Eurasian Hoopoe Upupa epops
Tavaline

84. Tamme-kirjurähn/ Middle Spotted Woodpecker Dendrocopos medius
1 Noravanki orus

85. Salu-kirjurähn/ Syrian Woodpecker Dendrocopos syriacus
Tavaline

86. Roherähn/ Green Woodpecker Picus viridis
2 nähtud, 2 kuuldud

87. Stepilõoke/ Calandra Lark Melanocorypha calandra
1 nähtud

88. Nõlva-stepilõoke/ Bimaculated Lark Melanocorypha bimaculata
Tavaline

89. Välja-väikelõoke/ Greater Short-toed Lark Calandrella brachydactyla
Tavaline

90. Tuttlõoke/ Crested Lark Galerida cristata
Tavaline

91. Põldlõoke/ Eurasian Skylark Alauda arvensis
Tavaline

92. Sarviklõoke/ Horned Lark Eremophila alpestris penicillata
Tavaline

93.Kaldapääsuke/ Sand Martin Riparia riparia
Tavaline

94. Kaljupääsuke/ Eurasian Crag Martin Ptyonoprogne rupestris
Tavaline

95. Suitsupääsuke/ Barn Swallow Hirundo rustica
Tavaline

96. Räästapääsuke/ Common House Martin Delichon urbicum meridionale
Tavaline

97. Linavästrik/ White Wagtail Motacilla alba
Tavaline

98. Kuldhänilane/ Citrine Wagtail Motacilla citreola
Arpi järve ääres 5+

99. Mustpea-hänilane/ Yellow Wagtail Motacilla flava feldegg
Tavaline

100. Jõgivästrik/ Grey Wagtail Motacilla cinerea
Tavaline

101. Nõmmekiur/ Tawny Pipit Anthus campestris
Armashi piirkonnas tavaline

102. Metskiur/ Tree Pipit Anthus trivialis
Üksikud Kazbegis ja mujal

103. Sookiur/ Meadow Pipit Anthus pratensis
Üksikud mägiaasadel

104. Mägikiur/ Water Pipit Anthus spinoletta coutellii
Tavaline

105. Vesipapp/ White-throated Dipper Cinclus cinclus caucasicus
Üksikud kärestikel

106. Käblik/ Northern Wren Troglodytes troglodytes hyrcanus
Tavaline

107. Kadaka-kiviraat/ Radde’s Accentor Prunella ocularis

108. Mägiraat/ Alpine Accentor Prunella collaris

109. Võsaraat/ Dunnock Prunella modularis obscura
Tavaline

110. Kivirästas/ Rufous-tailed Rock Thrush Monticola saxatilis
Tavaline

111. Sini-kivirästas/ Blue Rock Thrush Monticola solitarius
Tavaline

112. Kaelusrästas/ Ring Ouzel Turdus torquatus amicorum
Nähtud Kazbekis ja Aragatsi mäe juures

113. Musträstas/ Common Blackbird Turdus merula
Tavaline

114. Laulurästas/ Common Song Thrush Turdus philomelos
1 Tashiri lähistel laulmas

115. Hoburästas/ Mistle Thrush Turdus viscivorus
2 Kazbekis

116. Kalda-rädilind/ Cetti’s Warbler Cettia cetti orientalis
Armashi piirkonnas tavaline

117. Roo-ritsiklind/ Savi’s Warbler Locustella luscinioides
Armashi piirkonnas 2 laulmas

118. Kõrkja-roolind/ Sedge Warbler Acrocephalus schoenobaenus
Üksikuid kuuldud

119. Tiigi-roolind/ Reed Warbler Acrocephalus scirpaceus fuscus
Armashi piirkonnas tavaline

120. Rästas-roolind/ Great Reed Warbler Acrocephalus arundinaceus
Armashi piirkonnas tavaline

121. Leet-käosulane/ Eastern Olivaceous Warbler Hippolais pallida eleiaca
Armashi piirkonnas 1 laulmas

122. Kõnnu-käosulane/ Upcher’s Warbler Hippolais languida
Vedi piirkonnas tavaline

123. Kaukaasia väike-lehelind/ Mountain Chiffchaff Phylloscopus sindianus lorenzii
Kazbekis väga arvukas

124. Kaspia lehelind Green Warbler Phylloscopus (trochiloides) nitidus
Kazbekis ja mujal kõrgemates piirkondades väga arvukas

125. Mustpea-põõsalind/ Blackcap Sylvia atricapilla dammholzi
Tavaline

126. Vööt-põõsalind/ Barred Warbler Sylvia nisoria
1 Gyumri lähistel

127. Laulu-põõsalind/ Eastern Orphean Warbler Sylvia (hortensis) crassirostris
Vedi piirkonnas tavaline

128. Pruunselg-põõsalind/ Common Whitethroat Sylvia communis icterops
Tavaline

129. Väike-põõsalind/ Lesser Whitethroat Sylvia curruca ssp
Üksikud kuuldud, laul meie alamliigist väga erinev

130. Tamariski põõsalind/ Ménétries’s Warbler Sylvia mystacea
Armashi piirkonnas tavaline

131. Tamme-kärbsenäpp/ Semi-collared Flycatcher Ficedula semitorquata
1 Basaleti järve lähistel

132. Punarind/ European Robin Erithacus rubecula
Tavaline

133. Ööbik/ Thrush Nightingale Luscinia luscinia
Tavaline, suutsime vaid ühe ööbiku liigini määrata

134. Võsaööbik/ Rufous-tailed Scrub Robin Cercotrichas galactotes syriacus
Armashis tavaline

135. Must-lepalind/ Black Redstart Phoenicurus ochruros ochruros
Tavaline

136. Lepalind/ Common Redstart Phoenicurus phoenicurus samamisicus
Tavaline

137. Mägi-lepalind/ Güldenstädt’s Redstart Phoenicurus erythrogastrus
2 paari Kazbegi jalamil

138. Kadakatäks/ Whinchat Saxicola rubetra
Üksikud nähtud

139. Kivitäks/ Northern Wheatear Oenanthe oenanthe libanotica
Tavaline

140. Kahkselg-kivitäks/ Finsch’s Wheatear Oenanthe finschii
Tavaline

141. Vahemere-kivitäks/ Black-eared Wheatear Oenanthe hispanica melanoleuca
Tavaline

142. Pärsia kivitäks/ Red-tailed Wheatear Oenanthe (xanthoprymna) chrysopygia
1 Meghris

143. Liiv-kivitäks/ Isabelline Wheatear Oenanthe isabellina
Tavaline

144. Roohabekas/ Bearded Parrotbill Panurus biarmicus
Armashis avaline

145. Tammetihane/ Sombre Tit Poecile lugubris anatoliae
6 Meghris

146. Musttihane/ Coal Tit Periparus ater michalowskii
Tavaline

147. Rasvatihane/ Great Tit Parus major
Tavaline

148. Sinitihane/ Blue Tit Cyanistes caeruleus satunini
Tavaline

149. Kaljuklutt/ Wallcreeper Tichodroma muraria
1 Kazbegi jalamil

150. Puukoristaja/ European Nuthatch Sitta europaea caucasica
Dilijanis tavaline

151. Kalju-puukoristaja/ Western Rock Nuthatch Sitta neumayer
Tavaline

152. Mägi-puukoristaja/ Eastern Rock Nuthatch Sitta tephronota
Tavaline, eriti arvukas Vedi piirkonnas

153. Kukkurtihane/ Eurasian Penduline Tit Remiz pendulinus menzbieri
Armashis tavaline

154. Peoleo/ Eurasian Golden Oriole Oriolus oriolus
Tavaline

155. Punaselg-õgija/ Red-backed Shrike Lanius collurio
Tavaline

156. Mustlauk-õgija/ Lesser Grey Shrike Lanius minor
Tavaline

157. Punapea-õgija/ Woodchat Shrike Lanius senator
Tavaline

158. Pasknäär/ Eurasian Jay Garrulus glandarius krynicki
Tavaline

159. Harakas/ Common Magpie Pica pica
Tavaline

160. Kaljuhakk/ Red-billed Chough Pyrrhocorax pyrrhocorax
Tavaline

161. Mägihakk/ Yellow-billed Chough Pyrrhocorax graculus
Tavaline

162. Hakk/ Eurasian Jackdaw Corvus monedula soemmerengii
Tavaline

163. Künnivares/ Eurasian Rook Corvus frugilegus
Tavaline

164. Hallvares/ Hooded Crow Corvus corone cornix
Tavaline

165. Ronk/ Common Raven Corvus corax
Tavaline

166. Roosa-kuldnokk/ Rosy Starling Pastor roseus
Armashi piirkonnas 50+

167. Kuldnokk/ Common Starling Sturnus vulgaris purpurascens
Tavaline

168. Koduvarblane/ House Sparrow Passer domesticus
Tavaline

169. Põldvarblane/ Eurasian Tree Sparrow Passer montanus
Tavaline

170. Kaljuvarblane/ Rock Petronia Petronia petronia exigua
Tavaline

171. Kõnnuvarblane/ Pale Rock Sparrow Carpospiza brachydactyla
1 kuuldud ja nähtud Tigranashenis

172. Metsvint/ Chaffinch Fringilla coelebs
Tavaline

173. Karmiinleevike/ Common Rosefinch Carpodacus erythrinus kubanensis
Tavaline

174. Suur-karmiinleevike/ Great Rosefinch Carpodacus rubicilla
Kazbeki jalamil umbes 5

175. Kuuse-käbilind/ Common Crossbill Loxia curvirostra
Üksikud Dilijanis

176. Leevike/ Bullfinch Pyrrhula pyrrhula
1 Dilijanis

177. Rohevint/ European Greenfinch Carduelis chloris turkestanica
Tavaline

178. Ohakalind/ European Goldfinch Carduelis carduelis brevirostris
Tavaline

179. Mägi-kanepilind/ Twite Carduelis flavirostris brevirostris
Tavaline

180. Kanepilind/ Eurasian Linnet Carduelis cannabina
Tavaline

181. Tulipea-koldvint/ Red-fronted Serin Serinus pusillus
Tavaline

182. Suurnokk/ Hawfinch Coccothraustes coccothraustes
Tavaline

183. Kõnnuleevike/ Crimson-winged Finch Rhodopechys sanguineus
1 Aragati kindluse juures

184. Kõrbeleevike/ Trumpeter Finch Rhodopechys githagineus
Vedis 5+1 nähtud

185. Mägitsiitsitaja/ Rock Bunting Emberiza cia
Tavaline

186. Kivitsiitsitaja/ Grey-necked Bunting Emberiza buchanani
Vedis tavaline

187. Põldtsiitsitaja/ Ortolan Bunting Emberiza hortulana
Tavaline

188. Mustpea-tsiitsitaja/ Black-headed Bunting Emberiza melanocephala
Tavaline

189. Roo-tsiitsitaja/ Reed Bunting Emberiza schoeniclus
Armashis üksikud

190. Halltsiitsitaja/ Corn Bunting Emberiza calandra
Tavaline